Renessansi virt ideaal. Girolamo Muzio Il duello (1550) Duellid · Juured: · Keskaegne vaenus (feudum) · Kohtumõistmine kahevõitluse teel · Rüütliturniir · Duellile iseloomulik: · Võrdne sotsiaalne staatus · Õiglus on irrelevantne · Konfliktikultuur (tulenes aumõistest): · valvelolek enda au suhtes · alaline valmisolek teisi haavata · Riikide katsed kehtestada vägivalla monopol, keelata duellid. 19. saj. duellide kõrgaeg Mandeville uhkusest ja au · Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad "taltsutada koletisi" inimesi, kes ei arvesta teistega
- Ekspert (haaratuse määr) - Sarnasus: hoiakud, moraal, taust, välimus - Füüsiline atraktiivsus - Sõnum: tõendid, graafilised sõnumid, hirm, struktuur (ühe- või kahepoolne), argumentide esitamise järjestus, keel ja kõne (kiirus) - Sõnumi vastuvõtja: sugu, enesehinnang, enesemonitooring - motivatsioon ja sõnumi relevantsus, personaalselt oluline; sõnumi sisule kõrgem tähelepanu <> ebaoluline, irrelevantne sõnum perifeersetele vihjetele tuginemine (nt. allikas); - olukorra mõtestamise, struktureerimise vajadus, komplekssete ülesannete eelistamine (need for cognition) - Võime, võimalus infot analüüsida: segamine, sõnumi kordamine, eelnevad teadmised Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi
mõisteline selgus, empiiriline informeeritus, rollivahetuse võimlikkus, leitakse vastus praktilistele küsimustele. Küsimus on selles, kas eksisteerib sisemine side ideaalse diskursuse ja avatud diskursuse vahel – jah. Praktilises diskursuses ei ole tegemist mitte ühtsete ühiste huvide kindlakstegemisega, vaid huvide konflikti lahendamisega. Huvide konflikti lahendamine on huvide kaalumise küsimus. Ideaalne diskursus pole irrelevantne õigsuse Õpärase kindlakstegemise jaoks. Probleem topeltloomuse ja jur. argumenteerimise vahekorrast . Ükski Sandja ei ole võimeline looma Õt, kus otsustuse langetamine on võimalik vaid subsumeerimise teel. Kas või seetõttu, et Euroopas on olemas ka common law mõju: racio decidendi vs printsiibid. Oluline põhjus on ka keeles. Kolmas on normide vastuolu või puudumine. Printsiibid on optimeerimiskäsud – nõuavad et tegelik Õlik võimalus saaks realiseeritud võimalikult suures
), mis ei taga optimaalset tasakaalu Siin kaks põhiraskust: nii keerulist süsteemi inimesel praktiliselt võimatu ette kujutada erinevaid käitumisi ei saa mõõta samades ühikutes - näit. ei saa grammides mõõta sugemiskäitumist või agressiivsust sestap on küsimus sellest, kuidas täpselt närvisüsteem erinevaid tegevusvajadusi omavahel kaalub, jäänud endiselt küllalt suureks mõistatuseks 18. Asenduskäitumine, selle seletamine varaste etoloogide poolt. Ebakohased, irrelevantne käitumine, mis mõne muu käitumistegevuse ajal välja tuleb. Kui kosimisrituaali ajal part sulestikku kohendab või kukk rivaalitsemise ajal tera nokib. Arvati, et need tekivad siis, kui objektil on moraalne konflikt, kui ta ei suuda alustatud tegevust lõpuni viia, kui tema tegevuse jätkamine on pidurdatud. 19. Kaasaegne ettekujutus asenduskäitumise põhjustest. Võib olla vajalik (nälg, sugemisvajadus). Tegurid, mis võivad põhjustada käitumist selle
Kes end ise ülendab, seda alandatakse ja vastupidi! Juured: Keskaegne vaenus (feudum); Kohtumõistmine kahevõitluse teel; Alandlikkuse voorus Rüütliturniir Aquino Thomas (1225-1274) Duellile iseloomulik:võrdne sotsiaalne staatus; õiglus on irrelevantne Au ja kristliku alandlikkuse lepitamine Konfliktikultuur (tulenes aumõistest):valvelolek enda au suhtes; alaline Püha Paulus või Franciscus Assisist – peavad end väärituks kõiges, v.a Jumala valmisolek teisi haavata arm Riikide katsed keelata duellid. 19. saj. duellide kõrgaeg
Kommunitarism asetab rõhu kokkukuuluvusele, teatud ühtsusele – alates ühiskonnas eksisteerivatest väikegruppidest kuni ühiskonna kui tervikuni välja. Esmalt tuleks leida vastus küsimusele, mis on see, mis inimesi või nende ühendusi ühendab. Vastuseid on siin erinevaid olenevalt sellest, mida me kokkulangevate huvide (identiteetide) all mõistame. Näiteks inimõigusi silmas pidades on küsimus rassist, religioonist või rahvusest irrelevantne. Kui aga mõelda ühtsuskriteeriumina näiteks kodakondsust, siis tuleb näha diferentsi riigi rahva ja mitte-rahva vahel. Kommunitarism juhib tähelepanu sellele, et isiksuse areng ei vaja mitte ainult vabadust millestki (nn negatiivne vabadus), vaid vabadus peab olema „millegi peale“ suunatud – selleks on kommunitarismi doktriini järgi kollektiivsete eksisteerimisvormide vabadus, mis rahuldab inimese vajadust ühiskonnastumiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
