*Pritsiga pealekandmise meetod *Seinale pealekandmise meetod. Plaadid pannakse paika vahetult mördi pealekandmist ja surutakse aluse külge kinni. See liimimismeetod on eriti praktiline kui isolatsioonina kasutatakse lamellisolatsiooni. *Kasutades EPS-isolatsiooni, mille paksus on üle 100mm, tuleb avadest ülalpool kasutada isolatsiooniks mineraalvilla. Nii tehakse tuleleviku tõkestamiseks. *Nurkades paigaldatakse isolatsiooniplaadid vaheldumisi, püstviigud ei tohi jääda pealekuti. *Isolatsiooniplaatide vuugid ei tohi olla kohakuti. *EPS-isolatsiooniplaatide puhul kõik isolatsiooniplaatide pinnakõrguserinevused ja ka päikese mõjul pleekinud pind või määrdunud pind lihvitakse. *Üldjuhul tuleb soojustusplaadid ka lisaks kinnitada spets. tüüblitega. *Aknapaled ja nurgad tehakse alati enne muu pinna katmist võrguga või pinna katmist. *Aknapaled ja nurgad tuleb alati tugevdada nurgaliistuga ja nurgaliistu võrk peab ulatuma abiliistuni. *Liistud kinnitatakse võrgu/alusmördiga
8. Maavarad- nende teke ja kasutamine Tartu kaardilehe piires esinevad vaid pinnakatte maavarad, nt järvelubi, järvemuda, turvas, liiv, kruus, savi ja mineraalvett. Nendest kõige enam kaevandatakse ja kasutatakse turvast, mille varud ulatuvad üle 113 miljoni tonni. Turvas on hinnaline loodusvara, mida kasutakse kütte-, alus- aiandus- ja väetisturba tootmiseks. Turvast võib kasutada ka ravivahendina, samuti keemiatööstuse tooraine, näiteks vahade, peitsi, aga samuti isolatsiooniplaatide valmistamiseks. Tartumaal paiknevad soomassiivid kuuluvad Vooremaa alla ning Otepää kõrgustiku soovaldkonda. Geoloogiliselt on uuritud üle saja soo, kuskil 110 sood. Tööstusliku tootmise eesmärgil on uuritud 20 sood. Liiva ja kruusa leidub siiski peamiselt kohalikeks vajadusteks ning välja ei ekspordita eriti. Need kuhjusid mandrijää sulamisel. Liiva ja kruusa kasutatakse tööstusaladel kuid ka ehituses. Savi, järvemuda ja järvelupja praegu enam ei kaevandata
milles kiudude omavaheline nakkumine saavutatakse peamiselt nende vanutaamise teel, kasutades ära kiudude loomupäraseid haakumisomadusi. On lubatud lisakomponentide ja liimi kasutamine. Tihedus alla 350 kg/m3. Mehhaaniliselt nõrk. Kasutatakse heli- ning soojusislatsiooniks. Poolkõva puitkiudplaat - valmistatakse märgmeetodil, kasutades pressimisel kõrgemattemperatuuri ning kõrgemat survet kui isolatsiooniplaatide valmistamisel. Tihedus 350 … 800 kg/m3; mehhaaniliselt tugevam kui isolatsiooniplaat. Sobib vaheseinteks. 8 Puitplaadid Külli Kalbre Kõva puitkiudplaat (Hardboard) - valmistatakse märgmeetodil. Tihedus üle 800 kg/m3, heade tugevusomadustega ning niiskuskindel. Kasutatakse ehituskonstruktsioonideks. 7. MDF - plaat
On lubatud lisakomponentide ja liimi kasutamine. Tihedus alla 350 kg/m3. Mehhaaniliselt nõrk. _______________________________ b) Poolkõva puitkiudplaat Valmistatakse märgmeetodil, kasutades pressimisel kõrgemat Vaheseinteks temperatuuri ning kõrgemat survet kui isolatsiooniplaatide valmistamisel. Tihedus 350 ... 800 kg/m3; mehhaaniliselt tugevam kui isolatsiooniplaat. ________________________________________________________ Valmistatakse märgmeetodil. Tihedus üle 800 kg/m3, heade c) Kõva puitkiudplaat tugevusomadustega ning niiskuskindel Ehituskonstruktsioonideks (Hardboard) ________________________________________________________
On lubatud lisakomponentide ja liimi kasutamine. Tihedus alla 350 kg/m3. Mehhaaniliselt nõrk. _______________________________ b) Poolkõva puitkiudplaat Valmistatakse märgmeetodil, kasutades pressimisel kõrgemat Vaheseinteks temperatuuri ning kõrgemat survet kui isolatsiooniplaatide valmistamisel. Tihedus 350 … 800 kg/m3; mehhaaniliselt tugevam kui isolatsiooniplaat. ________________________________________________________ Valmistatakse märgmeetodil. Tihedus üle 800 kg/m3, heade c) Kõva puitkiudplaat tugevusomadustega ning niiskuskindel Ehituskonstruktsioonideks (Hardboard) ________________________________________________________
..0,2%). ja biokütusena aktsiisi puudumine. Seoses kollektiviseerimise ja suurfarmide rajamisega tekkis vajadus alusturba järele. 80-ndate aastate keskel toodeti Eestis ca 1,6 miljonit tonni freesalusturvast aastas. Turba kaevandamise kõrgaeg oli 1970…1990. aastatel, kui kaevandati ligikaudu 2 miljonit tonni turvast aastas. Kuid ENSV Turbatööstuse arengukava aastateks 1965-1980 nähti ette 8000 uut töökohta ja 4 uut briketitehast, Pärnu kanti uus isolatsiooniplaatide tehas ja söödapärmi tehas Turbatoodangu kasv ca 2,5 korda 1965. a. 2,15 milj. t 1970. a. 3,5 milj. t 1975. a. 4,5 milj. t 1980. a. 5,3 milj. t Seda ei saavutatud. 5.5.2. Kütteturba tootjad Ulilas ja mujal toodeti karjääriviisiliselt tükkturvast, mida kasutati ka kohapeal kuid veeti ka mujale soojusjõujaamade kütteks. Seoses hüdroelektrijaamade rajamise, gaasi, küttepetrooli ja masuudi kasutamisega vähenes 70. aastatel kütteturba osatähtsus. Lõpetati tükkturba tootmine. 5.5.3
Pinnase terastikulisest koostisest Pinnase veesisaldusest Pinnasevee tasemest Kapillaartõusu kõrgusest Külmumissügavusest. Pinnasekülmumissügavust mõjutavad Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus Pinnase omadused, eelkõige tema soojajuhtivus Hoone omadused: soojareziim, põranda konstruktsioon ja soojaisolatsioon Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal. Isolatsiooniplaatide kalle 1/20...1/10 hoonest eemale, isolatsioonikihi all 200mm külmakerkimatut kruusa, isolatsioonkihi peal 100mm kruusa või liiva + 300 mm muud pinnatäidet (kruus, muld). Külmakerke isolatsioonimaterjali veeimavus peab jääma alla 2 mahuprotsendi, kui isolatsioonikiht paikneb vundamendi välisküljel. Vundamendi välispidiseks külmaisolatsiooniks ei sobi tavalised EPS plaadid vaid soojustus peab olema kinnise ja tiheda kärgstruktuuriga, mis suurendaks nende koormustaluvust ja
annaabi.ee 
