Lapseiga: * 2.kuni 12.13. eluaasta, poistel 13.15.eluaasta · Jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng. · Algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema. · Piimahambad asenduvad jäävhammastega. · Koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe ja vaimsed võimed. Murde- e puberteediiga: * Suguküpsuse saabumine kuni 17.18. eluaasta · Organism on suguküps ja arenevad teised sugutunnused. · Hüppeliselt kiire kasvamine · Kasvab eneseteadvus, iseseisvustung. Noorukiiga: * 17.18. kuni 21.22. eluaasta · Kasvamine aeglustub ja lakkab · Organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt Küpsusiga: · 21.-22. eluaasta kuni 60. eluaastani · Vaimsed võimed arenevad maksimumini · Organism on suhteliselt püsivas olekus. Hilises küpsuseas ilmnevad vananemise tunnused, naistel lõpevad munarakkude küpsemine ja menstruatsioonid Elatanuiga * 60. kuni 75. eluaastani vanuriiga alates 75. eluaastast
Elujärgud *Esimene järk on IMIKUIGA(organismi kiire kasvamine ja arenemine) *LAPSEIGA kestab jäävhammaste tulekuni ja sugulise küpsuse saavutamiseni. Lapseea algusperioodil õpib laps kõnelema ja liikuma; koolieeliku põhitegevuseks on mäng, arenevad fantaasia, iseloom ja tahe. *PUBERTEEDIIGA saabub noorukitel suguküpsuse saavutamisega. Iseloomulikeks tunnusteks on kiire areng, enesevalitsemisraskused, ärrituvus, tundlikkus ja hormonaalsed häired. Ilmnevad eneseteadvus, iseseisvustung. *NOORUKIIGA kestab 21-22 eluaastani, algab iseseisva töö ja elu ajajärk. *TÄISKASVANU varajases küpsuseas arenevad võimed maksimumini, luuakse perekond jms. Hilises küpsuseas (kuni 60. aastat) saavutatakse karjäärialaseid tipptulemusi. *ELATANUEAS toimub aeglane taandareng, kahaneb õppimisvõime, ilmnevad tervisehäired. *VANURIEAS süveneb taandareng veelgi. *SURM kliiniline surm (inimene on kaotanud teadvuse, südame töö on lakanud, samuti
ELUJÄRGUD *Esimene järk on IMIKUIGA(organismi kiire kasvamine ja arenemine) *LAPSEIGA kestab jäävhammaste tulekuni ja sugulise küpsuse saavutamiseni. Lapseea algusperioodil õpib laps kõnelema ja liikuma; koolieeliku põhitegevuseks on mäng, arenevad fantaasia, iseloom ja tahe. *PUBERTEEDIIGA saabub noorukitel suguküpsuse saavutamisega. Iseloomulikeks tunnusteks on kiire areng, enesevalitsemisraskused, ärrituvus, tundlikkus ja hormonaalsed häired. Ilmnevad eneseteadvus, iseseisvustung. *NOORUKIIGA kestab 2122 eluaastani, algab iseseisva töö ja elu ajajärk. *TÄISKASVANU varajases küpsuseas arenevad võimed maksimumini, luuakse perekond jms. Hilises küpsuseas (kuni 60. aastat) saavutatakse karjäärialaseid tipptulemusi. *ELATANUEAS toimub aeglane taandareng, kahaneb õppimisvõime, ilmnevad tervisehäired. *VANURIEAS süveneb taandareng veelgi.
