temp. mille juures molekulid seisavad. Isoprotsesside korral jääb mõni gaasimoleku parameetritest samaks. Tuntumad isoprotsessid on isabaariline, isotermiline, isohooriline. Isotermiline protsses(temp on jääb). Avastjad Boyle ja Mariotte`i seadus isotermilise protsessi korral on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv. Isotermilise protsessi graafikut nim. isotermiks. Isobaarilise(P=const) protsessi korral on gaasi ruumalad ja absoluutse temp suhe jääv. Graafik=isobaarset. Isohooriline protsessi korral on gaasi rõhu ja absoluutse temp. suhe jääv.
Sellist üleminekut nimetatakse protsessiks. Kui mingi protsessi käigus gaasikoguse mass on jääv ja kolmest olekuparameetrist (p, V, T) muutub ainult kaks, st üks parameeter ei muutu, siis nimetatakse protsessi isoprotsessiks. Kui jääv suurus on rõhk, nimetatakse protsessi isobaarseks, jääva ruumala korral isokoorseks ja jääva temperatuuri korral isotermseks. Neid protsesse kirjeldavaid võrrandeid saab tuletada ideaalse gaasi olekuvõrrandist, võttes ühe muutuja konstantseks. Isobaarset protsessi kirjeldab seos V/T = const. Kahe oleku võrdlemisel antakse see V1 V2 seos kujul = . Sellise protsessi esmakirjeldaja auks nimetatakse vastavat T1 T2 seost ka Gay - Lussac'i seaduseks (avastatud 1802.a.). V p1 p2 p2 > p1 T Isokoorset protsessi kirjeldab seos p/T = const ehk analoogselt eelmise juhuga p1 p = 2
1 kraadi võrra. q c= ; [J/kg*K] diferentsiaalkujul: c=dq/dt T2 - T1 13. Erisoojuste liigitus. Erinevate erisoojuste liikide täpne definitsioon ja mõõtühik. Mayeri võrrand. 1) Masserisoojus Erisoojus 1 kg aine kohta. (c) [J/kg*K] 2) Mahterisoojus Erisoojus 1 m³ gaasi kohta normaaltingimustel (c') [J/m³*K] 3) Moolerisoojus Erisoojus 1 mooli gaasi kohta (c) [J/kmol*K] Termodünaamikas kasutatakse kas isobaarset (cp, cp', cp) või isohoorset(cv, cv', cv) erisoojust. Mayeri võrrand: cp cv = R [J/kg*K] 14. Reaalgaaside mõiste. Reaalgaasi pv diagramm koos seletusega. Reaalgaaside põhiomadus. Reaalgaasid Looduses esinevad gaasid, mille omadused erinevad ideaalgaaside omadest. Kui ideaalgaasi puhul z=pV/RT = 1 siis reaalgaaside puhul z1 (aga võib ka =1) Põhiomadus Igat reaalgaasi saab veeldada (kondenseerida) allpool kriitilist punkti.(rõhku) Diagramm: 16
1 kraadi võrra. q c ; [J/kg*K] diferentsiaalkujul: c=dq/dt T2 T1 13. Erisoojuste liigitus. Erinevate erisoojuste liikide täpne definitsioon ja mõõtühik. Mayeri võrrand. 1) Masserisoojus Erisoojus 1 kg aine kohta. (c) [J/kg*K] 2) Mahterisoojus Erisoojus 1 m³ gaasi kohta normaaltingimustel (c') [J/m³*K] 3) Moolerisoojus Erisoojus 1 mooli gaasi kohta (c) [J/kmol*K] Termodünaamikas kasutatakse kas isobaarset (cp, cp', cp) või isohoorset(cv, cv', cv) erisoojust. Mayeri võrrand: cp cv = R [J/kg*K] 14. Reaalgaaside mõiste. Reaalgaasi pv diagramm koos seletusega. Reaalgaaside põhiomadus. Reaalgaasid Looduses esinevad gaasid, mille omadused erinevad ideaalgaaside omadest. Kui ideaalgaasi puhul z=pV/RT = 1 siis reaalgaaside puhul z1 (aga võib ka =1) Põhiomadus Igat reaalgaasi saab veeldada (kondenseerida) allpool kriitilist punkti.(rõhku) Diagramm: 16
