Peaminister Andrus Ansip Haridus ja teadus minister Jaak Aaviksoo Justiitsminister Hanno Pevkur Kaitseminister Urmas Reinsalu Keskkonnaminister Keit Penttus-Rosimannus Kultuuriminister Rein Lang Majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Põllumajandusminister - Helir-Valdor Seeder Rahandusminister Jürgen Ligi Regionaalminister Siim Valmar Kiisler Siseminister Ken-Marti Vaher Sotsiaalminister Taavi Rõivas Välisminiser Urmas Paet Euroopa Parlamendi president Martin Schluz Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas. Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014)kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir Reformierakonnast Kristiina Ojuland Isamaaliidust Tunne Kelam üksikkandidaat Indrek Tarand
ERSP liitusid ning sündis Isamaaliit. · Ühendus Res Publica - konservatiivse ilmavaatega noorteühendus, asutatud 18. augustil 1989. Nii Res Publica kui Isamaaliit võrsusid samade gruppide ja liikumiste pinnalt ning ka liikmeskond kattus osaliselt. Kujundati ümber erakonnaks 8. detsembril 2001; sellest tulenevalt pidid Res Publica juba varem erakonnastunud liikmed valima, millisesse erakonda kuuluma jäävad; see tõi kaasa teatava liikumise Isamaaliidust Res Publicasse. · Isamaaliit - Erakond Isamaaliit. Moodustus 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ning ERSP ühinemisel. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam, Tõnis Lukas. Mart Laar oli teist korda peaminister 1999-2001. 4. juunil 2006 otsustas erakonna suurkogu moodustada koos Res Publicaga uue konservatiivse erakonna Isamaa ja Res Publica Liit. · Res Publica - seni noorteühendusena tegutsenud organisatsioon formeeriti 8.
puudumise tõttu Euroopa Kontrollikoja liikme ametis ei saanud ta Praxise juhi ametisse astuda. Seejärel tehti talle ettepanek asuda PRAXISe nõukogusse, kus ta alustas tegevust juulis 2016. Septembris 2016 valis Riigikogu kantselei juurde moodustatud arenguseire nõukogu Kaljulaidi oma esimeheks. Aastatel 20012004 kuulus ta Isamaaliitu, kuid valimistel kandidaadina ei osalenud. Kaljulaid astus Isamaaliidust välja Euroopa Kontrollikoja liikmeks saades, et tagada oma sõltumatus ja siduda end lahti erakonnapoliitikast. 2016. aasta Eesti presidendivalimistel tegi Riigikogu vanematekogu 27. septembril pärast presidendi valimata jäämist valimiskogus Kersti Kaljulaidile ettepaneku kandideerida Vabariigi Presidendiks ja Riigikogu liikmetele ettepaneku esitada Kaljulaid presidendikandidaadiks. 30. septembril 2016 seadsid 90 Riigikogu liiget Kersti Kaljulaidi
aasta sügisel. Erakonna nimeks sai valimistelt rahvale tuttavaks saanud Mõõdukad. Parim tulemus Riigikogu valimistel Kolm aastat hiljem saavutas valimisvõidu valimiste eel koostöökokkuleppe sõlminud Isamaaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate blokk, mille valitsust hakati nimetama kolmikliiduks. Riigikogus seekord koguni 17 kohaga esindatud Mõõdukatele kuulus valitsuses viis ministrikohta. Juba eelnevalt olid Mõõdukad alustanud sisulist koostööd aastaid varem Isamaaliidust lahku löönud poliitikuid ja talumeeste erakondi ühendanud Eesti Rahvaerakonnaga (esimees Toomas Hendrik Ilves). Sügisel 1999. toimus ka erakondade ametlik ühinemine. Teises Laari valitsuses esindasid Rahvaerakonda Mõõdukad põllumajandusminister Ivari Padar, välisminister Toomas Hendrik Ilves, rahvastikuminister Katrin Saks, sotsiaalminister Eiki Nestor ja majandusministrina Mihkel Pärnoja, hiljem Hendrik Hololei. Erakonna 2001
Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas, kelle töövaldkonnaks on alates 2010. aasta jaanuarist traspordiküsimused. Aastatel 2004-2009 töötas Siim Kallas haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinikuna. Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014) kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar, Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Reformierakonnast Kristiina Ojuland, Isamaaliidust Tunne Kelam ning üksikkandidaat Indrek Tarand. Eesti majandus- ja ühiskonnaelu mitmete alade esindajad on Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikmed ning Eesti kohalikud omavalitsused osalevad regioonide komitee töös. Eestil on mõlemas komitees seitse liiget, komiteede koosseisu uuendatakse iga nelja aasta tagant. Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas on Kersti Kaljulaid. Eestist on Schengeni viisaruumi täieõiguslik liige. Leping võimaldab nüüdsest säästa minuteid
· · Rahu ja turvalisus · Jõukus ja heaolu · Tugevus rahvusvahelisel areenil 5.4. Eesti esindajad EK-s ja EP-s · · Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas, kelle töövaldkonnaks on alates 2010. aasta jaanuarist transpordiküsimused. · Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014) kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar, Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Reformierakonnast Kristiina Ojuland, Isamaaliidust Tunne Kelam ning üksikkandidaat Indrek Tarand. ·
43,2%-ni. Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas , kelle töövaldkonnaks on alates 2010. aasta jaanuarist traspordiküsimused. Aastatel 2004-2009 töötas Siim Kallas haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinikuna. Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014) kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar, Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Reformierakonnast Kristiina Ojuland, Isamaaliidust Tunne Kelam ning üksikkandidaat Indrek Tarand.Parlamendi töö toimub erinevates komisjonides. Praegu on alalisi komisjone EP-s 20. Eesti saadikutest kuuluvad Tunne Kelam ja Kristiina Ojuland väliskomisjoni, Ivari Padar majandus- ja rahanduskomisjoni, Siiri Oviir naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse ning ka tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, Vilja Savisaar transpordi- ja turismikomisjoni, Indrek Tarand põhiseaduskomisjoni.
Ja ma arvan, et veidi irooniline vaatenurk tuleb alati igale asjale kasuks. Liiga tõsine või pühalik hoiak on minu jaoks läila". Andrus Kivirähk avaldab oma arvamust ka poliitika teemadel. Nende kohta ta raamatud või näidendeid ei kirjuta, aga teeb seda avalikult Eesti Päevalehes ning ega need tähelepanuta jää. Kindlasti teab iga inimene, kes on Kivirähe tegemistega vähegi kursis, ka tema ideoloogilisi vaateid. Oma poliitiliste vaadete kohta on ta öelnud: ,,Isamaaliidust ja Mart Laarist pean ma isiklikult väga lugu, ehkki hääletanud olen viimastel valimistel ikka Mõõdukate, nüüd siis sotside poolt. Tõsi, usumeestel on Isamaaliidus minu meelest liiga palju sõnaõigust. Aga kahjuks polegi Eestis ühtki erakonda, mis 100% minu veendumustele vastaks." Tema meelsus, eriti Keskerakonna vastumeelusu, tuleb väga hästi välja ka ta artiklites. Ühes tema hiljuti ilmunud arvamusloos ,,Krokodill ja ninja" naeruvääristas ta Katrin Siska tööle
vähe. Kohalik tasand sellist staatust ei nõua. Seda arvestades ei õnnestu naiste osakaalu riigikogus niipea sellele tasemele viia, mis tal on kohalikes volikogudes. Naised valimisnimekirjades. Kas naisi valitakse tulevikus rohkem Riigikogusse, sõltub kasutatava valimissüsteemi juures palju parteidest. 1999.a valimistel naiste osakaal valimisnimekirjades ja neist Riigikogusse pääsenud naiste osakaal polnud selges vastavuses. Suhteliselt kõige rohkem sai naisi parlamenti Isamaaliidust ja Koonderakonnast. Naised valimisnimekirja esiosas. Kuni säilub praegune valimissüsteem, on paigutus valimisnimekirja eesotsas otsustava tähendusega tegur pea kõigile naistele ja suuremale osale meestele. Isikumandaati naised üldiselt ei saa (ainsaks erandiks on seni Siiri Oviir 1999.a. valimistel), nime- kirjamandaadiga saavad naistest parlamenti väga vähesed, ülejäänud naiste jaoks on kompensatsioonimandaadid. Poliitikaga tegelevad ja sellest
annaabi.ee 
