polüübiks. Toitu püüab kombitsatega ja kui mingi loom tema kombitsat puutub see loom sureb. Sest looma süstitakse surmav mürk. Hüdra sigib pungumise teel. Välispinna moodustab esialgu väike kühmuke. Kui pung on kasvades omandanud hüdra kuju eraldub see ja alustab iseseisvat elu.(kevadest sügiseni pungumise teel.) Sügisel sigib hüdra sugulisel teel. Tema kehas arenevad sugurakud. Hüdra on lahksuguline loom st et emasloomas arenevad munarakud ja isasloomas seemnerakud. Pärast sugulist sigimist loomad hukkuvad. (hüdra talvitub viljastatud munarakk elab üle talve) Ujuvat kumera kehaga ainuõõsset looma nim. meduusiks. Suuava on keha alapoolel. Meduusid toituvad väikestest veeorganismidest. Saaki püüab kombitsatega ja suu ümber paiknevate suusagaratega. Meriroosid elavad merepõhjas üksikute kivide ja kaljude küljes. Ümber suuava on kõrverakud mis varustatud kombitsatega. Meriroosid võivad inimest kõrvetada.
ümbritsetud kombitsatega. Hüdra ehitus Hüdra eluviis · Hüdra elab kinnitunult. · Hüdra toiduks on vees liikuvad väikesed loomad (vesikirbud ja väikesed vähikesed). · Hüdra püüab toitu kombitsatega, millel asuvate kõrverakkude mürk on saakloomale surmav. Hüdra paljunemine · Kevadest sügiseni sigib hüdra pungumise teel. · Suguliselt sigib hüdra sügisel. · Hüdrad on lahksugulised loomad emasloomas arenevad munarakud, isasloomas seemnerakud. Pilte hüdrast Meduus ujuv ainuõõsne loom · Meduusid on laia kumera kehaga ujuvad loomad, kes elavad meres. · Nad liiguvad edasi oma laia keha järsult kokku tõmmates. · Keha alt välja paiskuv vesi lükkab looma edasi. · Läänemeres elab meduus meririst ehk millimallikas. Meriristi ehitus (1) Meriristi ehitus · Täppsilmad valguse tajumiseks. · Saaki püüavad nad kombitsate ja suu ümber paiknevate pikkade jätkete ehk suusagaratega.
Nägemine ning kuulmine. 7. Mis aitab imetajatel säilitada püsivat kehatemperatuuri? V. Täiuslik vereringe, tihe karvkate ja 4-ssaline süda. Imetajate sigimine ja areng 1. Võrdle imetaja ja linnu sigimist. Mis on sarnast mis mitte? V. Erinevused: 1) Imetaja loode areneb emakas. 2)Imetajal on jooksu-ehk innaaeg. 3)Linnu järglane areneb munas. Sarnasused: 1)Mõlemal on järglased. 2)Mõlemal on sigimiselundid. 2. Kus arenevad koeral seemne, kus munarakud? V. Seemnerakud arenevad isasloomas. Munarakud arenevad emasloomas. 3. Kus Hakkab arenema viljastatud munarakk? V. Emakas. 4. Miks on imetaja emasloomas arenevatel järglastel väiksem oht hukkuda kui roomaja ja linnu munas arenevatel järglastel? Kes või mis võiks sinu arvates imetaja ja linnu järglasi ohustada? V. Sest sealne keskkond on sellepoolest ohutum, et sinna ei pääse järglaste ohustajad ligi. Inimene või mingi teine loom. 5. Mitu korda aastas on koeral jooksuaeg? Millest see tingitud on? V. 2 korda aastas