Kuiva küllastunud auru kuumutamisel muutub ta ülekuumendatud auruks, samal rõhul. Kui seda kuiva küllastunud auru jahutada, siis ta muutub niiskeks auruks, samal rõhul. Ülekuumendatud auruks nimetatakse auru, mille temperatuur on kõrgem antud rõhule vastavast küllastustemperatuurist . . Ülekuumendatud auru olek on määratud kahe olekuparameetriga . Samuti on määratud - ga vee olek allpool küllastus e. keemistemperatuuri. Vee aurustunisprotsessi diagrammil. Jälgime vee isobaarset aurustumisprotsessi. 1kg vett, temperatuuril t ja rõhul p. Veee parameetrid küllastusolekus (alumisel piirrõhkkonnal) näiteks punktis 1, tähistatud indeksiga. 1. 2. 3. 4. 5. Sisepõlemismootorite ringprotsessid Sisepõlemismootorite põhiliseks protsessiks, kus toimub soojuse protsessi juhtimine(kütuse põemine) on silinder, seal kütus põleb ning see muutub paisumiseks. Toimub kõrgel temperatuuril üle 1000 oC. Max temp
(5.07.1820 24.12.1872) poolt ning on tuntud kui Rankine'i ringprotsess. Tagastatavas e ideaalses Rankine`i ringprotsessi Ts diagrammil (vt Joonis 5 .37) kujutab joon 1 2 isoentroopset paisumist soojusjõumasinas algrõhult p1 kuni kondensaatori rõhuni p2, 2 3 kujutab auru täielikku isobaar-isotermset kondenseerumist kondensaatoris, 3 3` vee tagastatavat adiabaatset komprimeerimist toitepumbas rõhult p2 rõhuni p1, 3` 4 vee isobaarset kuumutamist aurugeneraatoris, 4 4` vee isobaar-isotermset aurustumist aurugeneraatoris ja 4` 1 veeauru isobaarset ülekuumendamist ülekuumendis. Madalate rõhkude korral (kuni 3 MPa) kattuvad isobaarjooned vee piirkonnas praktiliselt alumise piirkõveraga, mis lubab lihtsustatult käsitleda vee kuumutamist nagu toimuks see mööda alumist piirkõverat. 37(113)
Isohoorne protsess. Termodünaamiliste protsesside uurimise eesmärgiks on kindlaks määrata termiliste parameetrite vaheline seos, siseenergia muutus, protsessis sooritatav mehaaniline ja tehniline töö ning protsessist osavõttev soojushulk. Seejuures ei paku praktilist huvi mitte ainult termodünaamiliste protsesside vaatlemine kõige üldisemal kujul, vaid üksikud erandjuhud, mis omavad suurt tähtsust soojuslike protsesside analüüsil. Käesolevas peatükis käsitleme isohoorset, isobaarset, isotermset, adiabaatset ja polütroopset termodünaamilist protsessi. Neid protsesse nimetatakse termodünaamilisteks põhiprotsessideks. Keerukamate termodünaamiliste protsesside (näiteks ringprotsesside) teoreetilisel analüüsil jaotatakse nad üksikuteks põhiprotsessideks, mis võimaldab neid ülevaatlikumalt käsitleda. Allpool vaadeldavate protsesside uurimisel oletame, et nad toimuvad ideaalsete gaasidega tagastatavalt
maksimaalne teoreetiline õhu mass (G õ ) oleneb silindri mahust (V s) Turbokompressori töö võib muutuda ebastabiilseks, kui õhuhulga täiteastest (v ) ja õhu tihedusest (s): mootoritel kasutatakse põhiliselt isobaarset ülelaadimist. Isobaarset ülelaadimist kasutatakse põhiliselt aeglasepööretega 2- äravool kompressorilt (õhu tarbimine silindris) on aeglasem kui Gõ = Vs v s kompressori poolt toodetava õhu hulga langus õhuvool võib
jääv ja kolmest olekuparameetrist (p, V, T) muutub ainult kaks, st üks parameeter ei muutu, siis nimetatakse protsessi isoprotsessiks. Kui jääv suurus on rõhk, nimetatakse protsessi isobaarseks, jääva ruumala korral isokoorseks ja jääva temperatuuri korral isotermseks. Neid protsesse kirjeldavaid võrrandeid saab tuletada ideaalse gaasi olekuvõrrandist, võttes ühe muutuja konstantseks. 39 Isobaarset protsessi kirjeldab seos V/T = const. Kahe oleku võrdlemisel antakse see seos V1 V2 kujul = . Sellise protsessi esmakirjeldaja auks nimetatakse vastavat seost ka T1 T2 Gay - Lussac'i seaduseks (avastatud 1802.a.). V p1 p2 p2 > p1 T Kui tõsta temperatuuri, siis suureneb molekulide kiirus ja hakkab toimuma rohkem põrkeid
annaabi.ee 
