Euroopa Liit Magnus Lehiste Peakontor Euroopa Parlament tuleb kokku aastas 12 istungjärguks Strasbourg'is ja ülejäänud istungiteks Brüsselis. Parlamendi sekretariaat asub Luksemburgis. Euroopa Komisjoni peakontor on Brüsselis, kuid ta on juriidiliselt kohustatud säilitama kontorit ka Luksemburgis. Nõukogu tuleb kokku Brüsselis üheksa kuud aastas ning aprillis, juunis ja oktoobris Luksemburgis. Seega enamik Euroopa Liidu riigiteenistujaid töötavad Brüsselis, kus asub ka Euroopa Parlamendi peahoone ja kus toimuvad komitee istungid. Ajalugu Euroopa Liidu alguseks võib lugeda 1951
Peakontor Euroopa Komisjoni peakontor on Brüsselis, kuid ta on juriidiliselt kohustatud säilitama kontorit ka Luksemburgis. Euroopa Parlament tuleb kokku aastas 12 istungjärguks Strasbourg'is ja ülejäänud istungiteks Brüsselis. Parlamendi sekretariaat asub Luksemburgis. Nõukogu tuleb kokku Brüsselis üheksa kuud aastas ning aprillis, juunis ja oktoobris Luksemburgis. Seega enamik Euroopa Liidu riigiteenistujaid töötavad Brüsselis, kus asub ka Euroopa Parlamendi peahoone ja kus toimuvad komitee istungid. Ajalugu Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952)
Seejärel astub tema ametikohale uue liikmesriigi esindaja, andes sel viisil oma riigile eesistumismaa nimetuse. Niisamuti kui igale riigile kohane on EL-il oma pealinn, mis seni paika panemat aja jaguneb 3 linna Brüssel, Luksemburg, Strasbourg. Kindlat pealinna nimetust ei saa neist ükski kanda kuna omavad tähtsat rolli. Brüsselis on Europa Liidus täitevvõimu rollis oleva komisjoni ja liikemsriikide valitsuste esindajatest koosneva nõukogu peakorterid ning lühemateks istungiteks kogunevad sinna Euroopa Parlament. Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat. Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu peakorter. Järgnevalt uurime lähemalt EL-i ülesehitust, et mõista täpsemalt, mida oodata ja kuidas käituda, kui Eesti kätte jõuab kord täita kõige tähtsamat kohut seega olla eesistujamaa.
ja anda välja Riigi Teatajat. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. Hetkel ametis Heiki Loot. 21. Bürokraatia (ehk ametnike võimu) funktsioonid: Poliitika elluviimine alamastme ametnikud suhtlevad peamiselt kodanikega, kõrgemad poliitika kujundajatega. Valmistavad ministritele materjale istungiteks ette. Süsteemi stabiliseerija selge hierarhia, tööjaotus ja kirjalikud standardsed tegevusjuhised. Ametnik ei tohi osaleda aktiivselt poliitikas, viib otsuseid ellu, aga ei kavanda. Ametnikkonna taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine ametkondadevahelise suhtluse koordineerimine, ametnike taseme- ja täiendkoolitus. 22. Kohtusüsteem Eestis Kohtu peamine ülesanne on mõista ÕIGUST !(so
Umbusalduse protsetuuri võib algatada 1/5 riigikogust (21) ja läbiminekuks on vaja koosseisulist häälteenamust (51). Uuesti tohib umbusaldust avaldada uuesti 3 kuu pärast. Valitsuse istungid on kinnised kui ei otsustada teistmoodi. Portfelliga ministril on ministeerium. Portfellita ministril ei ole ministeeriumit taga. Riigikantselei on valitsuse juures tegutsev asutus, mille ülesandeks on dokumente korras hoida. Valmistab ette dokumendi paberid valitsuse istungiteks. Seaduste elluviimiseks valitsus kehtestab määruseid ja otsuseid, mis peavad olema vastavuses seadusega. KOHTUVÕIM Demokraatia tagamiseks on vajalik sõltumata kohtuvõim. Peab olema väga hästi eristatav teistest eemaldatud, ei tohi olla ühendusi. Õigusriigis toimub kohtumõistmine ainult riiklikes kohtuorganites. Igasugune omakohus on kriminaal korras karistatav. 1. Maakohtud(harju, viru, tartu, pärnu) Eraõiguslikud-tsiviilasjad.(võlad, vara
