märki tabab. Igaüks tunneb või teab mõnd tegelast "Rehepapist". Olgu nendeks Imbi ja Ärni, kes võimaluse tekkides isegi sipelgapesast okkad ära varastaksid või Muna Ott, kes täna sülgab südamerahus risti peale ja homme vajadusel vanakuradi pildi peale. Vahest tunnete hoopis natuke lihtsameelset ja romantilise hingega kubjas Hansu või särtsakat Räägu Liinat. Äkki olete kokku puutunud oma ahnusest lõhki mineva Aida-Oskari või toapoiss Intsuga, kes kööginurgas on kõige suurem isamaalane üldse. Õnnega olete muidugi koos juhul, kui esimesena tuleb teil meelde krutskeid ja elutarkust täis Rehe-Sander. Andres Kivirähki romaan annab vahetu pildi meist ja meie loomusest.
Julius oli teoinimene, julge ja kiire taibuga, samas ka suur unistaja, looduse- ja muusikaarmastaja.1910. aasta sügisel astus Julius Kuperjanov Tartu õpetajate seminari. Vaatamata tugevale venestussurvele, suutis Kuperjanov hoida üleval isamaalisust ja asutas põrandaaluse ajakirja ,, Meie ka elame". Tol ajal olid valitsus ja seadused vähemusrahvuste suhtes vaenulikud ja seepärast on arusaadav kui noor , tulihingeline isamaalane kinnitas, et tema ja ta kaasõpilased ,,vihkavad valitsust ja põlgavad seadust". 1914 sügisest sai Julius Kuperjanov Kambja kihelkonnakooli õpetaja. Ta oli õpilaste hulgas populaarne, käis koos nendega sportimas ja veetis vaba aega. Kutsetöö kõrval armastas Kuperjanov palju lugeda, sealhulgas soome kirjandust. Selline huvi oli üldiselt iseloomulik paljudele eesti isamaalastele, kes nägid soomlastes mitte ainult
Jaan Poska Jaan Poska sündis 12-lapselises peres viienda lapsena. Hoolimata sellest, et Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane, mida on näidanud tema tegevus. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. 1882. aastal, kui Jaan Poska oli 16-aastane, suri ta isa. Ema kolis siis Tartusse. 1886. aasta kevadel sooritas Jaan eksternina küpsuseksami ja lõpetas seminari. Aastal 1890 lõpetas Jaan Poska ülikooli õigusteaduskonnas. 19131917 sai Jaan Poskast Tallinna linnapea. Poska soosis uuendusi: 19141915 korraldati ümber arstiabi, 1915 asutati naiskommertkool ja 1916 kunsttööstuskool
Olgu selleks Imbi ja Ärni, kes ainult võimaluse tekkides isegi sipelgapesast okkad ära varastaksid või Muna Ott, kes täna sülgab südamerahus risti peale ja homme vajadusel vanakuradi pildi peale. Vahest tunnete hoopis natuke lihtsameelset ja romantilise hingega kubjas Hansu või särtsakat ja sirgeselgset Räägu Liinat. Äkki olete kokku puutunud oma ahnusest lõhki mineva Aida- Oskari või toapoiss Intsuga, kes kööginurgas on kõige suurem isamaalane üldse. Õnnega olete muidugi koos juhul, kui esimesena tuleb teil meelde krutskeid ja elutarkust täis Rehe- Sander. Kui te tõesti mõnd romaani tegelasega sarnast kuju oma ringkonnast ei suuda meelde tuletada, siis lööge lahti värske ajaleht ning küll juba mõni tont, Kiil, koll, Kaljurand või mumm teile põlevate silmadega vastu jõllitab," avaldab oma arvamust raamatublogija Oskar Helde ,,Rehepapi" tänapäevalisuse kohta.
kõike otsustas naine. Isegi kogu raha oli naise käes. Mees sai seda naise käest väga vähe. Nad elasid koos nagu naabrid. Mingeid seksuaalsuhteid nende vahel polnud. Nad elasid koos lihtsalt nagu naabrid. Üksteist nähti vaid õhtusöögi ajal või ühistel külaskäikudel. 3) Kirjelda teenijaid, kes koos Celestine`iga viimases majas töötavad? Marianne, köögitüdruk- keskealine, palju läbielanud naine, jutukas. Joseph, aednik- isamaalane, juudivastane, alguses oli ta Celestine´i vastu külm, hoolimatu, hiljem armus temasse. 4) Mis on kapteni kõige suurem kirg ja mida ta teeb Celestine`i pärast? Kapteni suurimaks kireks oli see, et ta sõi põhimõtteliselt kõike. Ta sõi lilli, linde, putukaid, kõikvõimalikke metsloomi jne. Celestine´i soovil sööb ta ära tema enda kodustatud nirgi. 5) Mis aitavad Celestine`il elus hakkama saada?
