lähtudes. Veendutakse kaldajoone usaldavuses selle pidevuse järgi. Punkiirjoon viitab umbkaudsusele. Veendu , et kaart vastaks Ülemaailmse geograafilise süsteemi WGS84 nõuetele Soovitused ja ohutusnõuded laevajuhile Rannasõidul kasuta kõige suurema mastaabiga kaarte ! Valge laik kaardil on hoiatus. Hoia eemale ! Hoidu põhjuseta järskudest merepõhja tõusukohtadest suhteliselt madalas vees vältimaks juhuslikult mõõdistamata kaljutippi 20meetrine isobaat on ohtlik suurematele laevadele 10meetrine isobaat on ohtlik väiksematele laevadele.Madalam kui 10m. Sõidetakse ainult mööda märgistatud laevateed või kanalit , vähendatakse käiku Hoitakse pidevalt sügavus kontrolli all.
Vastused. 1. absoluutne kõrgus on see kui on võetud merepinnast tippuni ja suhteline on see kui on võetud jalamist tipuni. 2. Samasügavusjoon ehk isobaat on joon kaardil, mis ühendab sama sügavusega punkte. Samakõrgusjoon ehk isohüps ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. 3. Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus on ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevahe ks 4.päikse kiirgus 5. Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
10,00 Koha määramine peilungi ja sügavuse järgi Seda laeva asukoha määramise võtet kasut. Kaldale lähenemisel, kui vaateväljas leidub kõigest üks orientiir. Vaadeldavas piirkonnas vähegi usaldusväärsema asukoha omavad selgelt ja korrapäraselt muutuvad sügavus näidud. Orienteerudes kaardil märgitud isobaatide ja sügavuse järgi, tõmmatakse pliiatsiga looditud sügavustele vastav isobaat. Laeva ligikaudseks asukohaks loetakse isobaadi ja peilungi lõikepunkti. * 5m 10m 20m 50m
Merenavigatsioonikaart Praegused navigatsioonikaardid on tehtud enamasti Mercatori projektsioonis, WGS-84 koordinaatsüsteemis ja eri mõõtkavades. Mõõtkava oleneb eeskätt kaardi otstarbest. Mida väiksem on mõõtkava, seda vähem infot on kaardile kantud. Nii näiteks on kaartidel mõõtkavas 1:7500 ja suurematel esitatud samasügavusjooned 2 m, 5 m, 10 m, 50 m, 100 m, jne. Kaartidel mõõtkavas 1:10 000 kuni 1:100 000 puudub kahe meetri isobaat ning alates 1:250 000 ei anta ka enam viie meetri samasügavusjoont. Kaardil kujutatava ala ulatuse ja mõõtkava järgi on Eesti merekaardid jaotatud avamerekaartideks (1:250 000), rannikumere kaartideks (1:100 000), lähenemiskaartideks (1:50 000), sadamakaartideks (1:25 000 kuni 1:7500) ja sildumiskaartideks (1:7500 ja suuremad). Et kaardid oleksid kasutatavad ja üheselt mõistetavad maailmamere kõigis piirkondades, on
vastupidi kui kursinurk on 0´ või 180´ lähedane. Koha määramine peilingu ja sügavuse järgi Seda laeva asukoha määramise võtet kasutatakse kaldale lähenemisel, kui vaateväljas leidub kõigest üks orientiir. Vaadeldavas piirkonnas vähegi usaldusväärsema asukoha omavad selgelt ja korrapäraselt muutuvad sügavus näidud. Orienteerudes kaardil märgitud isobaatide ja sügavuse järgi, tõmmatakse pliiatsiga looditud sügavustele vastav isobaat. Laeva ligikaudseks asukohaks loetakse isobaadi ja peilingu lõikepunkt. Koha määramine peilingu ja vertikaalnurga abil Tuleb võtta peiling ja kohe seejärel mõõta sekstandiga majaka või mistahes orientiiri, mille kõrgust me teame, vertikaalnurk ja minna tabelisse. Oma silmakõrgus tuleb lahutada majaka silmakõrgusest ja seejärel saame tabelist orientiiri ja meie vahelise kauguse. Seejärel tuleb see kaugus kanda majakast peilingu joonele ja
vastupidi kui kursinurk on 0´ või 180´ lähedane. Koha määramine peilingu ja sügavuse järgi Seda laeva asukoha määramise võtet kasutatakse kaldale lähenemisel, kui vaateväljas leidub kõigest üks orientiir. Vaadeldavas piirkonnas vähegi usaldusväärsema asukoha omavad selgelt ja korrapäraselt muutuvad sügavus näidud. Orienteerudes kaardil märgitud isobaatide ja sügavuse järgi, tõmmatakse pliiatsiga looditud sügavustele vastav isobaat. Laeva ligikaudseks asukohaks loetakse isobaadi ja peilingu lõikepunkt. Koha määramine peilingu ja vertikaalnurga abil Tuleb võtta peiling ja kohe seejärel mõõta sekstandiga majaka või mistahes orientiiri, mille kõrgust me teame, vertikaalnurk ja minna tabelisse. Oma silmakõrgus tuleb lahutada majaka silmakõrgusest ja seejärel saame tabelist orientiiri ja meie vahelise kauguse. Seejärel tuleb see kaugus kanda majakast peilingu joonele ja
annaabi.ee 
