Inimene peab oma sees tundma, mis on temale kõige olulisem, millele tahaks pühenduda ning millega tegeleda. Nendest valikutest võib sõltuda kogu ülejäänud elu ning selle kvaliteet. Oluline nende valikute juures on oma vajaduste rahuldamine. Et toit oleks laual, katus pea kohal ning süda rahul. Lisaks eesmärkidele peab ka välja mõtlema, kes sa tahaksid olla. Küsimusele kes on ka mitu vastust. Sellele võib vastata elukutsega või mõne olulise iseloomujoonega. Kindlasti mängib suurt rolli elus valitud amet. Ameti juures on oluline vaadata, kas see toob piisavalt raha sisse, et ära elada ning kas see on meeltmööda. Mida rohkem suudab inimene oma tööd nautida, seda õnnelikum ta on, sest töö on suur osa meie elust. Tihti on seda toredam töö, mida rohkem saab teha head teistele. Et aidata inimesi, kellel on vähem vedanud, on vaja suurt südant ning siit tuleb mängu iseloom. Igas inimeses on midagi head ning ta on kellelegi sümpaatne
mesomorfne (atleetlik: äkiline) - pükniline, asteeniline, atleetlik 3) G. Allport *uuris 1930ndatel iseloomustavaid sõnu, mida on palju, kuid sõnad hakkavad koonduma teatud tunnusteks ja tõi välja, et meil on teatud kesksed isiksuse tunnusjooned (lojaalne, rahulik jne), kuid sinna juurde võivad tulla tunnused, mis avalduvad konkreetsetes olukordades *kesksed ja teisesed tunnusjooned 4) R. Cattell * faktoranalüüs *1946 * leidis, et isiksust saaks ära kirjeldada 16 erineva iseloomujoonega – 16PF (personality factor scale) *185 väidet 5) H. J. Eysenck *BIOLOOGILINE TUNNUSJOONTE TEOORIA ekstravertsus, intravertsus/neurootilisus, hiljem ka psühhootilisus *EPQ (Eysenck's Personality Questionnaire) KOLEERIK – ebastabiilne/neurootiline, ekstravertne FLEGMAATIK – introvertne, stabiilne MELANHOOLIK – ebastabiilne/neurootiline, introvertne SANGVIINIK – ekstravertne, stabiilne 6) NEO PI-R (Neo personality inventory revised)
Emotsionaane intelligentsus-võime mõista enda ja teiste emotsioone ning oma emotsioone kontrolli all hoida. Savant-sündroom-vaimse arengu häirega inimestel esinev erakordne andekus mingil alal Flynni efekt- ülemaailmne IQ kasv paari viimase aastakümne jooksul. 13.Sotsiaalpsühholoogia fundamentaalne omistusviga-kalduvus pidada käitumise põhjuseks inimese loomust, alahinnates olukorra mõju implitsiitsed isiksuseteooriad-arvamused selle kohta, missugune käitumine on ühe või teise iseloomujoonega seotud ja missugused iseloomujooned kuuluvad tavaliselt kokku; nende abil kujundatakse ootused inimeste käitumise suhtes. Välisrühma homogeensuse efekt-kalduvus pidada kõiki või mingi rühma liikmeid ühesugusteks. Nt kõik aasialased on ühesugused (stereotüüp) Isetäituvad ennustused-inimeste tulevase käitumise kohta käivad oletused, mis suurendavad sellise käitumise tõenäosust Konformsus- käitumise muutumine otsese või kaudse sotsiaalse surve tulemusel.