Ma ootasin poeedi tegelaskuju natukene vähem elavana, kuid laval oldu oli ikkagi üpris meeldiv. Tema aeg-ajalised lavale kargamised ja luule valjud ja elavad ettekanded muutsid muidu üpris kohakeskse etenduse paremini jälgitavaks. Ilma temata oleks nii mõnigi teatrikülastaja magama jäänud. Ei saanud küll poeedi teostest väga aru aga selle eest äratas see mu tähelepanu ja valvsust. Tema tegelaskuju küll häiris mind pisut. Oli ju ta algul suur isamaalane, siis oli ta ka punaste poolel ja peale seda varjas isegi maha seda. Ta oli küllaltki valelik ja äraandlik mõnel puhulgi. Üks suurimaid küsimusi, mille üle ma olen mõelnud etenduse kohta on, et miks kõhn mees kandis läbi aegade, reziimide ja mundrite kogu aeg ühesid ja samasid helepruunikaid-ruudulisi pükse. Võibolla näitas see eestlase, kui inimese meelsust. Mindakse vooludega kaasa ja kohanetakse, kuid vähemnähtavalt ollakse ikka isamaaliselt meelestatud
Jaan Poska (24.jaanuar 1866- 7.märts 1920) Jaan Poska Jaan Poska 24.01.1866- 07.03.1920. Ta sündis 12- lapselises peres viienda lapsena. Tema perekonna kodune keel oli vene keel. Ta kasvas üles täiesti venevaimulises õhkkonnas, sest ta vanemad käisid läbi peamiselt preestritega ja nende perekondadega, kes olid enamasti venelased. Hoolimata sellest, et Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane, mida on näidanud tema tegevus. Hariduskäik Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust.
Lapsepõlv ja haridus Jaan Poska sündis 12-lapselises peres viienda lapsena. Tema perekonna kodune keel oli vene keel. Ta kasvas üles täiesti venevaimulises õhkkonnas, sest ta vanemad käisid läbi peamiselt preestritega ja nende perekondadega, kes olid enamasti venelased. Hoolimata sellest, et Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane. Jaan Poska. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid
PÄRIT KUNSTNIK Referaat Juhendaja: õp. R. Haugas 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................3 1. ELULUGU.......................................................................................4 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE........................................................7 3. KÖLER KUI ISAMAALANE.......................................................10 3.1. Lubjassaare salakoosolek ja märgukirjad.................................11 3.2. Köleri osa kodumaa rahvuslikes üritustes................................12 4. VARANDUSE KAOTUS JA SURM............................................14 5. KÖLERI SÜNNI- JA KODUKOHT PRAEGU...........................16 KOKKUVÕTE...................................................................................20 KASUTATUD KIRJANDUS...........
PÄRIT KUNSTNIK Referaat Juhendaja: õp. R. Haugas 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................3 1. ELULUGU.......................................................................................4 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE........................................................7 3. KÖLER KUI ISAMAALANE.......................................................10 3.1. Lubjassaare salakoosolek ja märgukirjad.................................11 3.2. Köleri osa kodumaa rahvuslikes üritustes................................12 4. VARANDUSE KAOTUS JA SURM............................................14 5. KÖLERI SÜNNI- JA KODUKOHT PRAEGU...........................16 KOKKUVÕTE...................................................................................20 KASUTATUD KIRJANDUS...........