lahustid, liimid, värvid jne. 4) Alkohol, narkootikumid ja paljud ravimid. 5) Füüsikalised mõjurid : löögid, pidev rappumine, põrutused, kitsad riided ja tugevatoimelised kiirgused. 11.Millised muutused toimuvad organismiga puberteedi- ehk murdeeas?(4) 1) Tüdrukutel arenevad rinnad ning puusad muutuvad vormikamaks. Menstruatsioon. 2) Poistel kasvavad pikemaks, õlad muutuvad laiemaks. Häälemurre. 3) Võivad tekkida hormonaalsed häired. 4) Ilmnevad iseseisvustung, eneseteadvus, tekib huvi vastassugupoole vastu. 12.Millised muutused toimuvad organismis seoses vananemisega?(4) 1) Vaimsed ja kehalised võimed hakkavad aeglaselt taandarenema. 2) Juuksed lähevad halliks. 3) Jõud kahaneb. 4) Ilmnevad tüüpilised tervisehäired : nägemise ja kuulmise halvenemine, vererõhu tõus jne
Jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng Algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema Piimahambad asenduvad jäähammastega Koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe jt vaimsed võimed Murdeiga Suguküpsuse saabumisest kuni 17.-18. eluaastani Organism on suguküps ja arenevad teised sugutunnused Hüppeliselt kiire kasvamine Suureneb eneseteadvus, iseseisvustung Noorukiiga Poistel alates 17.-18. ja tüdrukutel alates 15.-16.a kuni 21.-22. eluaastani Kasv aeglustub ja lakkab Organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt Käitumine muutub tasakaalukamaks, tundmused püsivamaks Täiskasvanuiga 21.-22. eluaastast kuni 60. eluaastani Vaimsed võimed arenevad maksimumini
· esimesed 10 elupäeva on vastsündinu iga. · Seda iga iseloomustab: kiire kasv · Tulemus seismine, esimesed sammud, lihtsamad sõnad. 2. lapseiga 1. eluaastast kuni sugulise küpsemise alguseni. · iseloomustab organismi kiire kehaline ja vaimne areng. · Tulemus: kõne, liikumine, lugemine, kirjutamine, mõtlemine jne. 3. murdeiga lapseeast 17.-18. aastani. · iseloomustab hormoonide mõjul sugutunnuste kujunemine. · Tulemus: eneseteadvus, iseseisvustung, armumine. 4. nooruki iga kuni 21-22. aastani · kehalise arengu jätkumine · kasvamine lakkab · organism välja kujunenud nii vaimselt kui füüsiliselt. 5. täiskasvanuiga: a) Küpsusiga varasem kuni 36 aastani, hilisem kuni 60- aastani. b) Elatanuiga kuni 75-aastani. Kahaneb jõud, mälu jne c) Vanuriiga kuni 90- aastani. Taandareng. d) Raugaiga üle 90 aasta. Kliiniline surm teadvuse kaotus, süda ja hingamine seiskub,
3)piimahambad asenduvad jäävhammastega 4)koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe, vaimsed võimed 5)enne kooliminekut õpib enamik lapsi lugema, kirjutama, arvutama Kolmas elujärk- murdeiga Murdeiga- suguküpsuse saabumisest kuni 17.-18. eluaastani 1)inimese areng väga kiire, hüppeliselt kiire kasvamine 2)hormoonide toimel kujunevad välja ka teised sugutunnused 3)võib tekkida mõnikord hormonaalsed häired ja enesevalitsemisraskused; hellatundelisus 4)kasvab eneseteadvus, iseseisvustung 5)suurem huvi vastassugugupoole vastu Neljas elujärk- noorukiiga Noorukiiga- 17.-18. eluaastast kuni 21.-22. eluaastani 1)jätkub kehaline areng, kuid kasvamine aeglustub ja lõpuks lakkab 2)arenetakse täiskasvanuks 3)noorukiea lõpuks on organism välja kujunenud vaimselt kui ka füüsiliselt 4)käitumine muutub tasakaalukamaks, tundmused sügavamaks ja püsivamaks Viies elujärk: täiskasvanuiga-küpsusiga, elatanuiga, vanuriiga Küpsusiga- 21.-22. eluaastast kuna 60. eluaastani
veebruaril 1990, kus 90% valis Eesti Kongressiks nimetatud esinduskogu. - Kongress valis täidesaatva organi Eesti Komitee, mida juhtis teisitimõtleja, üks Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juhte Tunne Kelam. Komitee jäi moraalseks autoriteediks. - Kodanike komiteed moodustati ka Lätis, kuid seal ei saavutatud nii suurt mõju kui Eestis. Leedus kodanike komiteid ei tekkinud, sest rahvuslik liikumine koondus Sajudise alla. - Iseseisvustung võttis institutsionaalse ilme, kui Rahvarinded võitsid kõigis kolmes Balti liiduvabariigis esimesed vabad Ülemnõukogu valimised 1990 veebr-aprillis. Kõigepealt Kazimiera Prunskiene Leedus, Savisaar Eestis ja Ivars Godmanis Lätis. Lätis ja Eestis jäid Ülemnõukokgu Presiidiumi esimeheks kõrged rahvusliku meelsusega kommunistid, vastavalt Gorbunovs ja Arnod Rüütel. Leedu võttis
annaabi.ee 
