hea isa. Saame täpsemalt teada, milline on isa rolli olulisus ja milline on isa psühholoogiline roll. Samuti saame teada millised on olnud isad läbi aegade, alustades võimude ajast ja lõpetades tänapäevaga. Uueks teadmiseks saab ka teadmine, milline võib olla hea isa ja tema tähendus lapse erinevates vanustes. Isa roll Isa rolli olulisus Perekondades toimuvad muutused tingivad vajaduse rääkida erinevat tüüpi isadusest. Põhimõtteliselt võime rääkida kolme tüüpi isadusest. Esiteks bioloogiline isadus (isa kui sigitaja). Kui räägime isast, kes ise oma lapsi kasvatab, siis on siin kõik mõistetav, tunduvalt keerulisemaks muutub antud teema aga näiteks spermadoonorluse puhul. Teiseks võib välja tuua sotsiaalse isaduse. Sel puhul tunnistab mees end isana, käitub isana ja on ka juriidiliselt lapse hooldaja. Samas ei pruugi sotsiaalne isa olla lapse bioloogiliseks isaks. Kolmandaks on psühholoogiline isadus
kohta on koostatud ravidokument. Seega välistatakse, et viljastamist tehtaks eeluuringuteta tellimise peale või meditsiiniasutus soovitakse seda puhtalt tulusaamise eesmärgil. Kunstlikust viljastamisest sündinu on täiesti tavaline laps, oma riigi kodanik. Pärimisprobleeme ei teki, sest iga sünnitanud naine on perekonnaseaduse järgi ema. Mehelt, kes annab oma sperma kindlalt naiselt lapse saamiseks, võetakse allkiri. Ta on isa ning tal pole alust hiljem kohtus pretensioone esitada ega isadusest loobuda. Nagu igal teisel patsiendil, on ka kunstlikku viljastamist ootaval naisel õigus mistahes ajal ravist loobuda. Arstil on aga õigus kunstlikust viljastamisest keelduda, kui naise tervis seda ei luba. Kaks kolmandikku toodud spermast langeb mitmesugustel põhjustel välja pärast esimest analüüsi, ja hiljem veel pooled nakkuste tõttu. Spermatosoidide ja munarakkude doonorlus on anonüümne. Kui kunstliku viljastamise teel sündinud laps saab täisealiseks, on tal õigus
Virgo ei saanud aru, miks teda kaasa võtta ei taheta ja nii see tüli alguse saigi. Naised jõudsid Pariisi. Klara oli juba ammusest ajast peale selle kohaga tuttav, talle kuulus seal ka vanavanematelt saadud maatükk. Kuid ka Veronikale hakkas koht meeldima. Nad otsustasid uuesti kahekesti Tuudami talu üles ehitada. Veronika tegi ettepaneku majale nimeks panna "Pariisi lõbusad naised". Naised läksid tagasi Tallinasse. Klarale tuli külla ta poja isa, kes oma isadusest alles hiljuti kuulnud oli. Kalev tahtis Klaraga abielluda ja koos poega kasvatama hakata. Klara lükkas aga pakkumise vastu, sest ta ei leidnud Kalevis midagi erilist. Klara kutsus ka Veronika õhtusöögile. Veronika pidas Kaleviga ühe korraliku sõnavahetuse maha. Kalev jäi Veronika juurde ööseks. Klara ei lubanud Kalevil pojale öelda, et Kalev ta isa on. Kalev tahtis kasvõi rahaliselt oma poega toetada, aga Klara oli väga tõrges. Kalev tahtis veel üheks ööks jääda,
Lastega palju tegelevatel isadel on vähem stereotüüpseid soolisi arusaamu, nad on sõbralikumad ja peavad laste eest hoolitsemist eriliseks rikastavaks kogemuseks. Tänu maailmapildi laienemisele suudavad nad ka ennast hoopis avaramalt teostada. Isaks saamine võimaldab mehel saada täiesti täiskasvanuks ja sotsiaalselt küpseks. Viimasel ajal on kogu maailmas viidud läbi uuringuid, mille uuritud nii isade suhtumist isaks olemisse kui ka teiste pereliikmete ja ühiskonna arusaama isadusest. Erinevate eesti autorite, Jüri Uljas, Dagmar Kutsar, Inger Kraav, Toivo Niiberg jt, artiklitele toetudes võib kokkuvõtvalt välja tuua järgmised tõsiasjad: · Peaaegu pooled erinevates uuringutes küsitletud isadest sooviks veeta rohkem aega oma lastega, kuid seda motivatsiooni tõmbab alla üldine arvamus, et meeste ülesanne on peamiselt ikka töötegija ja rahateenija olla.
