· Medinas sai islam oma lõpliku kuju. Muhamed lõi oma kogukonna, ehitas moseesid, määras kindlaks palvuste ajad ning palvetamise suuna Meka poole. Kui kogukond oli piisavalt suur, vallutas Muhamed Meka, puhastas selle ebajumalatest, jättes ruudu kujulise pühamu nurka meteoriitkivi alles ning lõi sellest moslemeid ühendava keskuse kuhu hakati tegema palverännakuid.Tänapäeval koguneb igaaastase palverännakau ajal Mekasse umbes 2 miljonit islamiusulist. · Teist moslemite pühakirja nimetatakse Sunna´ks. kirjas prohvetite eluloolised tõestusnäidete kogumikud (lood ja ütlused kannavad nimetust hadith). Seda kasutatakse elujuhiseks siis, kui Koraanis juhiseid ei leidu. · Kolmas islami alustalasid on Sariaad, mida kutsutakse ka islamiseaduseks, mis põhineb Koraanil ja sunnal. Sariaad määrab ära kogu moslemite igapäevaelu.Sariaati tõlgendavad
Keskaegsetes ülikoolides oli neli õppesuunda: kunstide teaduskond, usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond. Ülikooli astujad olid enamasti 14-15 aastased poisid. Õpe kestis tavaliselt 8 aastat. Keskaja lõpus toimus Eestis Liivimaa sõda(1558-83) 2. MÕISTED Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi palju levinud ning jätnud erinevaid märke nii kunsti kui teadusesse. Tänaseks teatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islamiusulist ning see arv kasvab islam on kõige kiiremini kasvav religioon maailmas. Islamiusuliste jaoks on jumal Allah. Nemad usuvad, et Allah lõi maailma ja inimese. Islamiusk tekkis 7 . sajandil Koraani nimelisest religioossest tekstist. Moslemid palvetavad viis korda päevas, olles näoga Meka poole. Enne palvetamist tuleb pesta nägu ja käed. Mosee on islami pühakoda, kus käiakse palvetamas. Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestisse 1721.
(M. S. London ,,Islam'' 2001) Mediinas sai islam oma lõpliku kuju. Muhamed lõi oma kogukonna, ehitas moseesid, määras kindlaks palvuste ajad ning palvetamise suuna Meka poole. Kui kogukond oli piisavalt suur, vallutas Muhamed Meka, puhastas selle ebajumalatest, jättes ruudu kujulise pühamu nurka meteoriitkivi alles ning lõi sellest moslemeid ühendava keskuse kuhu hakati tegema palverännakuid. Tänapäeval koguneb igaaastase palverännakau ajal Mekasse umbes 2 miljonit islamiusulist. (M.S. London ,,Islam'' 2001) 4 2. MUHAMED MohammadibnAbd Allah (pilt 1) sündis Mekas umbes 570. Aastal ning kuulus päritolult Banu Hasimi-nimelisse linnaaraablaste sugukonda. Muhamedi isa suri umbes samal ajal, kui poiss sündis, ning ema siis, kui Muhamed oli kuueaastane. Orvuke saadeti vanaisa hoole alla, ning kui ka vanaisa paari aasta pärast suri, jäi poiss oma onu Abu Talib Hasimi sugukonna peaks ning vaesel ja vanemateta Muhamedil ei paistnud tema võimu all olevat erilisi
