aga pahatihti unustame end arvuti taha pikaks ajaks ja tänu sellele kannatavad koolitööd või muud kohustused. Samuti peresiseselt hakatakse vähem suhtlema, sest kõik istuvad oma arvuti taga ja nii ei saadagi teada mis plaanid kellelgi on ja kuidas päev möödunud on. Arvuti taga liiga palju aega veetes võib see kahjustada ka meie tervist, eriti silmi. Soovitatakse iga kolmveerand tunni tagant silmi puhata ligikaudu 15 minutit, vaadates kaugusesse. Samuti on oluline jälgida istumisasendit, et tagada ka edaspidiselt hea rüht. Mulle meeldib, et tänapäeval on hea võimalus läbi interneti paljudele küsimustele vastus saada, sest tean enda vanemate jutu järgi, et eelmisel sajandil sellised võimalused puudusid ja seeläbi kulutati asjaajamisele kolm korda rohkem aega. Leian, et mõistlik suhtumine arvuti kasutamisse pigem võidab aega kui kaotab seda.
võrrandeid, koodi kasutades. · Turvalisus · Seadmete kaitsmine Kaitsen oma digivahendeid kasutades antiviiruse. Alati ühendan ja ühildan turvalist digivandite külje erinevaid lisaseadmeid (mälupulk, väline kõvaketas, priinter). · Isikuandmete kaistmine Internetis alati kasutan tugevaid paroole suurte-, väiksete- tähtede- ja numbritega. Ei avalda isiklikku teavet enda ja teiste kohta avalikus keskkonnas. · Tervise kaitsmine Mina proovin jälgida oma istumisasendit arvuti kasutamise ajal ja aega, mis veedan arvuti ees. Oskan analüüsida tehnoloogia mõju igapäevaelule ja keskkonnale, otsides tasakaalu digikeskkonna ja füüsilise keskkonna kasutamise vahel. · Problemilahendus · Tehniliste probleemide lahendamine · Kui juhtub nii, et digivahend ei tööta, siis proovin leida probleemi ja lahendada seda. Kui mul ei õnnestu, siis hakkan otsida infot selle probleemi kohta internetis.
Nn jääkpinged põhjustavad ülekoormust ja mõjutavad ka kehahoiakut. Ülekoormuse tagajärjel tekivad lihastes ainevahetushäireid ja valupunktid (triggervalud), mis piiravad ka lihaste funktsioone. Ülekoormus põhjustab kudedes hapnikuvaegust., mis soodustab põletikuliste protsesside teket ja kahjustunud kudede sidekoestumist. Ükski tegevus ei koorma kõiki lihasgruppe võrdsel määral. 2. Teksti ja parempoolse pildi põhjal kirjeldada ergonoomilist istumisasendit ja seda toetavat tooli/lauda. Aktiivne rühi saavutamiseks istudes tuleb toetuda mõlemale jalale. Hoida sääre ja reie vaheline nurk 90 kraadi lähedal. Reite ja keha vaheline nurk umbes 110 kraadi, mis koormab nimmepiirkonda vähem kui 90-kraadine nurk. Istudes tuleb säilitada lülisamba füsioloogilised kõverused, hoida õlavöö pingevaba ning pea kere suhtes mitte rohkem kui 15-kraadises kaldes.
Klahvide pidev vaatamine klaviatuuril, samuti tähtede otsimine toob kaasa kaela ettepoole kaldumisega seotud kaelavalu (Sihver, 2009). Töölaual võiks olla klaviatuurisahtel. See annab eelise pimekirja oskajatele klaviatuuri õigesti kasutamiseks. Samuti aitab tagada parema vaatevälja, sest eeldab õpilase istumist ekraanist piisava vahemaaga (Luht, 2008). Klaviatuurisahtli laiuseks soovitakse 70- 120 cm ja sügavuseks 30-60 cm (Reimers, 2001). Klaviatuurisahtel ei tohiks segada põlvi ega istumisasendit (Luht, 2008). Hiir peab klaviatuuriga paiknema ühel tasapinnal, vältides käe liigseid sirutusi ja painutusi (Reimers, 2001). Kuna arvutiga töötades võetakse suurim osa infost vastu silmade abil, peaks silmade tervisele arvutiergonoomikas kõige enam tähelepanu pöörama. Sobivalt paigutatud ekraan aitab ära hoida lihaspingete tekkimise pea-, kaela- ja silmalihastes (Reimers, 2001). Optimaalne ekraani kaugus silmadest on 60-70 cm (Tervisekaitsenõuded arvutiõppele..
