Kuidas käituksin Katku Villuna? A.H. Tammsaare romaanis"Kõrboja peremees"on juttu lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. Nüüd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nüüd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat lõpeb sellega, et Anna kutsub Eevi ka Kõrbojale elama ning hakkab endale Kõrboja peremeest väikesest Villust kasvatama. Kuidas käitukisn mina Katku Villuna ja mis teeksin teistmoodi. Olles Katku Villu, t...
minu ja mu lähedaste seas mitte.Ma armasatan Eestimaad,elan maal millel on omad rikkused. Selleks ei pea olema 1/4 kogu maailmast,et olla rikas ja silmapaistev.Selleks et rikas olla piisab ka 45227.ruutkilomeetrist on piisavalt ruumi ,et siin oma asja ajada. Üks köitvamaid tegureid siin maal on kaunis loodus.Siin on maaliline loodus,justkui Leonarda Da Vinci maalinäitusel,kus on hulga kunstniku kauneid töid.Salapäraseim on see,et mind köidab:kultuur,keel ja loodus.Ma istuksin päevi keeltelaagrites ja kultuurikeskustes ja püüaksin anda endast panuse ,meie endi laste kultuuri tulevikku.Ma arvan,et üks minu eluülesanne on armastada oma kodumaad,emakeelt jpm,nagu on seda teinud meie kõigi esivanemad.Nad on meie tuleviku jaoks palju teinud- võidelnud meile vabaduse,mida peame hindama.Seda teen mina ja tehke teiegi! ,,Eestlane olla on uhke ja hää",need sõnad on tõelised ja ehtsad. ´Ma olen uhke,et ma olen eestlane.Seda on mu vanemad,sõbrad ja ka tuttavad
Kui ma oleksin vihmauss Kui ma oleksin vihmauss, siis ma muudkui roomaks ja roomaks. Mind hakkaks roomamine juba varsti ära tüütama. Istuksin maha ja püüaksin ajalehti lugeda. Aga kuna ma lugeda siis ei oskaks, ei saaks ma seda teha. Sellepärast tuleks mul edasi roomata. Kui oleks kevad, põõnaksin ma päikese käes, kui talv, siis poeksin mullakoopasse sooja. Kõige rohkem vihkaksin ma kalamehi, sellepärast ei tahaks ma, et mu maja oleks veekogu lähedal. Sellegipoolest -- vihmauss-olemisel oleks ka mõned head asjad. Oleksin sõbralik ja hästi kasvatatud
mulgi-võru päritolu Ta on abielus Tiia Toometiga Tal on 6 last 1992-1995 kuulus ta Riigikokku On õppinud praeguses Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning Tartu ülikoolis Looming Esimene luulekogu oli "Jäljed allikal", mis ilmus 1965. aastal Loomingu mõjutajateks on olnud idamaine filosoofia, antiikkultuur, religioon ja mütoloogia Tema sulest on ilmunud üle 40 raamatu Toetub kindlale elutunnetusele Ignoreerib tihti zanripiire Minu lemmikluuletus Istuksin terve öö õites toominga all aga need sääsed Mulle meeldib see luuletus, sest see räägib elust enesest ning kui kevadel õitsevad toomingad, siis need lõhnavad nii hästi, kuid alati on midagi, mis rikub kõik ära. Luule analüüs Jaan Kaplinski luuleraamatus on ainult haikud Haikudel puuduvad pealkirjad "Teiselpool järve" on tema kõige hilisem luuleteos Väga täpne sõnastus Luuletustes oli kasutatud kõiki aastaaegu iseloomustavaid sõnu
Esimest korda seda lugedes kerkis naeratus suule. Mulle jääb mulje, et meeleolu on hea, rõõmus. Luuletus on ainult kahe sõnaline ja vastab pealkirjale eitavalt. Inimene kes end ära ei taha tappa, on rõõmus inimene, nii arvan mina. Kui ta oleks luuletuse pealkirjale vastanud jaatavalt, oleks meeleolu väga kurb, sest siis oleks aru saada, et Paul-Eerik Rummo pole oma eluga rahul. Veel üks väga hea luuletus. Luuletus "Ärkvel" tekitab tunde nagu istuksin ise ka sellises bussis. Võrdlus: raha ja kaduvaid pileteid nagu lendlehti. Epiteet: kaks sinendavat kasvuhoonet. Metafoor: varahommikul sõidan bussiga. Metafoor: lumi, mis langeb niisama, omandab valgusrindes suuna ja rullub vastu esiakent, sularusikas. Luuletus "Seisukord". Luuletus on täis metafoore. Metafoor: kes nüüd on peal see jääb peale. Metafoor: kes nüüd on all see jääb alla. Metafoor: mina jään vahele.
