1. Termosveok (I) isotermiline veok, mille katus, seinad, põrand ja uksed on siseruumi ja väliskeskkonna vahel soojavahetust piiravast materjalist. Üldise soojusläbikandeteguri (K) järgi järgi jagunevad veokid järgmiselt: · normaalse isolatsiooniga termosveok (IN), K ei ületa 0,7 W/m2 K · suurendatud isolatsiooniga termosveok (IR), K ei ületa 0,4 W/m2 K K-ga märgitakse üldist soojusläbikandetegurit, mis iseloomustab veoki isotermilisi omadusi st väljendab veoki kaubaruumi kere soojusjuhtivust [6]. Pilt 1. Normaalse isolatsiooniga termosveok [8]. 2. Külmikveok (R) mittemehhaanilise külmaallikaga (looduslik või kuivjää, vedelgaaside aurustumisseade jms) termoveok, mis võimaldab keskmise välistemperatuuri +30 °C korral tühja kaubaruumi temperatuuri alandada ja hoida seda olenevalt klassist järgmiselt: Klass Max t° A +7 °C B -10 °C
5. Nimetada 8 erinevat kaubavagunit · kinnisi vaguneid, · madelvaguneid ehk platvormvaguneid (erinevad tüübid kas puidu, konteinerite või sõidukite veoks), · poolvaguneid (puisteainete ja metalli veoks, mõnedel tüüpidel on ka põhjaluugid estakaadil tühjendamiseks), · paakvaguneid (vedelkütuste, keemiatoodete või põlevkivituha veoks), · punkervaguneid (vilja, väetise, tsemendi ja killustiku veoks), · kallurvaguneid, · külmutusvaguneid või isotermilisi vaguneid (kiirelt riknevate toiduainete veoks), · loomavaguneid (elusloomade veoks) ja · eriotstarbelisi vaguneid (tehnoloogiliste seadmete ja vahendite paigutamiseks nagu nt. töökojad, elektrijaamad, tuletõrjerongide veetsisternid jm). 6. Iseloomustage Rakvere jaama kaubaveo mõttes · Ühendav harutee Kundasse · Vanarauaplats, viljaelevaator, laadimisplatsid · Vanaraud, väetis, betoonliiprid, tsement, klinker, vili 8
Kui valemi tähis on seletatud sissejuhatavas lauses, 16 siis ei ole seda vaja korrata valemi järel. Tähiste seletus algab uuelt realt taandreata sõnaga ,,kus", järgneva koolonita. Valemi number kirjutatakse ümarsulgudes valemist paremal pool servast 20 või 25 mm kaugusel, kooskõlas küljendusega. Enne valemit tuleb kirjutada kokkuvõttev lause, nt. Üldine soojusläbikandeteguri väärtus, mis iseloomustab veovahendi isotermilisi omadusi, arvutatakse valemiga [7] PS K= , (2.1) S (Ti - Te ) kus K veovahendi kere soojusläbikandetegur W/(m2K); P veovahendi keres eralduv soojavõimsus W; S S veovahendi kere geomeetriline keskmine pindala m2; Ti veovahendi kere keskmine sisetemperatuur oC;
KMnO4lahuses (100 liitri vee kohta 1,0 g preparaati, toimeaeg 30 minutit) või klorofossilahuses (100 liitri vee kohta 10,0 g preparaati, toimeaeg 60 minutit). PILET 4. 1)Ammoniaagi sisalduse muutumine vees olenevalt pH-st; Veetemperatuuri kõikumine transpordi jooksul ei tohi ületada 23 °C. Selle tagamiseks kaetakse nõud koormakattega või kasutatakse isotermilisi nõusid. Madalamal temperatuuril kalade hingamine ja ainevahetus aeglustuvad, seetõttu väheneb nende hapnikutarve ja mürgise süsihappegaasi eraldumine vette. Süsihappegaasi sisalduse suurenemine põhjustab vee pH languse, pH väärtusest sõltub aga otseselt toksiliste ammoniaagi ja süsihappegaasi sisaldus vees. Süsihappegaasi ülemiseks piirkontsentratsiooniks transpordil on karpkala jaoks 2035 mg/l ja vikerforelli jaoks 1520
Vikerforelli suremus võib jätkuda veel kuu aja jooksul pärast hüpoksiat aju pöördumatu kahjustuse tõttu. Teisest küljest, hapniku üleküllastus põhjustab kaladel hapnikujoobumust. Nad teevad lühikesi sööste veepinnale ja on närvilised ja suremus suureneb samuti. Kalade mürgiste ainete sisalduse muutumine vees olevalt pHst. Veetemperatuuri kõikumine transpordi jooksul ei tohi ületada 23 °C. Selle tagamiseks kaetakse nõud koormakattega või kasutatakse isotermilisi nõusid. Madalamal temperatuuril kalade hingamine ja ainevahetus aeglustuvad, seetõttu väheneb nende hapnikutarve ja mürgise süsihappegaasi eraldumine vette. Süsihappegaasi sisalduse suurenemine põhjustab vee pH languse, pH väärtusest sõltub aga otseselt toksiliste ammoniaagi ja süsihappegaasi sisaldus vees. Süsihappegaasi ülemiseks 1
Bensiinitsistern on mõeldud heledate naftasaaduste veoks. Üldjuhul sellel alumist tühjendusseadet ei ole. Spetsiaalsed tsisternvagunid on olemas ka puistematerjalide, näiteks tsemendi veoks. (Pildid 4.29 ja 4.30) Isotermilisi vaguneid toodetakse kiirestiriknevate ja külmakartlike kaupade veoks. Erand- korras veetakse ka puhtaid, lõhnata pakendi- ja tükikaupu peamiselt vagunite kasutamiseks tagasi- suunal. Vagunitel on hea termoisolatsioon, need on varustatud soojendus-, jahutus- ning ventilat- siooniseadmetega