Eesti Sotsiaaldemokraadid rõhutavad tugevamini tööhõiveküsimustele ja Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteide hulka kuuluvad Reformierakond ja Isamaaliit. Reformierakond tugineb liberalismile, on avatud turumajanduse poolt. Nende meelest on konkurent kasuks Eesti ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile. Isamaaliit tugineb kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. Isamaaliidule suhteliselt lähedased on Rahvaliidu seisukohad, keda nimetatakse konservatiivseks erakonnaks. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see, et nad väärtustavad Eesti küla ja Eesti põllumajanduse kestmist. Ei poolda tingimusteta avatud majandust, vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Res Publicat on üpris raske millegagi siduda. Enda nõudmiste poolest on nad
Vasakparteid Eestis Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eestimaa Keskerakond Mõlemad pooldavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis. ESE- tööhõive küsimuse tugevam rõhutamine EK toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine Paremparteid Eestis Reformierakond tugineb liberalismile Isamaaliit kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele Rahvaliit sarnaneb Isamaaliidule Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad Survegrupp taotleb valitsuse või poliitikute mõjutamist väljaspoolt, ilma ise võimul olemata. Suregrupp keskendub mingile ühele valdkonnale või probleemile. Enamiku survegruppidel on oma kindel liikmeskond, kuid esineb ka erandeid. Survegruppide ja erakondade erinevused: ERAKOND SURVEGRUPP
Haridus peab olema kõigile ühtviisi kättesaadav. · SDE rõhutab tugevamini tööhõiveküsimust, Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. · Reformierakond tugineb liberalismile, on avatud turumajanduse poolt. Lauskonkurents on kasuks nii Eesti ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile. · Isamaaliit tugineb kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. · Rahvaliidu seisukohad on sarnased Isamaaliidule, aga nad väärtustavad Eesti küla, sh Eesti põllumajanduse kestmist. 4)Eesti Vabariik kui unitaarriik, KOV Eestis "Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus."(Pt.2) Ühtne-e ühtsus- e unitaarriik-ühtse tugeva keskvõimuga riik. 1995.a haldusjaotuse seadusega on EV haldusjaotuse üksusteks: maakond(15), vald(193) ,linn(33). Eestis on kahetasandiline haldusjaotus: 3 1
endast rahvusvahelisi võrgustikke, millel on toetajaid ning aktiviste paljudes maades. 20. sajandi esimesel poolel sarnanesid sotsiaalsed liikumised tõepoolest survegruppidega. Laiemad rahvaliikumised kasvasidki üle survegruppideks, lõid oma organisatsiooni ja panid ametisse alalise juhtkonna. Näiteks kujunesid töölisliikumiste baasil ametiühingud. Mõnedest rahvaliikumistest kujunesid hiljem erakonnad (nt rohelised). Eestis pani Muinsuskaitse Selts aluse hilisemale Isamaaliidule, Rahvarindest tekkis mitu parteid, kellest tuntuim on Keskerakond. Kõigi nende rahvaliikumiste põhjused peitusid ühiskonna sotsiaalmajanduslikes probleemides või olid seotud võimu küsimustega. Seetõttu suunasid nad ka oma kriitika just valitsuse vastu. 20. sajandi viimasel veerandil kerkisid sotsiaalsete liikumiste tähelepanu keskmesse vaimsed väärtused (võrdsus, õiglus, turvalisus) ja keskkonnaprobleemid. Materiaalsed väärtused
organisatsioon. Uue pol. eliidi kujundamine, opositsiooni vastu võitlemine, rahvuslik-riiklik propaganda. Poliitikud tõdesid, et valitsusel pole võimalik saavutada teatud eesmärke ilma valitsust toetava organisatsioonita. Et Isamaaliit on ühing, mille sihiks on nii sisemiselt kui ka väliselt tugev Eesti riik ja isamaa. Algul domineerisid Isamaaliidus endised kogupõllumehed, peagi lisandus ka teiste erakondade liikmeid. Lisaks Isamaaliidule püüdis valitsus koondada oma toetuskonda ka kutsekodadesse. Need olid erakondade aseained. Ülesandeks: valitsuse toetajaskonna organiseerimine, rahva kasvatamine uue riikluse vaimus, kl. võitluse ilmingute likvideerimine, vastaval kutsealal tegutsevate inimeste soovide vahendamine ning seltskonna eliidi koondamine. 17 kutsekoda. Sõnavabaduse piiramine tsensuur, ajalehtede tegevuse peatamine (Tõnisson tagandati
organisatsioon. Uue pol. eliidi kujundamine, opositsiooni vastu võitlemine, rahvuslik-riiklik propaganda. Poliitikud tõdesid, et valitsusel pole võimalik saavutada teatud eesmärke ilma valitsust toetava organisatsioonita. Et Isamaaliit on ühing, mille sihiks on nii sisemiselt kui ka väliselt tugev Eesti riik ja isamaa. Algul domineerisid Isamaaliidus endised kogupõllumehed, peagi lisandus ka teiste erakondade liikmeid. Lisaks Isamaaliidule püüdis valitsus koondada oma toetuskonda ka kutsekodadesse. Need olid erakondade aseained. Ülesandeks: valitsuse toetajaskonna organiseerimine, rahva kasvatamine uue riikluse vaimus, kl. võitluse ilmingute likvideerimine, vastaval kutsealal tegutsevate inimeste soovide vahendamine ning seltskonna eliidi koondamine. 17 kutsekoda. Sõnavabaduse piiramine – tsensuur, ajalehtede tegevuse peatamine (Tõnisson tagandati
annaabi.ee 
