Musumägi on Tallinna muldkindlustusvööndi bastionist 19. Sajandil kujundatud haljas ala mis asub Pärnu maantee, Valli tänava ja Viru tänava vahel. Mägi ehitati kaitse esmärgil. Aastaid hiljem kujundati see ümber haljasalaks. Mäele kujundatud haljasala on ovaalne. Pargil on sissepääsud kolmst külest ja neljast trepist. Mäel asuvad põhijalgrajad on kujundatud järgima mäe loomulikku kuju. Mäe põhjaküljel ehk Viru tänava poolsel küljel on Virumäe suveteater ning istepingid, mäe lõunapoolsel küljel on aga tihedam haljastus ning kergehitistest Virumäe suvepaviljon. Mäe idanõlval on ka kaks Tauno Kangro skulptuuri ’’Hetk pärast suudlust.’’ Tänapäeval kasutatakse Musumäge niiöelda tšillimiseks ja hängimiseks. Nädalavahetuseti on siin kõik pingid ja müüriääred purjus ning lagastavaid noori täis.
asupaigaks praegune koht alles 18. saj. keskel, mil püstitati sinna puidust häärber. Uus loss kerkis aastatel 1879-1880 seisusekohase elamuna Paul von Ungern-Sternbergi poja Oswaldile. Lossimäed - XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjamaana. 1863. aastal said aga linnakodanikud mõisalt lossimägede kasutamise õiguse. Lossipargi suuremad korrastustööd algasid 1893. aastal. Paigaldati istepingid, rajati teed ja istutati puid. Lossimägedes on mitmeid rippsildu, vabaõhulava, laululava ja palju teisigi põnevaid asju. Viljandi ordulinnuse varemed - Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. Rootsi, Poola ja Venemaa vaheliste sõdade tõttu on võimsast ordulinnusest antud hetkeks vaid mõni kivisein püsti jäänud. Et
ameti. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid, mille kõrgus on kõrgus 146m küljepikkus 232m üle 2300 liivaploki Ühe liivaploki kaal on keskmiselt 2,5 tonni. Egiptuse esimesed vaaraod maeti Abydose surnuaeda (Lõuna-Egiptuses). Sinna ehitasid kuninglikud ehitusmeistrid maa-aluseid hauakambreid, mida katsid suured madalad risttahuka kujulised mudatellistest ehitised. Arheoloogid nimetavad selliseid ehitisi mastabadeks, sest need näevad välja, nagu madalad istepingid ehk mastabad, mida on leitud mõnedes Egiptuse koduõuedes. Mastaba ühes küljes oli niöö, kus toimusid ohverdamis rituaalid. Tihti ümbritseti niöö müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume ja vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalida ja panipaikadega ehitis. Aastal 2630 eKr otsustas vaarao Dzoser traditsioone murda. Ta hülgas
Lasnamäel asumikeskusteks välja kujunenud kaubanduskeskused, on aga tihti planeeringuta. Rajatud on tüüpilised kastid (Katleri puhul Grossi). Sellele vastupidiselt tuleks planeerimisel arvestada asumi eripäraga, et ei läheks kaotsi miljöö ja iseloom. Igal asumil on oma omapära, Katleri puhul vaade Tallinnale, paekallas. Kaubanduskeskuste ümbrus vajab korralikku planeeringut, kus oleks arvestatud haljastuse, valgustuse ja kauplemiskohtadega. Kaubanduskeskuse juures peaksid olema istepingid, tasuta traadita internetiühendus. Infrastruktuur Katleri asum on üks nõutavaid piirkondi Lasnamäel eelkõike oma soodsa asukoha tõttu kesklinna suhtes. Kesklinnale lähemate piirkondade eelis on parem infrastruktuur poed ja teenindusasutused on ligemal ja kesklinna pääseb kiiremini. Mikrorajooni planeering Suureks probleemiks on vanad kehva planeeringuga ja halva kvaliteediga paneelmajad, mis vajavad hädasti renoveerimist ja välisilme parandamist
Avatud: K-P 10-17 Pilet: õpil 10.-, tk 20.-, pere 25.-, lastegrupp 100.-, tk grupp 200.- E-mail: [email protected] http://www.muuseum.viljandimaa.ee Tel:43 33 316 Laidoneri plats 10, Viljandi · Lossimäed Lossipark XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjamaana. 1863. aastal said aga linnakodanikud mõisalt lossimägede kasutamise õiguse. Lossipargi suuremad korrastustööd algasid 1893. aastal. Paigaldati istepingid, rajati teed ja istutati puid. Huvitaval kombel tegid suurema osa töödest ära arestandid, kes said nii oma pahategude eest määratud karistuse kestvust vähendada. Praeguse Filosoofia puiestee on istutanud maagümnaasiumi posid 1881. aastal. Kaugemale lossimägedesse jääb kaks mäge, mida tänasel päeval nimetatakse Musumäeks ja Suusahüppemäeks. Viljandi liivakivipaljand paikneb otse keset linna lossipargi lääneservas. See on keskdevoni aruküla
Ma olen Atla ja ma üritan sind elus hoida. Sa pead liikuma hakkama. Me peame su kõrgemale saama. Tõmba kopsud õhku täis ja astu välja arsfäärist välja. Ma ei jäta sind üksinda.'' Sel hetkel uksed avanesid ja ma sain sellest väikesest kuplist välja astuda. ''Me peame ta peidust välja saama. Aga sa pead mind usaldama.'' Ruum oli suur ja halvasti valgustatud. Minust eespool olid suured aknad. Koht nägi välja nagu suur bussipeatus. Istepingid olid igal pool ja kohvrid vedelesid maas. Endast paremal pool nägin ma ühte kambrit. See oli väike ja piisavalt suur, et üks inimene sinna sisse mahuks. Lähemale minnes ma lugesin selle kõrval olevat kirja. ''Elukamber. Kui sind on tabanud õnnetus siis pole hullu vaid ärkad lihtsalt siin.'' Ma olin natuke imestunud tehnoloogiast mida nägin. Kuidas sai midagi nii palju areneda ilma välismaailmaga kokku puutumata, kuid siis tuli reaalsus mulle pähe. Mulle meenus, et mingi
haljastatud maa ala, iga puu ja põõsas on väärtuslikuks lisandiks linna üldpildile (Ibid). Jõgeval on praegu üle kahesaja individuaalehitaja, kuid nende arv, kes eesaedadesse ilupuid ja põõsaid istutab, küünib vaevalt mõnekümneni (Ibid). Kui vaadata nüüd Jõgevat, ei ütleks küll, et linn parkidevaene oleks. Jõgeva on hoopis parkide poolest rikas. Need on puhtad ja sinna on asetatud ka uued istepingid, kus on hea jalga puhata. Nüüd on Ärikeskuse ja Kaubahalli vahelisse parki tehtud purskkaev, mida on suvel kena vaadata. Linnaelanike sümpaatia on võitnud Betti Alveri park. 98. Jõgeva Kultuurimajja koguneb suur hulk kirjandussõpru kohtuma kirjanik Aadu Hindiga (Õun, 1960). Noorele uurijale tundub, nagu toimuks see täna, sest tänases Jõgeva Kultuurikeskuses kohtutakse ikka kirjanikega. Meeldiv on tõdeda, et nii oli juba 1960. aastal. Järelikult
annaabi.ee 
