Hilisindrustaalne tv- auruvedur, aurikud, kivisöo tarvitamine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine Tööstusriigid kontrollisid maailma majandust ja olid iseseisvad Kolooniad tegelesid toodangu, hankimise, trantsporteerimisega emamaale Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20 saj alguses oli maailmas kümmekond suurt impeeriumi ja nendele alluvaid kolooniaid. Võimsamateks tööstusriikideks olid USA, Saksamaa, Suurbritanja * kolooniad hankisid toorainet, olid suured istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. *Emamaa ja koloonia vahel käis väga tihe kaubavahetus. Kaubandussuunad jagunesid kolme suunda : emamaa + koloonia, emamaa + teine emamaa, emamaa + võõras koloonia. Aktiivne kaubavahetus põhjustas võitlusi tooraineteallikate ja turgude vahel. Tekkisid sõjad mille tulemus oli kolooniate iseseisvumine 20 sajandi teisel poolel. Faktooriad kaubanduslikud ja sõjalised punktid, mis rajati ka korilaste aladel P-Ameerikas
riigid. Riikide vahel tekkisid tihedad Ei suheldud omavahel. Sidemed vaid emamaa ja sidemed, kujunes tööjaotus ja koloonia vahel. 1 kapitalivood Kiiresti arenesid pealinnad ja Rohkem arenenud olid need kes tegelesid loodusvarade poolest rikkad maaravade hankimisega ning istanduspiirkonnad regioonid Valistses industriaalne tootmisviis Valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis valitses nendes majandusharudes millest oli huvitatud emamaa. Industriaalne tootmisviis Arengus jõudmine tööstusühiskonda. Tööstuslik tootmine. Muutused: Inimesed jäid paikseks Teamisi hakati juurde omandama Tootlike jõudude arenemine
olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, suhteliselt heal järjel olid ka teised Lääne-Euroopa riigid. Aeglasemalt toimus industrialiseerumine Lõuna-ja Ida-Euroopas ning eurooplastega asustatud lõunapoolkera maades, samuti Jaapanis. Maailm oli jagunenud iseseisvateks tööstus-riikideks ja neist majanduslikult sõltuvateks riikideks või kolooniateks. Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes, jäädes siiski emamaa omast algelisemaks. Kolooniate ülejäänud osades säilis agraarne majandus. Seega emamaad ühtaegu nii arendasid kui ka pidurdasid asumaade majanduslikku arengut. Tööstusriikides kujunesid kõige jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad,
-kogu toodang läheb müügiks -Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades Istandustes saagikus oleneb kasvatatavast kultuurtaimest. Aiandus, köögiviljakuskasvatus. -kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, kunstvalgus, väetised, seemned jm.) -kasutatakse palju tööjõudu -kõrge saagikus ha ja inimese kohta -linnalähedane põllumajandus. Milliste Lõuna-Ameerika loodusvööndite piiresse jäävad suurimad põllustatud alad, suurimad istanduspiirkonnad? Savannides ja rohtlates põllud, troopilistes metsas, mäginiitudel istandusel ja savannides. Võrdle atlase põhjal loomakasvatuse paiknemist Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Lõuna-Ameerikas on pampades karjakasvatus, Aafrikas on karjakasvatust rohkem rohtlates ja poolkõrbetes. Äärealadel on enamus loomi. On seal sellepärast, et rohkem sööta. Millistel Põhja-Ameerika aladel peetakse piimakarjasid, millistel lihakarjasid? Põhjenda sellist paiknemist.
Impeeriumid ja kolooniad. 20. sajandi alguses koosnes maailm peamiselt kümnekonnast suurest impeeriumist ning nende juurde kuuluvatest kolooniatest, aga oli ka üksikuid enamvähem iseseisvaid riike. Kõige võimsamad riigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, suhteliselt heal järjel olid ka teised LääneEuroopa riigid. Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Koloonitas kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Kolooniate ülejäänud osades säilis agraarne majandus. Seega emamaad ühtaegu nii arendasid kui ka pidurdasid asumaade majanduslikku arengut. Jagunemine Põhjaks ja Lõunaks. 1940. aastate teiset poolest algas koloniaalimpeeriumide lagunemine kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama arenenud tööstusriikideks ehk Põhjaks ja arengumaadeks ehk Lõunaks. Lõuna riigid varustasid emamaid toormega ning sõltusid
· 20.saj algusel võimsaimad: USA, Saksamaa, Suurbritanna · Maailm jagunenud tööstusriikideks ja kolooniateks (tööstuslik Põhi ja vaene agraarne Lõuna) · Tööstusriigid o Kontrollisid maailmamajandust o Allutasid ülejäänud oma huvidele o Jõukamad ja arenenumad loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele · Kolooniad o Kujunesid hankiva tööstuse regioonid, istanduspiirkonnad o Veeti toodang emamaale o Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes algelisem kui emamaal · Maailma kaubandusvoo suunad o Aktiivseim kaubavahetus emamaa ja ,,oma" kolooniate vahel (põllumajandussaadused/tööstustoorained masinad/seadmed/tarbekaubad) o Tööstusriikide omavaheline kaubavahetus
piirkondades. Segavaks faktoriks olid kõrged veokulud. Võrdõiguslike partnerite asemel kujunes eurooplaste huve teeniv koloniaalsüsteem. Maailm jagunes tööstusriikideks ning neile tooraineid ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Tööstusühiskonnast infoühiskonda Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele : Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid ning Venemaa Sileesia ja Donetsi regioonid. Kiiremini kasvasid teistest koloniaalimpeeriumide pealinnad London, Pariis, Berliin, Peterburi ja Viin. Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda : 1
annaabi.ee 
