poolt, osa kuulus sinna ametijärgselt. ¤ Valitsuse ees peaminister, kelle määras president ¤ kui Riigivolikogu avaldas valitsusele umbusaldust võis president vahetada valitsuse või hoopis parlamendi laiali saata (ennetähtaegsed valimised) ¤ rahvaalgatuse õigus puudus ¤ vanusetsensus valijal 22a. ¤ proportsionaalne valimisviis asendati isikuvalimistega ¤ kodanikuvabaduste piiramine " Juhitav demokraatia": - valimised : opositsiooni poolt hääletajaid rohkem, kuid valimisseadus (enamusvalimiste põhimõte) nullis nende edu - kuna presidendivalimistel esitati 1 kandidaat, jäid rahvavavalimised ära, aprillis 1938.a. kinnitati Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks K.Päts - päev hiljem uus valitsus eesotsas K. Eenpaluga (Einbund)
Vapsid kuulutasid välja uue vabadusvõitluse. Novembri alguses teatatakse vabadussõjalaste häälekandjas: "Klassivõitluse põhimõttele tuleb vastu seada rahvusliku ja riikliku ühtsuse, riikliku terviku idee." 10.novembril 1932. aastal esitavad vabadussõjalased seaduseelnõu põhiseaduse muutmise kohta. Projekt näeb ette vähendada Riigikogu liikmete arvu poole võrra, seada sisse suurte õigustustega presidendi ametikoht ja asendada propotsionaalsed valimised isikuvalimistega. 22.novembril moodustab Riigikogu uue põhiseaduse väljatöötamise komisjoni, kuid see ei võta vabadussõjalaste pakutud varianti aluseks. Aastal 1933 14.-16. oktoobril toob Eesti kolmas rahvahääletus üllatuse: vapside pakutud põhiseaduste muudatuste poolt on 416 878 hääletanud ja vastu 156 894. Hääletamas käis 77,9% hääleõiguslikest kodanikest. Vabadussõjalaste tegevuses on nähtud kahe maailmasõja vahelise Euroopale iseloomuliku
vahetavatest valijatest, st jooksikutest. Valimissüsteemid Valimissüsteem on meetod, millega jaotatakse esindusorgani kohad kandidaatide ja parteide vahel vastavalt nende poolt antud häälte arvule. Erinevad vastavalt sellele, kas rõhutavad erakonna või isiku valimist. Enamusvalimised e majoritaarne valimissüsteem. Ringkonnad on ühemandaadilised, valitakse see kandidaat, kes sai teistest rohkem hääli. Teistele antud hääled lähevad kaotsi. Tegemist on isikuvalimistega. Valija annab oma hääle konkreetsele isikule. Sellistes riikides on 2-3 suuremat parteid (USA, Suurbritannia, Kanada, Uus-Meremaa, Austraalia, India). Austraalias ja Prantsusmaal märgitakse valimissedelile mitu kandidaati, mis nummerdatakse vastavalt valija eelistustele. Enamusvalimiste tulemuseks on tavaliselt stabiilne üheparteiline valitsus, mis töötab ametiaja lõpuni. Võrdelised valimised e proportsionaalne valimissüsteem. Idee pärineb Suure Prantsuse revolutsiooni ajast
parteide vahel vastavalt nende poolt antud häälte arvule. Valimissüsteemid erinevad selle poolest, kas rõhutavad isiku või erakonna valimist. Valimissüsteemid: · Enamusvalimised e majoritaarne valimissüsteem. Ringkonnad on ühemandaadilised, valitakse see kandidaat, kes sai teistest rohkem hääli teistele antud hääled lähevad kaotsi. Tegemist on seega isikuvalimistega. Sellistes riikides on tavaliselt 2-3 suuremat parteid, enamusvalimiste tulemuseks on tavaliselt stabiilne üheparteiline valitsus, mis töötab ametiaja lõpuni. USA, Kanada, Austraalia, India, UK. · Võrdelised valimised ehk proportsionaalne valimissüsteem. Kasutusel enamikes demokraatlikes riikides. Saab kasutada ainult mitmemandaadilistes ringkondades. Nimekirjad saavad mandaate enam-vähem võrdeliselt neile antud häälte arvuga. Valija
valijatest, st jooksikutest. Valimissüsteemid Valimissüsteem on meetod, millega jaotatakse esindusorgani kohad kandidaatide ja parteide vahel vastavalt nende poolt antud häälte arvule. Erinevad vastavalt sellele, kas rõhutavad erakonna või isiku valimist. Enamusvalimised e majoritaarne valimissüsteem. Ringkonnad on ühemandaadilised, valitakse see kandidaat, kes sai teistest rohkem hääli. Teistele antud hääled lähevad kaotsi. Tegemist on isikuvalimistega. Valija annab oma hääle konkreetsele isikule. Sellistes riikides on 2-3 suuremat parteid (USA, Suurbritannia, Kanada, Uus- Meremaa, Austraalia, India). Austraalias ja Prantsusmaal märgitakse valimissedelile mitu kandidaati, mis nummerdatakse vastavalt valija eelistustele. Enamusvalimiste tulemuseks on tavaliselt stabiilne üheparteiline valitsus, mis töötab ametiaja lõpuni. Võrdelised valimised e proportsionaalne valimissüsteem. Idee pärineb Suure Prantsuse revolutsiooni ajast.
kriitika ja nõudmine seda muuta nii, et Eesti saaks riigipea. Kongress kiitis Pätsi kõne heaks ja 1926 sügiseks Põllumeeste Kogude egiidi all koosatati esimene PS muutmise eelnõu ja esitati RK-le. Esmatähtis riigipea institutsiooni loomine (volitsused rahvalt, vetoõigus, õigus RK välja saata), nõuti ka RK õiguste kärpimist, RK liikmete arvu vähendamist, senise proportsionaalse valimisviisi asendamine isikuvalimistega. Ka valitsuse tegutsemisõiguste suurendamine, kes oleks otses sõltuvuses presidendist. Esimesest PS muudatuse ettepanekust asja ei saanud. Põrkus sotsialistide teravalae vastuseisule (riigipeal äkki liiga suur võim) ja ka teiste erakondade ükskõiksusele. PS muutmise küsimusi arutati ka 1927-28 toimunud õigusteadlaste päevadel. 1928 pandi konkreetselt kirja juriidilises mõttes puudub igasusgune vajadus 20 a PS muutmiseks
annaabi.ee 