ta läbi aegade 50 parema raamatu seas kolmekümnendale kohale. Probleemiseadelt, esituslaadilt ja elutunnetuselt seostub eelkäsitletud teosega minevikuaineline romaan “Pommeri aed” (1974, 38.a.), ehkki selle aja- ning ühiskonnahaare on ahtam. Autor jälgib kujutatavat taas eetilise nurga alt, tuues peategelaseks möödunud sajandi lõpu praktilise teoinimese, rangemeelse ja õiglust armastava külakoolmeistri, kes on küll tervete ja kõlbeliste põhimõtetega, ent mitte mingi isamaalane või rahvavalgustaja, nagu võiks arvata ärkamisajajärgsest tegevusajast. “Pommeri aeda” saab määratleda ja hinnata kui ideeromaani eesmärgistatud elu võimalikkusest üksikisiku ja võimu konfliktiolukorras. esimeseks kergema kallakuga teoseks Traadi proosaloomingus sai 1975.a. ilmunud romaan “Inger”, mille tegevusajaks on olevik ja –kohaks isoleeritud väikelinn. Taas vastandab autor nimitegelast keskkonnale
vist keegi kunagi armastanud ja näis, nagu ei võiks ka tema kedagi armastada. Tahtis last. Saigi Jaagupiga lapse. Andres ajas ta Vargamäelt ära (patu pärast, polnud abielus). 17. Rätsep Taar lüheldane, matsakas, värske näovärviga, elavate ja lapselikult heledate ning süütute siniste silmadega, mis aina nagu naeratasid. Laulda võis hommikust õhtuni, kui poisid-tüdrukud isamaalisi laule oskasid, siis võlgnesid nad selle eest tänu ainuüksi Taarile. Isamaalane. Kõrgete mõtete ja aadetega idealist. Oskas vilistada, oli sellega karjapoistele eeskujuks. 18. poeg Andres talle kuulus isa Andrese poolehoid. Kehaliselt suurendatud isa, hingeliselt ei kuulugi ta nagu oma vanemate kilda, sest rõõmus avameelsus puudub niihästi isal, kui puudus ka õndsal emal. Ei kannatanud, et Indrek midagi muud võis tunda kui tema, liiatigi veel neis asjus, mis temaga sündis; ei kannatanud, kui Indrek tundis midagi,
äge võitlus rahvuslaste ja enamlaste vahel. JK asus algusest peale rahvuslaste poolele, püüdes tõkestada enamlaste kihutustööd, lüües kaasa rahvusliku väljaastumiste organiseerimises ja trotsides enamlaste korraldusi. Tema kui pataljoniülema abi roll selles, et enamlastel ei läinud korda tagavarapataljoni tervikuna oma poolele võita, oli arvatavasti päris suur. Eriti seetõttu, et pataljoniülem polkovnik Jaak Rosenbaum, olles küll samuti veendunud isamaalane, oli sügavalt pettunud enamlusest haaratud korratutes ja vastuhakkavates Eesti sõdurites ning ladus seetõttu oma noore ja energilise abi õlule tavapärasemast suurema koorma. Veebruaris 1918, mõni päev enne enamlaste langemist, pidas JK koos teiste Tartu rahvuslastega nõu selle üle, kuidas võimu enamlastelt üle võtta. Ebasoodsa jõudude vahekorra tõttu jäeti küll kavandatud relvastatud väljaastumine ära, ent kui punased Saksa peale ees 21
Ja ega raha sul kaduma saa. Peaasi, hoia teda vana enda kui surma eest ja ära ütle ühelegi hingele, et sul on raha; seda pead sa kui sõber teadma. Ka mina ei osanud alguses rahaga ümber käia, aga onu, rikas vanapoiss, see õpetas. Tema ütleb ikka: ,,Poiss, õpi rahaga ümber käima, siis saad teda, niipalju kui kulub, muidu mitte krossigi. Kui rahaasi sul selge, siis lärma kas või tudengitega tsweispenneril, nii et kõik näeksid, ka meil on koolitud poegi." Onu on nimelt kolesuur isamaalane, isamaa on temale kõik. Isamaa ja raha! Tema kinnitab alati: maksku, mis maksab, aga isamaad peab armastama. Kes isamaad ei armasta, ütleb ta, sellele vala kas täie või tühja õllepudeliga pähe, ükskõik. Minuga räägib ta ainult võõrast keelt, sest ta oli enne mõisavalitseja siin ja Venemaal, tönkab sellepärast deutsch und russisch. Onul on nimelt omad plaanid. Tema ütleb: ,,Iga matski peaks saksa keele kätte õppima. nii et saksad lõpuks arugi ei saa, kes mats ja kes saks
annaabi.ee 