Vanaemalt on õppida töökus ja järjepidevus elu raskustega võitlemaks. Tööaastaid on tal kogunenud rohkem kui nii mõnelgi teisel pensionäril. Vene ajal, kui kõva töö eest veel palju palka maksti suutsid nad väga heale elujärjele jõuda. Jälle midagi, millest eeskuju võtta. Millegipärast püüdleb tänapäeva inimene väga linna elama. Ega see ei olegi vale. Tõenäosus, et sa saad hea töökoha ning kiire elutempo on garanteeritud. Pigem istuksin mina kuskil väikelinnas, Türil näiteks, oma hubases kodukeses kamina ees, teeks piipu ja loeks ajalehte. Jalge ees magaks ustav labrador ja kamina kohal terendaks võimas põdratrofee. Sellesarnasena kujutab üks tüüpiline linnalaps oma vanavanemate elu ette. Ega ta palju ei eksigi. Ei ole ka põhjust nende elukombeid kritiseerida, sest nemad on palju läbi elanud ning on oma rahu ja vaikuse välja teeninud. Kui kellestki eeskuju võtta või
kuidas rohi kasvab. Loodust saab endaga hoida mitmel viisil. Kui metsa ei leidu läheduses ja ilusat taevast pole näha tehaste tumeda suitsu seest, siis tuleb olla loominguline, luua ise omale enda loodus. Minu toa seinad on näiteks helerohelised, kapid, laud ja tool on erivariatsioonidega pruunid. Seinal ripub vanaema maalitud üksiku männi ja lainetava mere pilt. Vahest, kui seda hästi kaua vaikuses vaadata, siis tuleb tunne, nagu istuksin ise seal, künka otsas, toetuksin männipuule ning kuulaksin suure sinise kohinat. See on üks viisidest, kuidas hoida loodust endale lähemal. Loodusest saavad aru, vaid need, kes tunnevad. Tunda suudavad, vaid armastavad inimesed. Seega, enne kui loodusest üritame aru saada, õppigem armastama. Kõigepealt iseendid ja alles siis hakata seda jagama teistega. Järelikult on aru teisejärguline. Meeled tulevad enne. Maailma mõistmiseks on vaja palju rohkem kui mõistust.
Asusin õppima ehitusviimistlejaks, sest mind on koguaeg huvitanud ehitus ja ehitusviimistlus tundus huvitav ning samas ka eriline oma mitmekülgsuse poolest. Oli ka mingi mõtte minna gümnaasiumi isegi kui ma oleks sisse saanud arvan,et ma poleks seal hakkama saanud ja oleks mingi poole aasta päras välja kukkunud ja nii oleks üks aasta nii sama raisku läinud ja mu emale ka ei meeldiks kui ma pool aasta kodus istuksin, siis oleks ma pidanud tööle kuhugi minema nii kauaks kuni uuesti kuhugi õppima minna saaksin. Mind siiski painas mõtte kuhu ma edasi lähen kuni, istusime vanaema juures sugulastega koos ja siis tuli jutuks, et kus ma edasi õppima lähen ise ma siis veel ei olnud otsusele jõudnud veel. Kaks tädi tütart soovitasid minna keevitajaks kuna mul ei olnud eriti head hinded ja lihtsalt selliste hinnetega mujale ei saaks ning keevitajatel on hea palk,
Prig: Olen nõus kas või sellega. Leandro: Kuid ärge laskuge nii madalale, tõuske püsti. (Celio tõuseb) Clarice: Me peame üldse vaatama, kas te sobite selle ameti peale. (Prigella võtab maski eest) Prigella: Palun vaadake. Leandro: Me teeme teile eksami. Prigella: Eksamiks valmis." Leandro: Kuidas teie lõpetaksite esimese vaatuse, kui see oleks teie otsustada? Prig: Ma ei lõpetakski, jääksin ennast nautima, istuksin siin ja ei lõpetakski. Leandro: Ooot, oot, nii ei saa. Clarice: Ülesanne oli lõpetada. Prig: Ahsoo, et lõpetad, kui mu ülesanne oleks lõpetada, siis ma lõpetaks selle nii, ma lõpetaks selle nii, nii, nii, et ma tõstaksid viimase tseeni, stseeni, stseeni, viimase pildi emotsionaalselt ülesse, näiteks nii, see seal kuulub teile ja see siit kuulub mulle. (suunab igaühe pilli juurde ja hakkavad laulma) Ja kui oleks tarvis lõpetada sinjoore Prigella krambiteatri süsteemi järgi
