2006 Riigivapi I klassi teenetemärk 2007 Tallinna vapimärk 3. Kokkuvõte 15 Eesti peaministriteks on olnud Edgar Savisaar, Mart Laar, Andres Tarand, Tiit Vähi, Mart Siimann, Siim Kallas, Juhan Parts ja Andrus Ansip. Kõik peaministrid on olnud erinevates erakondades, v.a Siim Kallas ja praegune peaminister Andrus Ansip, kes on Eesti Reformierakonnas. On olnud ka Isamaaliidus, Eesti Rahvarindes ja Res Publicas. Selles uurimustöös sain teada, millal ja kus on nad sündinud, mis erakonnas nad olid, natuke nende isiklikust elust, mis haridus neil on ning kus on nad töötanud. Mõnel peaministril oli ka palju tunnustusi ehk siis ordeneid. Samuti sain teada, et kõik peaministrid on abielus peale Mart Laari ja Juhan Parts on nüüd lahutatud. 4. 16
Nende kohta ta raamatud või näidendeid ei kirjuta, aga teeb seda avalikult Eesti Päevalehes ning ega need tähelepanuta jää. Kindlasti teab iga inimene, kes on Kivirähe tegemistega vähegi kursis, ka tema ideoloogilisi vaateid. Oma poliitiliste vaadete kohta on ta öelnud: ,,Isamaaliidust ja Mart Laarist pean ma isiklikult väga lugu, ehkki hääletanud olen viimastel valimistel ikka Mõõdukate, nüüd siis sotside poolt. Tõsi, usumeestel on Isamaaliidus minu meelest liiga palju sõnaõigust. Aga kahjuks polegi Eestis ühtki erakonda, mis 100% minu veendumustele vastaks." Tema meelsus, eriti Keskerakonna vastumeelusu, tuleb väga hästi välja ka ta artiklites. Ühes tema hiljuti ilmunud arvamusloos ,,Krokodill ja ninja" naeruvääristas ta Katrin Siska tööle võtmist Keskerankondlikku linnavalitsusse ning loos ,,Kuus tähte eurotaevas" ironiseeris ta valimisreklaame
7. märtsil 1935 teatati Isamaaliidu loomisest. Vormiliselt üldkultuuriline ühing, tegelikult valitsust toetav pol. organisatsioon. Uue pol. eliidi kujundamine, opositsiooni vastu võitlemine, rahvuslik-riiklik propaganda. Poliitikud tõdesid, et valitsusel pole võimalik saavutada teatud eesmärke ilma valitsust toetava organisatsioonita. Et Isamaaliit on ühing, mille sihiks on nii sisemiselt kui ka väliselt tugev Eesti riik ja isamaa. Algul domineerisid Isamaaliidus endised kogupõllumehed, peagi lisandus ka teiste erakondade liikmeid. Lisaks Isamaaliidule püüdis valitsus koondada oma toetuskonda ka kutsekodadesse. Need olid erakondade aseained. Ülesandeks: valitsuse toetajaskonna organiseerimine, rahva kasvatamine uue riikluse vaimus, kl. võitluse ilmingute likvideerimine, vastaval kutsealal tegutsevate inimeste soovide vahendamine ning seltskonna eliidi koondamine. 17 kutsekoda.
7. märtsil 1935 teatati Isamaaliidu loomisest. Vormiliselt üldkultuuriline ühing, tegelikult valitsust toetav pol. organisatsioon. Uue pol. eliidi kujundamine, opositsiooni vastu võitlemine, rahvuslik-riiklik propaganda. Poliitikud tõdesid, et valitsusel pole võimalik saavutada teatud eesmärke ilma valitsust toetava organisatsioonita. Et Isamaaliit on ühing, mille sihiks on nii sisemiselt kui ka väliselt tugev Eesti riik ja isamaa. Algul domineerisid Isamaaliidus endised kogupõllumehed, peagi lisandus ka teiste erakondade liikmeid. Lisaks Isamaaliidule püüdis valitsus koondada oma toetuskonda ka kutsekodadesse. Need olid erakondade aseained. Ülesandeks: valitsuse toetajaskonna organiseerimine, rahva kasvatamine uue riikluse vaimus, kl. võitluse ilmingute likvideerimine, vastaval kutsealal tegutsevate inimeste soovide vahendamine ning seltskonna eliidi koondamine. 17 kutsekoda.
7. märtsil 1935 teatati Isamaaliidu loomisest- Vormiliselt üldkultuuriline ühing, tegelikult valitsust toetav poliitiline organisatsioon. Uue poliitilise eliidi kujundamine, opositsiooni vastu võitlemine, rahvuslik-riiklik propaganda. Poliitikud tõdesid, et valitsusel pole võimalik saavutada teatud eesmärke ilma valitsust toetava organisatsioonita. Et Isamaaliit on ühing, mille sihiks on nii sisemiselt kui ka väliselt tugev Eesti riik ja isamaa.Algul domineerisid Isamaaliidus endised kogupõllumehed, peagi lisandus ka teiste erakondade liikmeid. Kutsekojad- Ehk erakondade aseained, kuhu valitsus püüdis koondada oma toetuskonda. Ülesandeks: valitsuse toetajaskonna organiseerimine, rahva kasvatamine uue riikluse vaimus, klassivõitluse ilmingute likvideerimine, vastaval kutsealal tegutsevate inimeste soovide vahendamine ning seltskonna eliidi koondamine. Moodustatud oli 17 kutsekoda. "Kaubandus- ja Tööstuse koda", "Põllutöö koda."
Loodi Isamaaliit. Avalikuks sai selle loomine 7.03.1935. tegelikud ettevalmistustööd olid alanud juba 34 sügisel. 35 1. okt Isamaaliidu I Kongress. Ametlikult väideti, et tegemist ei ole ainuparteiga, väideti, et tegemist on kultuurilise organisatsiooniga, mitte poliitilisega. Kindlalt tegi siiki poliitikat. Sisulist tegevust peale valitsuse kiitmise Isamaaliit ei teinud. Alguses domineerisid selles Põllumeestekogud. Rahvas ristis Isamaaliidu nime isekeskis Saamaliiduks. Isamaaliidus Oidemaa, Kigaste, Suursööt. Valitsus väitis, et tal on tarvis veel mingeid organisatsioone. Hakati moodustama kutsekodasid erinevate elukutsete esindajatest moodustatud kogud. Esimene taoline koda oli loodud juba 1924 (Kaubandus- ja Tööstuskoda). 1931 kutsuti ellu Põllutöökoda (suurtalude esindajad). 30ndate alguses kodade tähendus muutus. Mitmed pol jõud hakkasid üha enam propageerima kutseesinduslike kodade loomist, mis pidid hakkama asendama erakondi
annaabi.ee 
