1940. aastaks oli ESK 21 liiget-10 erialaliitu, 11 maakonnaliitu. 1940. aastal pandi toime kolmas reorganiseerimine, mis sai ESK lõpu alguseks. Tagandati senine juhtkond ja määrati ametisse uued tegelased eesotsas A. Pirsoniga. ESK likvideeriti sama aasta lõpus. Eesti NSV Rahvakomissaride nõukogu määrusega asutati Kehakultuuri-ja Spordikomitee, mille tegevust asus juhtima A. Kress. Algas 50 aastat kestnud nõukogude spordi periood. 1940 aasta 21. juunil okupeeris NSV Liit Eesti. 20 iseseisvusaasta jooksul võitsid Eesti sportlased kokku 21 olümpiamedalit (6 kulda, 6 hõbedat ja 9 pronksi). Maailmameistrivõistlustelt toodi 116 ja Euroopa meistrivõistlustelt 52 medalit. Edukaimaks spordialaks oli kreeka-rooma maadlus. 2 Olümpiamängudest 1924 aastal toimunud olümpiamängudel Pariisis saadeti Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreeka-rooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A
· 1936. a. Berliini olümpia on läinud Eesti spordiajalukku suurte võitude sümbolina. Edu Berliinis jäi 20. sajandi Eesti suurimaks võiduks olümpiaheitlustes, mis iseseisva riigina ja oma olümpiakomitee egiidi all võisteldes saavutati -- kokku saadi seitse olümpiamedalit, kaks kulda, kaks hõbedat ja kolm pronksi. Maadlejast Kristjan Palusalust sai esimese eestlasena kahekordne olümpiavõitja. 20 iseseisvusaasta jooksul võitsid Eesti sportlased OM-idelt kokku 6 kuld-, 6 hõbe- ja 9 pronksmedalit. 21. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti. Lõpetati kõigi ,,töötava rahva huvidega vastuolus olevate" spordiorganisatsioonide tegevus. Eesti liikmeksolek ROK-is katkes de facto. De jure pole Eesti ROK-i nimekirjast kunagi kaotatud olnud. Saksa okupatsiooni järel taastus 22. septembril 1944 Tallinna vallutamisega Punaarmee poolt Eestis Nõukogude okupatsioon,
1940. aastaks oli ESK 21 liiget10 erialaliitu, 11 maakonnaliitu. 1940. aastal pandi toime kolmas reorganiseerimine, mis sai ESK lõpu alguseks. Tagandati senine juhtkond ja määrati ametisse uued tegelased eesotsas A. Pirsoniga. ESK likvideeriti sama aasta lõpus. Eesti NSV Rahvakomissaride nõukogu määrusega asutati Kehakultuurija Spordikomitee, mille tegevust asus juhtima A. Kress. Algas 50 aastat kestnud nõukogude spordi periood. 1940 aasta 21. juunil okupeeris NSV Liit Eesti. 20 iseseisvusaasta jooksul võitsid Eesti sportlased kokku 21 olümpiamedalit (6 kulda, 6 hõbedat ja 9 pronksi). Maailmameistrivõistlustelt toodi 116 ja Euroopa meistrivõistlustelt 52 medalit. Edukaimaks spordialaks oli kreekarooma maadlus. Olümpiamängudest 1924 aastal toimunud olümpiamängudel Pariisis saadeti Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreekarooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali.
migratsiooniskeemist nii reisi ajal kui sihtpunktis. Ei tunne seadust Migrantidest tööliste õiguste organisatsioonid on hiljuti teatanud «lisanduvatest väljamaksmata palkade, konfiskeeritud passide, jõuga kinnipidamiste ja vägivalla juhtumitest» seoses legaalsete migrantidega paljudes maades. Sisserännanud töölised on eriti haavatavad selliste kuritarvituste suhtes, sest nad ei pruugi tunda kohalikku seadusandlust või ei räägi kohalikku keelt. Eesti 15 iseseisvusaasta jooksul on nii lühi- kui pikaajaline emigratsioon Eestist erinevatel põhjustel pidevalt suurenenud. Seda võib seletada nii tööpuuduse ja Eesti madalate palkade kui ka hooaja- ja lihttöövõimalustega Euroopa Liidu liikmesmaades, eriti põllumajanduses, ehituse ja transpordi alal. Eesti astumine ELi liikmeks aastal 2004 suurendas väljarännet Eestist veelgi. Info vähesus elutingimuste ja potentsiaalsete probleemide kohta välismaal põhjustas mõnede
Kondrad Mägi. Ka teatrielu edevnes Eesti Vabariigi ajal. Eestis oli 7 kutselist ja kolm poolkutselist teatrit. Kuulsamad teatritükid on sellest ajast Eesti Draamateatri Hugo Raudsepa ,,Mikumärdit" ja Oskar Lutsu - Andres Särevi ,,Kevade". Kuigi Tallinn oli teatrielu keskuseks, siis kutselised teatrid tegutsesid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas. Sportki kujunes Eestis populaarsemaks kui varem. Kahekümne iseseisvusaasta jooksul teeniti olümpimängudelt 8 kuld-, 5 hõbe- ja 11 pronksmedalit. Eesti sai kuulsaks suurepäraste maadlejate , maletajate ja laskesportlaste poolest. Kultuur aitas tolleaegsatel eestalstel lähedasemaks saada ning üle elada ka hilisemad katsumused ja rahvusena püsima jääda. Vabadussõjalased Algselt olid vabadussõjalased vaid sõjaveterane koondav liikumine. Pärast majanduse,sisepoliitika allakäiku tundsid nad, et ei suuda säilitada erapooletut hoiakut.
registreeriti EOK põhikiri. Järgmisel aastal valiti esimeheks F.K. Akel. Eesti Kultuurkapitali Kehakultuuri sihtkapitali asutamine: 1925. aastal parimate sportlaste valimine sai alguse 1933.a. spordiajakirjanike poolt. Esimene kord valiti selleks kaugushüppaja Nikolai Küttis. 1924. a. valiti "Eesti Spordimehe" poolt korraldatud küsitluse järgi Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks Aleksander Klumberg-Kolmpere. Eesti osalemine olümpiamängudel: 1920. Antverpeni OM. 1928. taliom. 20 iseseisvusaasta jooksul võideti olümpiamängudelt 6 kuld-, 6hõbe- ja 9pronksmedalit. Eesti Mängud: 1934.a. toimusid I Eesti Mängud, kus esines 5000 võimlejat ja 600 sportlast 1935.a. peeti I Eesti Talimängud. 1939.a. peeti II Eesti Mängud spordikirjanduse väljaandmine: 1920.a. "Eesti Spordileht" 1927.a. "Kehakultuuri Aastaraamat" 1937.a. "Spordibiograafiline Leksikon". Argentina Karikas laskespordi auhind, mida antakse välja alates 1903.a. 1937. ja 1939. a. võitis Eesti laskurite meeskond.
annaabi.ee 