(M. S. London ,,Islam'' 2001) Mediinas sai islam oma lõpliku kuju. Muhamed lõi oma kogukonna, ehitas moseesid, määras kindlaks palvuste ajad ning palvetamise suuna Meka poole. Kui kogukond oli piisavalt suur, vallutas Muhamed Meka, puhastas selle ebajumalatest, jättes ruudu kujulise pühamu nurka meteoriitkivi alles ning lõi sellest moslemeid ühendava keskuse kuhu hakati tegema palverännakuid. Tänapäeval koguneb igaaastase palverännakau ajal Mekasse umbes 2 miljonit islamiusulist. (M.S. London ,,Islam'' 2001) 4 2. MUHAMED MohammadibnAbd Allah (pilt 1) sündis Mekas umbes 570. Aastal ning kuulus päritolult Banu Hasimi-nimelisse linnaaraablaste sugukonda. Muhamedi isa suri umbes samal ajal, kui poiss sündis, ning ema siis, kui Muhamed oli kuueaastane. Orvuke saadeti vanaisa hoole alla, ning kui ka vanaisa paari aasta pärast suri, jäi poiss oma onu Abu Talib Hasimi sugukonna peaks ning vaesel ja vanemateta Muhamedil ei paistnud tema võimu all olevat erilisi
esindajatega ning vahetatakse uudiseid ja läinud nädalal valminud kaupu. Kokkuvõte Etioopia on maa, mis võlub oma mitmekesisusega: seal on esindatud nii erinevad looduslikud vööndid kui religioonid, seal on tõeline rahvaste paabel. Niigi kirevat pilti muudavad veelgi kontrastsemaks erinevad religioonid. Vähe on maailmas paiku, kus ühel turuplatsil võib näha kõrvuti täielikult musta riidega kaetud islamiusulist naist ja loodususundit järgivat palja ülakehaga kaunitari. Ajaloolis-kultuurilises mõttes on huvitavam Etioopia põhjaosa. On ju paljud eestlasedki kuulnud Seeba kuningannast, kuid vähesed teavad, et tema kuningriik paiknes just tänapäeva Etioopia põhjaosas. Seeba riigi pealinn asus praeguse Aksumi linna aladel. Eriti tuntud on Aksum aga oma sadade obeliskide poolest: need on mitme tuhande aasta vanused graniidist monoliidid ning
meesliinist; · Äri ajamiseks kasutab araablane isiklikke sidemeid; · Tähtis on kiitus, eriti siis, kui tööga on suurepäraselt hakkama saadud; · Araablased ei tunne privaatsuse mõistet; · Araabiamaades seisab naine ühiskonnas mehest allpool ja elab tema varjus; · Araabiamaades suhtlevad naised vabalt ainult teiste naiste ja lähedaste sugulastega; · Avalikus kohas liikuv naine peab kandma loori; · Islamiusulist naist ei tohi lääne mees kõnetada ega puudutada; · Araablane imetleb haritust ja asjatundlikkust; · Araablane hindab vastupidavust, osavust ja vaprust; · Araablastele ei meeldi puudutada loomi (eriti koeri) ega nendega koos viibida. Muslimile on keelatud (Soll 2003: 119): · alkoholi tarvitamine ja hasartmängude mängimine; · veri, sealiha ja nendest valmistatud produktide söömine; 13 · abielurikkumine; · petmine (NB
Alates 1096. aastaks hakati Pühale Maale liikuma suured sõjaväed, umbes 40 000 ja juhiks oli Lotringi hertsog Gottfried ja Toulousi krahv Raymond. Ristisõdijad jõudsid Konstantinoopoli alla ja sealsele valitsejale Basileusele tuli see üllatusena ja tal õnnestus sõdijad algul maalt välja lüüa. Ristisõdijate väed olid oma eesmärgiks võtnud välja jõuda Jeruusalemma. Aastal 1099 Jeruusalemm vallutati. Korraldati palju tapmisi, mille tulemusens umbes 10 000 islamiusulist hukkus. Esimese ristisõja peaeesmärk oli seega täidetud. Et kaitsta oma valdusi Pühal Maal asutati kolm vaimulikku ordut. · Templi ordu · Juhaniitide ordu · Teotooni ordu Teine ristisõda(1147-1149) Lääne-Euroopa feodaalidele hakkasid vastupanu organiseerima seldzukid ja 1144 aastal langesid nende kätte ristisõdijate poolt vallutatud osad piirkonnad. See tingis Teise ristisõja korraldamise vajaduse. Teise ristisõja suund võeti Jeruusalemma peale. Võideldi veel ka
annaabi.ee 