puberteedi ajal tavaliselt valutum kui poisil. Ema valgustab tütart nii menstruatsiooni, laste saamise ja kasvatamise kui ka neiule sobiliku käitumise osas üldjuhul piisavalt, valmistades teda niiviisi ette sulandumiseks täiskasvanute ühiskonda. Poisil enamasti niisugust tugiisikut ei ole. Tüüpilisel juhul saab ta kuulda veidi mehelikkusest ja minimaalselt seksuaalsusest, aga näiteks isadusest räägitakse talle kas väga vähe või üldse mitte. See nukker tõsiasi muudab eriti suureks isa vastutuse. Isa peaks tingimata rääkima pojaga suguelu probleemidest ja murdeeast kui suguküpsuseni viivast protsessist, samuti elu põhiküsimustest. Sest kuigi murdeealine võib väliselt paista juba nagu "suur inimene", ei ole tema mõttemaailm sellest hoolimata jõudnud välja kujuneda.
Uus isa tahab seda, et mõlemal vanemal oleks ühesugune vastutus, seda nii kodutöödes kui ka laste hooldamisel ja kasvatamisel. Sellise nägemuse korral võib mees vahetada ametitöö kodusolemise vastu ehk siis loobuda tööelust ja olla "kodune isa". 5 ISAKS KASVAMINE Isaks kasvamine on protsess, mis algab juba enne oodatava lapse sündi. Esimesed mõtted potentsiaalsest isadusest võivad mõtetesse kerkida veelgi varem, seotud erinevate elusündmustega. Isaks kasvamine kestab elu lõpuni. MEHE EMOTSIONAALNE VALMISOLEK ISADUSEKS Emotsionaalne valmisoleku peamiseks teguriks arvatakse olevat fakt, kas mees üldse tahab kunagi isaks saada. Mõned mehed saavd isaks, kuigi nad pole kunagi endale lapsi tahtnud, teised näevad isaks saamist osana oma elueesmärgi täitumisest. Kuid uuringud näitavad , et peaegu pooled
(Burgess 1997: 261). Sageli ei teadvusta isad endale, kui suur vastutus neil oma lapse ees tegelikult on. Oluline on rõhutada, et ainuüksi isa lihtsast olemasolust ei piisa tema emotsionaalne eemalviibimine on peaaegu võrdne füüsilise puudumisega (Uljas jt. 2003: 93). 3.2 Isa ülesandeks küpsemine Isaks kasvamine on protsess, mis algab juba enne oodatava lapse sündi. Esimesed mõtted potentsiaalsest isadusest võivad mõtetesse kerkida veelgi varem, seotult erinevate elusündmustega. Mehe valmisolekut isaks saamisel mõjutavad ka paarisuhete stabiilsuse ning majandusliku kindlustatuse tase. Isaks kasvamine kestab elu lõpuni (Kutsar 2007: 54). On püütud uurida, milliseid tegevusi isa koos väikeste lastega teeb, kui palju aega selleks kulub ning kuidas ema ja isa töötamisega seotud on. On leitud, et ema töötamine või mittetöötamine ei
annaabi.ee 
