3. Olla vaba finantsilisest ja juriidilisest sunnist hoolduse teostamisel 4. Õigus olla tunnustatud eluliselt vajaliku perestabiilsuse allikana Kirjanduse allikate põhjal (Aneshensel et al. 1995; Kosberg, Cairl 1986; Emlet 1996) tuuakse välja veel järgmised hooldajate probleemid: · Lisaks füüsilisele raskusele lisandub meeleheide sotsiaalse toetuse puudumiselpatsiendi käitumine võib olla piinlikkust tekitav ja hooldaja isoleerub seetõttu, loobub endistest tegevustest. · Hooldajate depressioon võib olla väga kõrge ja tajutud koormus seega suurem kui see objektiivselt on. · Hooldajatel on kolm korda rohkem stressiga seotud sümptoome ja nad kasutavad rohkem psühhoaktiivseid ravimeid kui kontrollisikud. 3
panuvõime haigustele. *Intellektuaalne väsimus Kontsentratsiooniraskused ja unustamine, toimingute ja töö-ülesannete edasilükkamine. Inimene ei jaksa lugeda, kirjutada ega mõelda. *Emotsionaalne väsimus Inimene süüdistab ennast ja tunnistab, et tema töövõime on langenud. Inimene muutub ülitundlikuks ja tema enesehinnang muutub. Sageli tekib paanika, emotsionaalne tühjus, küünilisus või tundetus. *Sotsiaalne väsimus Läbipõlenu ei jaksa rõõmustada, isoleerub, ei tegele enam millegagi. Valdav on üksildustunne, inimene vaataks nagu ennast ise kõrvalt. *Hingeline väsimus Elutahe väheneb, elu eesmärk ja mõte kaovad, ei suudeta enam tekitada uut energiat. Teadvuses kerkivad alternatiividena esile surnukuur/hullumaja. 7. Kui kaua kestab läbipõlemise protsess? Läbipõlemise protsess eelneb läbipõlemise seisundile. Inimestel on läbipõlemise protsessi pikkus erinev. See võib kesta mõnest nädalast mõne aastani. 8
Kehaline väsimus, uneprobleemid. Ilmnevad lihaspinged ning nõrgenenud vastupanuvõime haigustele. Intellektuaalne väsimus. Kontsentratsiooniraskused ja unustamine. Inimene ei jaksa lugeda, kirjutada ega mõelda. Emotsionaalne väsimus. Inimene süüdistab ennast ja tunnistab, et tema töövõime on langenud. Inimene muutub ülitundlikuks ja tema enesehinnang muutub. Sotsiaalne väsimus. Inimene ei jaksa rõõmustada, isoleerub, ei tegele enam millegagi. Hingeline väsimus. Elutahe {{{[LK 7 ]}}}väheneb, elu eesmärk ja mõte kaovad, ei suudeta enam tekitada uut energiat. Kõik eelnev võib tekkida pidevast ületreenimisest, kui ka mitte üldse treenimisest. Isik kes on laisk, loid ja ei liiguta end oma enda huvil üldse, hakkab vaikselt ,,läbi põlema". Ma ei ütle seda faktina, muidugi on olemas ka inimesi kes võivad terve elu läbi elada laisana.
ebamääraseks ja et primaarprotsessi avaldumine põhimõttel „tahan-ei taha“ võib võtta drastilised vormid. Nooruk heitleb vihkamise ja armastuse vahel oma vanemate vastu ning muutub agressiivseks ja provotseerivaks või reserveerituks, hoiab kõrvale ning on salapärane. Tungide aktiivsuse tõusu tõttu ei funktsioneeri kaitse ja ülimina nagu varem ning kontrollimatuid purskeid häbeneb nii nooruk kui vanem. Nad ei saa üksteisest aru ning nooruk isoleerub, tunneb, et teda ei mõisteta, et ta on mahajäetud, võõrandunud. Protsess on valulik kõigile osapooltele. (Mangs, Martell 2000:313 - 314) 5 2.1.2 Sõbrad ja iidolid Varase noorukiikka ja keskmise noorukiikka kuulub objektist loobumine ja selle leidmine. Intsestiliste armastusobjektide mahalaadimine viib selleni, et „vabalt voolav objektiliibido“ muutub kättesaadavaks uutele objektidele. Mida tugevam on teismeiga
edasikandmine idast läände toimub keerulisel viisil, läbi keerulise ringluse süsteemi. Vahekihilised, teineteisele vastassuunalised aatlandi ja levandi hoovused on näha Gibraltari ja Sitsiilia väinades. Keskmised kiirused ülemkihis on umbes 15 m/s ja keskkihis 5 m/s. Madalkihis vesi liidub aeglaselt põhjast lõuna. Tähtsaimat rolli vee hüdroloogilise struktuuri kujunemisel erinevates Vahemere basseinides mängib veevahetue iseloom väinades. Gibraltari väina sügavusest tingituna isoleerub Vahemere külma aatlandi vee juurdevool. Aatlandi vett hõlmab ülemkiht 150-180m, mille kiirus on 20-30 sm/s. Vahemere vaheveed liiguvad väina merepõhja osas aeglaselt – 10-15 sm/s. Pinnahoovused moodustuvad Vahemere lääne- ja idaosas ning ringhoovused meredes vastupäeva kulgedes (kiirus kuni 0.3, Gibraltari väinas kuni 1,25 m/s). Sitsiilia väin on tähtis veevahetusele lääne ja ida mere osade vahel, mille sügavus on vähem kui 400-500 m ülevoolude peal
paarist. Kui noor läbib arenguväljakutsed, tema isiksuses areneb lähedusega seotud põhitundmus. See tähendab seda, et ta suudab eralduda vanematest ja luua inimsuhteid. Ta suudab leida endale õppimis või töökoha. Ta saab kuuluda ühiskonda oma alarühma kaudu ega koge end olevat väljajäetuna. Vastasel juhul noor eraldub, isoleerub. Põhitundmuste keskne tasakaal kirjeldab kuidas üksikisik on tulnud toime kriisiga. Arenguetappide läbides inimene kohtab ja ta kogeb arenguetappi kuuluvaid mõlemaid tundeid, positiivseid ja negatiivseid. Keegi ei saa hoiduda kogu arengu jooksul kogemast pettumusi, alandust, eristumist ja üksindust. Igas arenguetapis pannakse põhitundmuste tasakaal ikka ja jälle proovile
annaabi.ee 