Seetõttu saab hüdra oma keha kuju muuta ja liikuda mööda veekogu põhja. Hüdral on ka närvirakud, mis moodustavad lihtsa võrgukujulise närvisüsteemi. Kuna ta ei uju vabalt ringi, siis nimetatakse teda polüübiks. Hüdrad on lahksugulised loomad. Kevadest sügiseni sigib hüdra pungumise teel. Ta kehale tekivad väikesed kühmud, mis kasvades võtavad hüdra kuju ja eralduvad ning alustavad omaette elu. Sügisel aga sigib hüdra suguliselt. Emasloomas arenevad munarakud ja isasloomas seemnerakud. Nende sugurakud arenevad kehapinnale moodustuvates kühmudes. Seemnerakk ujub emaslooma juurde ja viljastab munaraku, mis kattub paksu kestaga. Peale viljastumist sureb emasloom ja muna kukub veekogu põhja. Vette jäänud viljastunud munarakust areneb kevadel uus hüdra. Meduus Vastupidiselt hüdrale ujuvad meduusid vees vabalt ringi. Neil on lai, kumer keha. Nad elavad meredes. Ujuvad nad oma keha järsult kokku tõmmates ja keha alt välja paiskuv vesi lükkab looma edasi
keha kokku tõmmates edasi liikuda. 29.Väheharjasussid elavad mullas kui maapeal, kaanid aga mageveekogudes. Väheharjasussidel puudub pea, kaanil on aga suu ja selgmisel küljel täppsilmad. Väheharjasussid toituvad lagunenud taimejäänustest ja orgaanilisest ainest, kaanid aga selgrootutest ja konnakullestest. Heiteava Selle kaudu liigub vesi käsnast välja. Lahksuguline loom Emasloomas arenevad munarakud, isasloomas seemnerakud. Kutiikula Roosaka värvusega paks kest Liitsuguline loom Organismis on nii emas kui ka isassigimiselundid. Päis Iminapaga varustatud, kinnitub seinale. Pärisperemees Vaheperemees Nahklihasmõik Kehasein, mille moodustavad epiteel ja lihased. Vöö Paksenenud osa vihmaussi kehapinnal.
Toit seeditakse kehaõõnes ja eritatakse suuava kaudu Ainuõõssed sigivad pungudes või suguliselt. Kevadest sügiseni sigib hüdra pungudes, hüdra keha välispinnale moodustub esialgu kühmuke, mis hakkab kasvama. Kui pung omandab hüdra kuju, eraldub see ja alustab iseseisvat elu. Suguliselt sigib hüdra sügisel. Siis arenevad tema kehas sugurakud. Hüdrad on lahksugulised loomad, st emasloomas arenevad munarakud, isasloomas seemnerakud. Seemnerakk ujub emase hüdra juurde ja viljastab munaraku, mis kattub paksu kestaga. Kui hüdra külmade saabudes sureb, langeb muna veekogu põhja. Kevadel areneb vette jäänud munast uus hüdra. Ainuõõssetel esineb kaks eluvormi: kinnitunud polüüp ja ujuv meduus. Merirooside kehasein on paks ja lihaseline, värvikirev, selles pole lubiainet. Meriroosid elavad üksikult
seeditakse. Seedumata toidujäägid eemaldatakse kehast päraku kaudu. Ümarussid võivad ensüüme ka kehast eritada, kusjuures sel juhul toimub neil kehaväline seedimine - seedeensüümi tilgas seedunud toit neelatakse hiljem suu kaudu ning seeditakse sooltorus. (http://uus.miksike.ee/docs/elehed/8klass/elundkonnad/9-9-7-1.htm) Sigimiselundkond Ümarussid on üksikute eranditega lahksugulised loomad, mis tähendab, et isassugurakud valmivad isasloomas, emassugurakud aga emasloomas. Isasloomadel on isassuguelunditeks raiad, kus valmivad spermatosoidid; seemnejuha ja paiskejuha. Lisaks sellele on isasloomadel sugutuselund spiikula. Emassuguelundkond koosneb paarilistest munasarjadest, munajuhadest ning emakast. Emassuguava paikneb ussi kõhtmisel küljel. Sugutamisel juhib isasloom oma spiikula emaslooma suguavasse. Spermatosoidid liiguvad amööbisarnaselt. Emaslooma suguteedes moodustuvad munad, mille viljastumine toimub
annaabi.ee 
