· Filmimuusika · Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" · Film "Semm" · Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm · Dokumentaalfilm "Eesti partii" Looming · Teatrimuusika · "Charlotte koob võrku" (muusikal) · Risotoorium "Roheline muna" · Ooper "Dispuut" · Lavastus "Väike merineitsi" · Instrumentaalteosed ja suurvormid · Tuntuim teos "Ajaga silmitsi" (kolm osa) Tähtsus · Kuulsuse saavutas eelkõige protesti-ja isamaalaulude kaudu nn. teise rahvusliku ärkamisaja künnisel · Ärkamisaja sümbol · Laulva revolutsiooni ajal (1987-1988) kõlasid esmakordselt Mattiiseni viis isamaalist laulu · Oma lauludega innustas eestlaste vabaduspüüdlust võitluses võõrvõimu vastu Tunnustused · 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika- aastapreemia · 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Kasutatud materjalid · http://et.wikipedia.org/wiki/Alo_Mattiisen · http://www.bettimuuseum.ee/index.php?
varjundiga ja suurte massidega üritused. Lehvisid küll punased lipud, aga eestlane tundis, et on eestlane. Kõigi soov oli, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda hakati kutsuma laulvaks revolutsiooniks. Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987– 1988. Eesmärk oli uutmine, avalikustamine, isemajandav Eesti ja liidulepingu sõlmimine. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta. Alo Mattiiseni nimi heliloojana sai eesti rahval üldtuntuks protesti- ja isamaalaulude kaudu. Alo Mattiiseni poolt ja Jüri Leesment´i sõnadele loodud laul "Ei ole üksi ükski maa" oli Fosforiidisõja "hümniks" ja esimeseks lauluks Ärkamisaja laulude tsüklist. 14. mail 1988 toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni „Viis isamaalist laulu“ (1988). Need loodi rahva võitlusvaimu taasäratamiseks ja innustuseks vabaduspüüdlusele läbi laulude
Tema jutuloomingust on õnnestunumad ,,enne ukse lukkutamist" (röögib talupoegade väljarändamisest), ,,Tammiste küla ,,wesketondid"" (jutustab veskipoisist, kes püüab kuritöid varjata vagadusmaskiga; kõik 1868) ning ,,Loigu perenaine" (1881), mille sisuks on häsdas antud lubaduste hiljem unustamine. Võrreldes Jannseniga, on Koidula jutulooming realistlikum ja põhineb rohkem Eesti oludel. Koidula on Eesti esimene suur naisluuletaja. Tema isamaalaulude tähendus ei ole ajas kahanenud. Koidula näidendid märgivad eesti algupärase teatri sündi.
Elulugu Lydia Koidula, sünninimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, sündis 24. detsember 1843 Vana- Vändras. Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen kes oli põline Vändralane ja ema, Emilie Jannsen, oli saksa soost. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni "Sõnumitooja" edu peale kade pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid maast. Selline ebaõiglus solvas sügavalt J.V.Jannsenit ning väljapääsu leidmaks, otsustas ta elukoha ära vahetada. Kui Jannsenite perekond Pärnusse kolis, ei olnud see veel supellinnana populaarne. Pärnus elas Koidula Ülejõe koolimajas. Esimesel kolmel aastal seal ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käest.1854. Aastal läks ta aga Pärnu saksa tütarlastekooli, mis oli to...
kahtlemata ka kodunt kaasa saadud pietistlik-klerikaalne vaim. Kirjanik kuulub oma värssloomingu ulatuse poolest viljakamate eesti luuletajate hulka, kes on avaldanud üle kolmesaja luuletuse, vähemalt sadakond lastelaulu, paarsada mõttesalmi, arvukalt värssmõistatusi. Kõige arvukama liigi ta loomingust moodustavad isamaale pühendatud luuletused. Tema 1870.aastal ilmunud "Vanemuine ehk Neljakordne laululõng" sisaldab luuletaja isamaalaulude paremiku, nagu seda on "Kui Kungla rahvas kuldsel a'al", "Vanemuise laul", "Linda laul" jt. Fr. Kuhlbars oli lasteluule üks varasemaid viljelejaid ja selle paremik läks käibele koolis lauldavate lauludena. Üldtuntuks said "Õhtulaul", "Teele, teele, kurekesed", "Karjaste hommikulaul", "Kätkilaul" jt. Kirjanduslik tegevus Kui Kungla rahvas kuldsel a'al Kui Kungla rahvas kuldsel a'al
Esimene väljaanne oli muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" aastal 1863. (Viki2) 6 2.4.Lydia Emilie Florentine Jannsen (Koidula) 1843-1886 (Foto 4. L.Koidula) Lydia Koidula oli J.V.Jannseni tütar. Ta oli rahvusliku liikumise tegelane. Ta sai algselt tuntuks isamaalaulude poolt, mis ta kirjutas inspireeritult Jakobsoni isamaakõnedest.(S.Õispuu 1992) Ta sai hariduse Pärnu saksa kõrgema tütarlastekoolist 1861. aastal. Ta elas Tartus ning ta väljendas oma osavõttu Eesti ärkamisajast isamaalises luules, lauludes, proosas jms. Nime Koidula, mille järgi me teda ka tänapäevani tunneme, andis
Köleri mõjul osa võtma rahvuslikust liikumisest. Noor Jakobson sai kuulsaks teravate kirjutistega ,,Eesti Postimehes", eeskätt aga eesti koolikirjanduse sootuks uuele tasemele viinud õpikutega. 1868. aastal pidas C. R. Jakobson ,,Vanemuise" seltsis oma kuulsa I Isamaakõne, kus süüdistas sakslasi eestlastele tehtud ülekohtus, ülistas muistset iseseisvusaega ning lubas Vene kotka tiiva all eestlastele paremat tulevikku. Neile aastatele on iseloomulik ka Jannseni tütre L. Koidula isamaalaulude ilmumine ning alusepanek mitmetele suurorganisatsioonidele. Kõik see lõi soodsad tingimused rahvusliku liikumise kasvuks. Tähtsamaks sündmuseks kujunes J. V. Jannseni algatusel 1869. aastal 18.-21. juunil Tartus toimunud I üldlaulupidu. Jannseni eesmärgiks oli erinevate kihtide koondamise teel ühtset tervikut luua. Paraku tekkisid enne laulupidu tülid ühelt poolt Jannseni ning teiselt poolt Köleri-
annaabi.ee 
