loovaks eesti rahvuseks. Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana. Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes RL keskuseks Tartu. Üheks RL juhtfiguuriks kujunes Pärnus tegutsev koolmeister Johann Voldemar Jannsen. Tema algatusel hakkas Eestis 1857. a ilmuma esimene eesti perioodiliselt ilmuv rahvuslik ajaleht Perno Postimees. 1
loovaks eesti rahvuseks. Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana. Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes RL keskuseks Tartu. RL on iseloomulik kõikvõimalike kultuuriliste ja majanduslike seltside asutamine. Põllumeesteseltsid jagasid praktilisi nõuandeid maaharimisest. Linnades ja ka suuremates maa-asulates tekkisid laulu- ja mänguseltsid. Neist tähtsaim oli Tartus 1865. a asutatud
uusromantilisus. Siuru luuletajad + barbarus, alle, kivikas, adson 3. Marie Underi luule. Underi looming jaguneb kolmeks perioodiks: 1) esimesel perioodil tasakaalutu, pinnapealne. Noor Under ei olnud sügav autor. 2) tasakaal, sügavus tekivad, meelelist kireluulet järjest vähem, tekstuaalne staatika suureneb. 3) samad märksõnad, mis teises perioodis, aga siiski kolmas periood eristub. Periood algab raamatu juures ''Mureliku suuga.'' Periood kestab: 1940-50 . Under muutb isamaaliseks. Underlikkus: 1) mingi naiselikkuse kategooria, Underit peetakse naiselikuks luuletajaks (nt erinevalt Alverist). 2)Underi jutustamise võime, oskus tekitada retseptsioonikese luule (ballaadide) juurde. 3) Underi puhul oluline ka looduskesksus algusest peale loomingus loodusesse sulandumise taotlusi. 4) Underlikkus on samuti ornamentaalsus ja väljapeetud stiliseeritus. Looming: Sonetid 1917 (läbimurdeteos, üks kuulsaim luulekogu Eesti kirjandusloos,
arheoloogilisi leide. Ta oli Venemaa lääneprovintsi teadusseltsi liige. Viis enda esemed Õpetatud Seltsi Kogusse. Lisaks Õpetatud Eesti Seltsi kogudele asutati muuseum ka ülikooli juurde muuseum, kus koguti ajaloolisi esemeid. (varem oli olemas juba kunstimuuseum ja botaanikaaed jne.) Selle asutajaks oli Friedrich Kruse 1843. aastal. Algselt oli see kogu väga väike. 1860. aastal liideti ÕESi ja Ülikooli arheoloogilised kogud Isamaaliseks Muuseumiks. Ühendamise järel paigutati muuseum 1861. aastal Ülikoolile kuuluvasse majja Raekoja plats 6, kus see paiknes 1921. aastani. 1860. aastatel hakkas see kollektsioon tunduvalt kasvama. Hermann Eduard Hartmann koostas kataloogi, kus olid esemete pildid ning ka lühikesed kirjeldused. See oli üks suurim ning korrastatumaid ajaloo ja arheoloogia kogusid üldse. Teine suurem kogudeliin kujunes Tallinnas Eestimaa Kirjanduse Ühingu nime all. 1865
Kuskilt siin on Underi kvintessents. Siin on mingil moel näha üleminek ekstaatilisest tasakaalustatud hilisemasse loomingusse. Eriti on rõhutatud "Õnnevarjutuse" tähendust. Kui me tahame leida klassikalise ballaadiloomingu v jutustava luule musternäidet, siis on kõige hõlpsam on leida seda siit. Kõige tuntum 20. sajandi ballaadikogu. Kolmas periood võiks alata 1942. a raamatu juures "Mureliku suuga". Kusjuures on selge, et see on sellisel juhul üleminekukogu. Under muutub isamaaliseks. Seda ta ju varem ei ole. Visnapuul on. Rootsis ilmunud "Sädemed tuhas" ja "Ääremail" pagulasmeeleolud ja eleegilised toonid tugevnevad. I ja II perioodi vahe on see, et 1) meelelist kireluulet on järjest vähem 2) tekstuaalne staatika suureneb 3) lüroeepiline alge tugevneb * M. Under "Jõulutervitus" 1941 ajakajalisuse ja ajatuse ühendus. Ajalisus on pealkirjas sees. Üsna tugev vihjelisus, mis nõuab mingil määral konteksti tundmist. Luuletus läheb liikvele 1941
Minuga räägib ta ainult võõrast keelt, sest ta oli enne mõisavalitseja siin ja Venemaal, tönkab sellepärast deutsch und russisch. Onul on nimelt omad plaanid. Tema ütleb: ,,Iga matski peaks saksa keele kätte õppima. nii et saksad lõpuks arugi ei saa, kes mats ja kes saks. Kui siis matsi tütred lähevad saksa poistele ja matsi poisid kosivad saksa preilid, siis tuleb veresegamine ja meie kuum isamaaline veri muudab ka sakste vere isamaaliseks, nii et sakstest saavad eesti isamaalased. Niisugune on onu isamaaline plaan, kui ta räägib minuga saksa keelt. Aga mina ütlen talle alati, et kuis ma siis saan alati saksa keelt rääkida, kui mul pole alati raha ja kui ma pean elama seal, kus ma praegu elan. Ütle nüüd isegi, kuis peaks ma sinuga saksa keelt rääkima, kui sa seda keelt ei mõista ja kui ma söön ainult sealiha ja hapu kapsaid? Sellepärast ütlen ma onule: ,,Anna
annaabi.ee 