paljud jooned on isekeskis põimudes moodustanud inimese kordumatu isiksuse struktuuri. Näiteks on naljataju ja märkamismeel omavahel tihedas seoses. 6. Iseloomujooned ei kujuta endast moraalsete või sotsiaalsete hinnangute sünonüüme. Allporti järgi peaksid personoloogid uurima isiksust, mitte iseloomu. 7. Iseloomujooni võib vaadelda nii konkreetse isiku kui ka ühiskonna kontekstis. 8. Üksikute käitumisjuhtude või harjumuste lahkkõla mingi iseloomujoonega ei tõesta veel selle joone puudumist. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomujooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Üldised loomuomadused pajatavad mõistagi üsna vähe mingisse kultuuri kuuluvast konkreetsest indiviidist. Allport'i meelest rööviks inimese kirjeldamine mingite universaalsete omadustega tema kordumatu loomuse
Nii uskumatu kui see ka ei ole on vastus sellele üsna rabav ja vastuvõtmatu paljudele inimestele. Inimestele meeldib vägivald, sest see pakub neile naudingut ja eriti just põnevust. Inimesed enamasti kipuvad tahtma ehedaid elamusi. Kes siis ei ütleks ära väga heast põnevusfilmist? Põnevusfilmid ja märulid on need, mis inimestele rahuldust pakuvad. Küsimus seisneb selles, et kas inimesed tahavad ja suudavad seda endale teadvustada. Tegemist on ju agressiivse iseloomujoonega, mis inimesel avalduda võib. Enamikel inimestel on seda paraku väga raske endale tunnistada. Reaalsus võib paraku osutuda teistsuguseks kui me seda näha tahame. Kuid antud järeldus ei teki tühjale kohale. Paljudel juhtudel on sedamoodi, et mis tegelikus elu keelatud, luuakse see aga kultuuri erinevate vormidena, näiteks filmidena, raamatutena, teatrisse jne. Pingelised ja põneva sisuga lood pakuvad inimestele meeldi- vaid elamusi, mis ei pea ilmtingimata just ainult filmides nii olema
Nii uskumatu kui see ka ei ole on vastus sellele üsna rabav ja vastuvõtmatu paljudele inimestele. Inimestele meeldib vägivald, sest see pakub neile naudingut ja eriti just põnevust. Inimesed enamasti kipuvad tahtma ehedaid elamusi. Kes siis ei ütleks ära väga heast põnevusfilmist? Põnevusfilmid ja märulid on need, mis inimestele rahuldust pakuvad. Küsimus seisneb selles, et kas inimesed tahavad ja suudavad seda endale teadvustada. Tegemist on ju agressiivse iseloomujoonega, mis inimesel avalduda võib. Enamikel inimestel on seda paraku väga raske endale tunnistada. Reaalsus võib paraku osutuda teistsuguseks kui me seda näha tahame. Kuid antud järeldus ei teki tühjale kohale. Paljudel juhtudel on sedamoodi, et mis tegelikus elu keelatud, luuakse see aga kultuuri erinevate vormidena, näiteks filmidena, raamatutena, teatrisse jne. Pingelised ja põneva sisuga lood pakuvad inimestele meeldi- vaid elamusi, mis ei pea ilmtingimata just ainult filmides nii olema
vastus sellele üsna rabav ja vastuvõtmatu paljudele inimestele. Inimestele meeldib vägivald, sest see pakub neile naudingut ja eriti just põnevust. Inimesed enamasti kipuvad tahtma ehedaid elamusi. 21 Kes siis ei ütleks ära väga heast põnevusfilmist? Põnevusfilmid ja märulid on need, mis inimestele rahuldust pakuvad. Küsimus seisneb selles, et kas inimesed tahavad ja suudavad seda endale teadvustada. Tegemist on ju agressiivse iseloomujoonega, mis inimesel avalduda võib. Enamikel inimestel on seda paraku väga raske endale tunnistada. Reaalsus võib paraku osutuda teistsuguseks kui me seda näha tahame. Kuid antud järeldus ei teki tühjale kohale. Paljudel juhtudel on sedamoodi, et mis tegelikus elu keelatud, luuakse see aga kultuuri erinevate vormidena, näiteks filmidena, raamatutena, teatrisse jne. Pingelised ja põneva sisuga lood pakuvad inimestele meeldi- vaid elamusi, mis ei pea ilmtingimata just ainult filmides nii olema
annaabi.ee 
