soojaveevoolikud, mis sulatavad jää ja lume. Samal viisil köetakse kasvuhooneid ning kuuma vett kasutatakse ka ujulates. Sooja vett pumbatakse isegi merre, soendamaks merevett Reykjaviki lähedal asuvas rannas. Mõningad faktid Islandi pealinn on Reykjavík, kus elab umbes 120 000 inimest. Reykjavík ja selle lähilinnad Mosfellsbær, Kópavogur, Garðarbær, Seltjarnarnes ja Hafnarfjörður moodustavad tihedalt asustatud asula ligi 185 000 elanikuga. Umbes 60% islandlastest elab pealinna piirkonnas. Teised suuremad keskused on Põhja-Islandis paiknev Akureyri (16 086; 2003), Reykjavíkist 50 km kaugusel asuv Keflavík (10 907; 2003) ja Vestmannisaared lõunarannikul (4344; 2003). Kõik rahvusvahelised lennud saabuvad Keflavíki lennuväljale. Islandi asustamine algas juba aastal 874, kui Islandile jäi elama esimene aastaringselt saarel olev elanik – norralane Ingólfur Arnarson. Järgnevatel sajanditel elanikkond pidevalt
· Islandi skaldid olid Skandinaavia kuningate õukondades väga hinnatud. Sidemed teiste maadega, eriti Norra ja Briti saartega, olid väga tihedad. Majandus · Kui Norra kuningas tuli võimule, kehtestas ta kaubandusmonopoli, piirates saarerahva võimalust teiste maadega otse kaubelda, mistõttu Islandi majandus nõrgenes. · Taani võimule tuleku ajal läks majandus veelgi halvemaks. Taani kuningas hoolis islandlastest veel vähem kui Norra kuningas. · 13.-14. sajandil alanud kliima jahenemine mõjus samuti Islandi majandusele halvasti ja edaspidi ei läinud asi pikka aega paremaks. Kultuur · Saagad sõna saga on islandi keeles proosavormi jutustus või lugu. Saagad on Islandi looming ja moodustavad kõige huvitavama osa islandi kirjanduses. Sugukonnakroonikad, mis jutustavad võitlustest vaenlastega, omavahelistest tülidest, kaugetest
kaugusel. Island asub lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel, mis on vulkaaniline saar Atlandi Ookeanis Islandi saarest lõunas. 3. RAHVASTIK Islandi pealinnas Reykjavíkis elab umbes 114 000 asukat. Reykjavík ja selle lähilinnad Mosfellsbær, Kópavogur, Gararbær, Seltjarnarnes ja Hafnarfjörur moodustavad tihedalt asustatud asula ca 185 000 elanikuga. Umbes 60% islandlastest elab pealinna piirkonnas. Teised suuremad keskused on Põhja-Islandis paiknev Akureyri (16 086; 2003), Reykjavíkist 50 km kaugusel asuv Keflavík (10 907; 2003) ja Vestmannisaared lõunarannikul (4 344; 2003). Kõik rahvusvahelised lennud saabuvad Keflavíki lennuväljale. Kokku elab Islandis umbes 320 000 inimest. Islandi telefoniraamatus on inimesed tähestikulises järjekorras eesnime järgi, sest see on ametlik nimi. Perekonnanimi viitab sellele, millise isa tütar või poeg keegi on.
Euraasia mandril, Euroopa mailmajaos.Islandi naaberriigid on Norra, šotimaa, Gröönimaa. Kaugus Eesti ja Islandi vahel on umbes 2000 km. 2.Rahvastik Inimesi elab Islandil 329 807. Island on väikeriik. Rahvaarv on Islandil kõik aeg üsna ühtlaselt tõusnud. Ja arvatakse, et rahva arvu tõusmine ei ole enam nii suur nagu olid varasemad aastad. Rahvastiku tihedus on 3,2 inimest/km². Rahvaarvu tiheduse poolest on Island naaberriikidest ainult Gröönimaast üle. Pea 60% islandlastest elab pealinna piirkonnas. Islandi sise-kõrgmaa on elamiskõlbmatu, mistõttu valdav enamik asulaid paikneb rannikul ja selle läheduses. 3. Energiamajandus Vulkaanilise aktiivsusega aladel Islandil kasutatakse ära juba mõnesaja meetri sügavuses valitsevaid (200º C) temperatuure. Islandlased kasutavad ka hüdrojaamasid. Islandil on 28 hüdroelektrijaama ning 6 geotermaalenergiajaama Peamiselt kasutatakse Islandil geotermaalenergiat. Tänu vulkaaniliselt aktiivsele pinnasele
Ka pole mingit põhjust väita, nagu oleks teaduse jätkuv arenemine kaasa toonud religioossete uskumuste kadumist. Mingit võitlust teaduse ja religiooni vahel tänasel päeval ei peeta. Ta nõustub, et inimesed olid minevikus kahtlemata usklikud, sest nad elasid religioosses ühiskonnas, kuid ei arva, et tänapäeva inimesed seda vähem on. R. Stark toob näiteks Islandi, kus vaid 2% elanikkonnast käib iga nädal kirikus, kuid subjektiivse religioossuse näitajad on kõrged. Koguni 40% islandlastest usub reinkarnatsiooni, 81% surmajärgset elu ja 88% usub, et inimesel on hing. Ainult 2% neist on ateistid. R. Starki meelest pole see sekulariseerunud ühiskond, nagu tahetakse väita. Muidugi möönab ta, et kunagi usuliselt ainuvõimas kirik on kaotanud oma mõju ühiskonnas, kuid arvab, et tegemist pole siiski sekulariseerumise, s.t. usu vähenemise, vaid religioosse muutusega, kus ühed ususeluvormid asenduvad teistega. Tema mõtteid toetavad William H. Swatos ja Kevin J
Islandlaste unistus on ökonoomse elektrikaabli kaudu varustada Mandri-Euroopat, täiesti puhta elektriga, mida toodetakse geotermilisest energiast. Islandil kehtivad kalapüügi jaoks kindlad reeglid, et ei tekiks kalade üle püüki. Inimeste tegevusalad Islandi tähtsaim majandusharu on kalandus, mis moodustab riigituludest suurima osa. See annab 40% ekspordituludest. Kalapüüdmise ja töötlemisega on otseselt seotud vaid 10% islandlastest, kuna kalapüügialused on modernsed ja tehniliselt hästi varustatud. Turismi osakaal kasvab pidevalt ning see on tähtsuselt teine tegevusvaldkond. 60% elanikest töötab teenindussektoris. Paljud islandlased on spetsialiseerunud automaatsele andmetöötlusele ja programmide eksport on kasvuteel. Sellest tähtsam on siiski rasketööstus, mille märkimisväärseim ekspordiartikkel on alumiinium.
annaabi.ee 
