Rakuteooria : 1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks. 3. Kõik rakud pärinevad olemasolevatest rakkudest. 4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse käigus. 5. Rakk on elu väikseim üksus. 6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased. (ehituselt ja talituselt) · Hübriidjõud- heteroos · Louis Pasteur- välistas elu isetekke (kõik elav tekib elusast), pastöriseerimine, vaktsineerimine (marutõvevaktsiini looja) (elas 19. Sajandil) · Alexander Fleming- penitsilliini avastaja (antibiootikumide ajastu) (elas 19. sajand kuni 20. sajand) · Roheline revolutsioon- agrotehnika täiustamise tulemusena leevendati näljahädasid Mehhikos, Pakistanis ja Indias · Feromoonid- hormoonisarnased ained, mida kasutatakse biotõrjes · Biopuhastid- aerotangid
- Elu eksisteerib igavesti (dogmatism) - Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism sobiva vormiga elututest asjadest soodsas keskkonnas tekivad jääkjärgud elusolendid) Nt. Mudas tekivad bakterid ja protistid; maokujulisest puujuurest tekib soodsates tingimustes madu; jalgrattast kujuneb järk-järgult mootorratas) - Elu on Maale transporditud: o Kosmiline tolm o Meteoriidid - Elu on tekkinud üks kord abiogeneesi teel Elu korduva isetekke hüpoteeside välistamine 1665. a. F. Redi tegi väga lihtsa katse: Võttis 2tk liha. Üks lahtiselt, teine kaetud tiheda metallvõrguga. Vaglad arenesid ainult lahtisel lihatükil. 1778. a. F. Spallazani võttis lihapuljongi, kuumutas hoolikalt läbi ja jootis hermeetiliselt klaasnõusse. Puljong seisis nädalate-kuude kaupa ja ei roiskunud. 1828. a. A. Wöhler sünteesis anorgaanilistest ühenditest kusiaine. 1880-ndate alul L. Pasteur lükkas ümber elu isetekke variandi (kurekaelakatse)
elu jooksul omandatu aga päranduks edasi. Koelreuter taimehübridiseerija, märkas, et uus moodustis omab tunnuseid mõlemalt eellaselt. Pani tähele, et taimeristandid võivad olla nii elujõulisemad kui elujõetumad kui eellased, märkas ka mutatsioone. Sisuliselt Mendeli eelkäija. Wolff kaasaegse epigeneesiteooria rajaja. Lamarck - tänapäevase evolutsiooniõpetuse alused. Leiab, et elu on tekkinud looduslikult isetekke teel ning edasi arenenud üha uuteks organismideks. Eeldas, et eluvormid läbi ajaloo muutuvad, selle aluseks omakorda liikide-sisene varieeruvus. Viimane põhjustatud keskkonnast ja elutingimustest. Lamarck eeldas, et elu jooksul omandatu on pärandatav. Lamarck jõuab arenemispuu juurde. Goethe teostas uurimusi evolutsiooniteeoria suunas. Maa ajalugu on järkjärguliste muutuste rida (mitte katastroofide), pani tähele eri organite ja organismide vahel ühtsust ning
Elu tekke hüpoteesid: 1. Elu on loodud (üleloomulike jõudude poolt), 2. Elu eksisteerib igavesti (polegi küsimust kuidas tekkis, sest on koguaeg olemas olnud), 3. Elu on korduvalt tekkinud elutust (elutust tekivad mikroorganismid) a.) iseteke ja b.) loomine, 4. Elu on Maale transporditud (a. kosmiline tolm, meteoriidid, b. Transporditud- ufuga nt.), 5. Elu on tekkinud abiogeneesi teel üks kord soodsate keskkonna tingimuste kokkulangemisel. Elu isetekke välistamine elutust hilisematel perioodidel. XVII sajand itaalia F. Redi välistas elu isetekke elutust kärbse vaklade näitel- võttis kaks lihatükki, yhele pandi metallvõrk teisele mitte, yhele pääsesid kärbsed munema, teisele mitte. XVIII saj. F.Spallazani- võttis lihapuljongi kuumutas läbi ja jootis kolbi õhukindlalt kinni, näitas, et puljong ei hägustu. A sai kriitikat- sest hapniku juurdepääsul oleks saanud tekkida. XIX saj. 1/3 Saksa kemik A.Wöhler karbamiidi
Sellise arengu tõestuseks tõi ta olendite sarnasuse elundite jms tasemel. Muundumist põhjustanuks kolm tungi: · Toitumine; · Sigimimine; · Enesekaitse. Nimetatud tungid väljenduksid käitumises (liigutustes), see (need) omakorda kujundaksid organismi morfoloogiat, elu jooksul omandatu aga päranduks edasi. Jean Baptiste de Lamarck (1744-1829). Teoses Zooloogia filosoofia (1809) annab tänapäevase evolutsiooniõpetuse alused. Leiab, et elu on tekkinud looduslikult isetekke teel ning edasi arenenud üha uuteks organismideks. Pani tähele järkjärgulisi üleminekuid (Olemise Ahel, jõuab ka nn arenemispuu juurde). Eeldas, et eluvormid läbi ajaloo muutuvad, selle aluseks omakorda liikide-sisene varieeruvus. Viimane põhjustatud keskkonnast ja elutingimustest lihtsamatele organismidele mõjuvad tingimused kohe ja otseselt, keerukamad aga kõigepealt läbivad nö tarvete ja soovide (teleoloogia!) faasi. Uued tarbed
Joseph Koelreuter (1733-1806) taimehübridiseerija, märkas, et uus moodustis omab tunnuseid mõlemalt eellaselt. Pani tähele, et taimeristandid võivad olla eellastest nii elujõulisemad kui elujõetumad, märkas ka mutatsioone. Sisuliselt Mendeli eelkäija. Jean Batiste de Lamarck (1744-1829). Teoses Zooloogia filosoofia (1809) annab tänapäevase evolutsiooniõpetuse alused. Leiab, et elu on tekkinud looduslikult isetekke teel ning edasi arenenud üha uuteks organismideks. Pani tähele järkjärgulisi üleminekuid (Olemise Ahel). Eeldas, et eluvormid läbi ajaloo muutuvad, selle aluseks omakorda liikide-sisene varieeruvus. Viimane põhjustatud keskkonnast ja elutingimustest lihtsamatele organismidele mõjuvad tingimused kohe ja otseselt, keerukamad aga kõigepealt läbivad nö tarvete ja soovide (teleoloogia!) faasi. Uued tarbed väljenduvad liikumises, muutudes harjumuseks ning lõpuks omades väljundi
annaabi.ee 
