Esimene Nõukogude okupatsioon toimus aastatel 1918-1919 mis algas 28.novembril Venemaa ja Eesti piirilinna Narva vallutamisega ning see lõppes 30.mail 1919 pärast Venemaa vägede väljatõrjumist Eestima pinnalt Vabadussõja võidu tulemusena. 2 veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahu leping Eesti ja Venemaa vahel. Leping teatas, et Venemaa loobub kõikidest õigustest Eesti territooriumil. Leping lõpetas ühtlasi Vabadussõja ning Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseiseisvust. Teine Nõukogude okupatsioon Eestis toimus aastatel 1940-1941. 24 September 1939 Nõukogude sõjalaevad saadeti Eesti sadamatesse ja Nõukogude pommitajad lendasid ähvardavalt üle Tallinna. Moskva nõudis Eestilt luba, et rajada sõjabaase Eesti pinnale ning viia oma väed Eestisse. Seda nõudsid nad selleks, et strateegiliselt Eesti asukohta ära kasutada toimuva Euroopa sõja jaoks. Eestlased olid ultimaatumiga nõus ning kokkuleppele kirjutati alla 28 september 1939
Tegeleti ka tantsuga (mis küll mõningate allikate kohaselt meenutas pigem lahingustseene) ja lauluga. Lauldi kooris, tavaliselt pealetungi ajal (saateks flöödid), langenud meeste auks ja vapruse, surmapelguse tõstmiseks. Rütmi tunnetamine oli tähtis osa füüsiliste harjutuste juures. Mitmed allikad rõhuvad spartalaste julmusele osutades faktile, et noorukitel kästi varastada. Seda ka tehti, varastamine pidi arendama oskusi saamaks hakkama vaenlase tagalas ja õpetama iseiseisvust. Varastamine oli nö õppetöö osana vaid osa ajast, mitte terve kooliaja vältel. Võib öelda, et spartalaste õpetus toimus piitsa ja prääniku abil. Läbi kogu nende hariduse allutati noort karmile distsipliinile, selle hulgas oli ka ihunuhtlus karistus, mida pea igal pool teistes Kreeka linnriikides kasutati vaid orjade puhul. Ihunuhtlust jagasid ka poistele neile määratud salgajuhid, kes olles liiga armulikd, võisid ka ise peksa saada. Valu talumine
5 Käroli Linder Soome 1835. aastal avaldati Soome rahvuseepos Kalevala ja soome keel sai rootsi keelega võrdse staatuse aastaks 1892. Üha enam hakati pürgima iseseisvuse poole. 6.detsembril 1917. aastal, pärast bolsevike riigipööret Venemaal, kuulutas Soome end iseseisvaks. Iseiseisvust tunnustas ka 24. detsember 1917. 18. jaanuar 1918 asutasid Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Ametiühingud ning Punane kaardivägi Soome Tööliste Täitevkomitee ja soovis haarata võimu Soomes. 1918.a. toimus lühike Soome kodusõda. Sõda toimus valgete, keda toetas Saksamaa Keisririik, ja punaste vahel, keda toetas Nõukogude Venemaa. Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn. finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ja turumajanduse.
Vana Soome tagastati suurvürstiriigile aastal 1812. Vene ajal sai soome keel enam tunnustust, esialgu, et vähendada sidemeid Rootsiga ning hiljem rahvusliku liikumise tulemusel. 1835. aastal avaldati Soome rahvuseepos Kalevala ja soome keel sai rootsi keelega võrdse staatuse aastaks 1892. Üha enam hakati pürgima iseseisvuse poole. 6.3 VABARIIK, KODUSÕDA (19171918) 6. detsembril 1917. aastal, pärast bolsevike riigipööret Venemaal, kuulutas Soome end iseseisvaks. Iseiseisvust tunnustas ka Venemaa, aga kodusõjad, mis järgnesid Venemaal ja Soomes, ning rahvuslik aktivism, halvendasid suhteid. 1918.a. toimus lühike kodusõda, mis mõjutas järgnevat poliitikat mitme aasta jooksul. Sõda toimus valgete, keda toetas Saksamaa, ning punaste vahel, keda toetas Venemaa. Valged saavutasid võidu punaste üle, kuid sotsiaalne ja poliitiline jagunemine kahe rahvaosa vahel jätkus. 6.4 SÕDADEVAHELINE AJASTU (19181939)
Vene ajal sai soome keel enam tunnustust, esialgu, et vähendada sidemeid Rootsiga ning hiljem rahvusliku liikumise tulemusel. 1835. aastal avaldati Soome rahvuseepos Kalevala ja soome keel sai rootsi keelega võrdse staatuse aastaks 1892. Üha enam hakati pürgima iseseisvuse poole. 9 Vabariik, kodusõda (1917-1918) 6. detsembril 1917. aastal, pärast bolsevike riigipööret Venemaal, kuulutas Soome end iseseisvaks. Iseiseisvust tunnustas ka Venemaa, aga kodusõjad, mis järgnesid Venemaal ja Soomes, ning rahvuslik aktivism, halvendasid suhteid. 1918.a. toimus lühike kodusõda, mis mõjutas järgnevat poliitikat mitme aasta jooksul. Sõda toimus valgete, keda toetas Saksamaa, ning punaste vahel, keda toetas Venemaa. Valged saavutasid võidu punaste üle, kuid sotsiaalne ja poliitiline jagunemine kahe rahvaosa vahel jätkus. Sõdadevaheline ajastu (1918-1939)
1811. aastal liideti sellega Viiburi kubermang ja selline Soome Suurvürstiriik jäi püsima aastani 1917. · Iseseisvumine ja Soome Vabariik Viimastel Venemaa keisririigi senati valimistel 1.-2. juulil 1916 said Soome sotsiaaldemokraadid 103 kohta 203 kohast, Soome partei 33, Noor-Soome partei 23, Rootsi rahvapartei 21 ja Agaar- ehk Põllumeeste Liit 19 kohta. 6. detsembril 1917, pärast Oktoobrirevolutsiooni, kuulutas Soome end iseseisvaks. Soome iseiseisvust tunnustas ka Vladimir Lenini juhitav bolsevike ja esseeride koalitsioonivalitsus 24. detsembril 1917. 18. jaanuaril 1918 asutati Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei. Ametiühingud ja Punane kaardivägi (Soome Tööliste Täitevkomitee) soovisid Soomes võimu haarata. 1918 toimus lühike Soome kodusõda valgete, keda toetas Saksamaa Keisririik, ja punaste vahel, keda toetas Nõukogude Venemaa.
annaabi.ee 