1877 anti välja linnaseadus, 80-dail loodi politseikorraldus, vähendati adrakohtunikke. Seati ametisse õppekonna kuraator, rahvakoolide direktor ja inspektor, TÜ toodi vene keel. 1889 a. Reformiti kohtud. Linnad: igas linnas raad, millel oli valitsemise ja kohtupidamise õigus. Seadusega loodi linnavolikogu (gorodskaja duuma), mis valis linnavalitsuse eesotsas linnapeaga. Maapäevad: kogunesid 3- aasta tagant, kuid ka erakorralisteks istungiteks, pidas end seaduslikuks asutuseks. Avati kuberneri poolt, kuid ise pidi koheselt lahkuma, kuna istungil ei tohtinud viibida ükski Ameerika isik. Lahendasid kõiki kubermangu olulisi küsimusi. Valiti rüütelkonna pealik, maanõunike kolleegiumi liikmed, varem ka alamkohtu ja adrakohtunike liikmed. Asju arutati maakonniti. Istungite vaheajal tegutses rüütelkonna nõukogu. Liivimaal oli aadlikonvent, kuhu kuulusid maamarssal, 12 kreisisaadikut, 2 kassasaadikut, maanõuniku( Saaremaal seda
Euroopa Parlament- EL kodanike esindaja Euroopa Parlamendi (EP) suurus pärast 2009. a EP valimisi on 736 liiget Kaheksa fraktsiooni ja 6 Eesti EP liiget (T. Kelam, I. Padar, K. Ojuland, S. Oviir, V. Savisaar-Toomast, I. Tarand) Enne 1979. aastat olid Euroopa Parlamendi liikmed liikmesriikide parlamendisaadikud Pärast 1979. aastat saab Euroopa Parlamendi liikmeks liikmesriikides otsevalitud esindajad Euroopa Parlament koguneb oma istungiteks Brüsselis ja Strassbourgis, EP sekretariaat asub omakorda Luxemburgis EP mitmes kohas töötamist aga ei lõpetata, sest Prantsusmaa on sellele vastu, peaks näitama Euroopa ühtsust Euroopa Parlamendis on välja kujunenud kolm suuremat saadikugruppi (fraktsiooni): a) Euroopa Rahvapartei v konservatiivid b) Sotsialistide ja Demokraatide Liit v sotsialistid c) Liberaalide ja Demokraatide Liit v liberaalid
Komisjoni juhtkonna volitused lõpevad tagasiastumisega, Riigikogust lahkumisega, Riigikogu volituste lõppemisega. Erinevalt Riigikogu juhatusest saab komisjoni esimehele ja aseesimehele avaldada umbusaldust. Seda võib algatada 1/3 komisjoni liikmetest ja poolt peab olema üle poole komisjonist. Komisjon on enda korralistel istungitel otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 1/3 komisjoni liikmetest, nende hulgas esimees või aseesimees. Korralisteks istungiteks on sellised istungid, mis toimuvad kodukorra seaduses fikseeritud ajal. Erakorralistel istungitel peab kohal olema vähemalt pool komisjoni liikmetest, nende hulgas esimees või aseesimees. Erakorraline istung/koosolek tuleb kokku esimehe, aseesimehe või vähemalt poole komisjoni koosseisu nõusolekul. Eristatakse veel ajutisi komisjone ja erikomisjone, mis moodustatakse mingi konkreetse küsimusega tegelemiseks, näiteks moodustati komisjon nn. lindiskandaali uurimiseks
annaabi.ee 