Arvutiga töötamisel on tähtis teha lühikesi puhkepause iga poole tunni tagant. See aitab vältida täielikku sandistumist. Lihased ei jää kangeks ja kael ei hakka valutama. Lisaks nägemine säilib kauem korras. Tegelikult ei kehti see ainult arvutiga töötamisel. Meeles peab pidama, et mitu lühikest pausi on alati paremad, kui üks pikk paus. Tööaega arvuti taga peab jaotama paindlikult, see on tervisele kasulik. Veelkord, jälgima peab: istumisasendit, toa õhutatavust ja soojust, arvuti 6 http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/haridus_ja_sotsiaal/opitegevus_juhend.pdf Terviseamet müra ei tohi häirida kellegi tööd, vajalik on teha aegajalt pause, eelistama peab ergonoomilist varustust tavalistele, oluline on arvutiga töötava inimese mugavus. Kui keskkond on ebamugav, siis peab rakendama ergonoomilisi soovitusi. Peab teadma, et töökeskkond peab painduma töötaja järgi, mitte vastupidi.7
Kõige sagedasem tööasend – istumisasend. Seetõttu põhjustab minu mitteergonoomilise tööasendi enamasti töökohal olev tool. Kuna tooli, kõrgust, kaldenurka ega ka kaldenurga kõrgust ei saa muuta, pole võimalik toetada oma selga igas asendis. Seega tekivad valud ristluus ning õlavöötmes. Kuna toolil pole ka küünartugesid, ei saa ma toetada oma küünarvarsi, seega tekivad valud õlavöötmes ning kaela piirkonnas. On oluline vältida pidevat istumisasendit. Positiivne on aga selle labori puhul, et saab teha n.ö. puhkepause. Seega ei ole mul igapäevaseid valusid palju. 3. On väga oluline, et töökoht oleks ergonoomiline, sest ergonoomiliselt kujundatud töökoht ning õige asend tagavad kõrge tööviljakuse ning hea ja kestva tervise. Kui töötaja saab mugavalt oma asendit muuta, tekib vähem väsimust ning monotoonsust.
7 riskitasemega (2), on hiirega töötamine, kuna sellega töötatakse pikemalt ning seda kasutades töötavad vaid kaks sõrme ning teised mitte. Füüsiliselt pole õpilase töö küll raske, kuid pikalt paigal istuda võib vale asendi tõttu olla kurnav ning teha seljale või muudele liigestele/lihastele liiga. Antud juhul on õpilane istunud pisut halvasti ning päeva lõpuks on tal selg pisut valus. Kui istumisasendit muuta ning pauside ajal teha võimlemisharjutsi, peaks seljavalud päeva lõpus leidma leevendust. Tööruum on piisavalt suur, et seal saaks teha tööksvajalikke protseduure ning jagub ka hingamisruumi. Bioloogilistest ohuteguritest võib koduse õppija jaoks välja tuua vaid bakterite/viiruste leviku, mis võivad levida kaaselanikega kokkupuutudes või nendega samas ruumis olles, seda ohutegurit on hinnatud vatuvõetava riskitasemega (2)
Abiks võib olla see, kui lasta patsiendil valu hinnata 10- palli skaalal. Aeg Millal valu algas? Kui kaua see juba kestab? Patsiendi läbivaatamine Kõhu- ja/või seljavaluga patsiendi läbivaatamine hõlmab inspektsiooni, auskultatsiooni, palpatsiooni ja perkussiooni. Juba patsiendile lähenedes on võimalik hinnata tema lebamis- või istumisasendit, nahavärvust ja näoilmet. Edasiseks läbivaatuseks tuleb eemaldada rõivad, et kõht oleks vaba ega jääks kohti, mis võivad hakata patsiendile sisse nöörima. Soolestiku tegevuse hindamine auskultatsiooni teel viiakse tavaliselt läbi alles haiglas, sest see nõuab rohkem aega. Palpatsiooni läbiviimiseks peavad erakorralise meditsiini tehniku käed olema kuivad ja soojad. Kõhtu katsutakse ettevaatlikult, suure valuga kohta palpeeritakse kõige viimasena. Jälgitakse
annaabi.ee 