apteeker: JÄNES KUI SA VEEL ÜKSKORD TULED JA KÜSID APELSINE, SIIS NAELUTAN SU SEINA !!! IV päev. jänes : kas teil naelu on ? apteeker: ei ole jänes: siis palun kilo apelsine Üleni verine jänes astus kõrtsi: "Kes peksa tahab saada?" Kõik jäid vait. Lõpuks tõusis lõvi: "Mina tahan!" Jänes vibutas pöidlaga uksesuunas: "Väljas antakse!" Lp reisijad... Oled nagu kiirrong minu ees, mis kihutab ja peatusi ei tee. Kuid lootust pole kaotanud ma veel, Et sinu sisse istuksin sel teel. Sel jaamal nimeks on ju armastus, kus kohtunud on saajad tundmatud. See peatus paljusid veel kokku viib, ja loodan et ka mind sa kohtad siin. Näen kaugel helendamas valguskiirt, ja tundub uskumatu mis näen siin. See rong mis peatumas minu ees, ja sina istumas seal vaikselt sees. Mul nimeks sai seal "Sõprusjaam", kus armastust on palju tunda saand. On elu täpselt justkui rongitee, Kus tihti õiget jaama ei leia me. Lp reisijad oleme saabunud armastuse jaama,
a. suvel toimus Tartus suurejooneline muusikapäev. Ühendatud kooride kava sisaldas ainult eesti heliloojate laule. Nende seas oli ka üks Mart Saare laul - "Mis mulle meeldib". Samal ajal ilmus see helilooja esimeses koorilaulude kogumikus "Segakoori laulud". Kogumik koosnes kümnest laulust, neist kolm oli kirjutatud rahvaviisidele. Leipzigis viibiv R. Tobias annab kogumikule eesti ajalehtedes hiilgava hinnangu. Tartus ilmuvas ajalehes "Postimees" kirjutab võõrsil viibiv helilooja: "Istuksin kaua aja takka jälle kord Vanemuise saalis, et kodumaa laulu oma pääle mõjuda lasta. Säält jätaksin kõik kultuurilised, eetilised, patriootilised tendentsid kõrvale, ja maitseksin ainult esteetilist läbitungivat lõbu, mis ju kunsti otstarve ikka natuke on. Ehk juhtuks siis Saare lauludetsüklis kuuldavale tulema, kõik 11 laulu. /.../ Ei sooviks ma sealt midagi välja jätta /.../" Siis iseloomustab ta kujukalt võimaliku suhtumist uude kogumikku, ennustades, et M
Esimese vargajahi kõrval seisis alalise kõneainena igivana ,,komade palee", nagu härra Koovi seda nimetas ja tema eeskujul ka teised. See kõneaine ei kadunud kunagi õhtueine kõlblus- ja kombeõpetusest ja alati tundus ta härra Mauruse suus värskena. See oligi aine, mida Koovi liiga selgesti mõistis, nii selgesti, et ta kord direktorile kõigi kasvandikkude kuuldes õhtueinel ütles: ,,Härra Maurus, täna teie räägite juba nii selgesti, et mul on tundmus, nagu istuksin ma komade palees, mitte aga ülal söögilauas." ,,Sest on vähe, et teie, härra Koovi, nõnda tunnete," vastas direktor siinsamas, ,,vaid minu poisid peaksid nõnda tundma, sest mitte kooliõpetajad, vaid nemad panevad komasid, ja nemad ei jäta seda enne, kui neil on sama tundmus, mis teilgi." Sellele ei vaielnud härra Koovigi vastu, nii õige oli see, ja sellepärast võis härra Maurus julgesti jätkata:
annaabi.ee 
