töödeldud detaile, näiteks hammasrattaid, võlle, kaliibreid, väntvõlle ja silindrihülsse. Korrosioonikindluse suurendamiseks nitreeritakse temperatuuril 600-700 kraadi Celcius'e järgi, sel juhul tekib 1-2 tunni jooksul kuni 0,03 mm paksune rikastatud kiht. Nitreerimisel tekivad nitriidid. Need on lämmastiku ja metallide või väiksema elektronegatiivsusega mittemetallide ühendid. Neid käsitatakse ammoniaagi derivaatidena. Keemilise sideme laadi järgi eristatakse ioonilisi, kovalentseid ja intermetallilisi nitriide. Nitriidid on põhimõtteliselt kristalsed ained, mõnu hüdrolüüsib õhus (eraldub ammoniaak). Intermetallilised nitriidid on väga kõvad, keemiliselt inertsed ja kuumuskindlad materjalid.
Dissotsiatsiooniastet mõjutavad tegurid 1. Lahuse kontsentratsioon Lahuse lahjendamisega vähendatakse tekkinud ioonide kokkupuute võimalust. Mida lahjem lahus, seda suurem α. Mida suurem on kontsentratsioon, seda väiksem on dissotsiatsiooniaste α. 2. Temperatuurist – mida kõrgem temperatuur, seda kõrgem α 3. Lahusti iseloom Mida suurem on lahusti molekulide polaarsus, seda enam ta nõrgendab ioonilisi sidemeid 4. Elektrolüüdi omadustest 5.Samanimelisi ioone sisaldava elektrolüüdi lisamine Elektrolüüdid – ained, mille vesilahused sisaldavad ioone– Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu .Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained• Tugevad elektrolüüdid – esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja
Puhastusained Olga Komleva 021MT Dr. Beckmann Hallituse eemaldaja Ei sisalda kloori, ei kahjusta töödeldavaid materjale ega pindu. Võib kasutaad kõikide materjalide puhul. Nahasõbralik, lõhnatu ja ilma ärritava toimeta. Kasutamine: pihusta ainet puhastatavale pinnale ja lse toimida 30 min. Hõõru pind harja puhtaks ja loputa. Vajadusel korda. Koostis: alla 5% ioonilisi tensiide ja desinfitseerimisaineid. 12 Puhastusained Olga Komleva 021MT Dr. Beckmann Metallipuhastusvahend Kasutamine: raputa hoolikalt. Piserda 2-3 piiska niiskele riidele. Töötle tuhmunud kohad (pinnas) kangaga, reljeefsed osad pehme harjaga. Loputa sooja veega ja pühi kuiva riidega üle.
tugeva ioonilise sideme tõttu kristallvõrest väljuda. Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke soola sulatamisel või soola lahustamisel vees. Ioonide olemasolu ja nende suunaline liikumine elektriväljas annabki ainele või lahusele elektrijuhtivuse. Seega saab elektrijuhtivuse kaudu kindlaks määrata, kas antud aine on elektrolüüt või mitte. Elektrolüütideks võivad olla need ained, mis sisaldavad tugevalt polaarseid kovalentseid või ioonilisi sidemeid. Keemilise sideme iseloomu järgi jaotatakse elektrolüüdid: a) Ioonilised elektrolüüdid nendeks on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid. Näiteks: NaCl, NaOH, Ba(OH)2. b) Polaarsed kovalentsed ehk molekulaarsed elektrolüüdid nendeks on happed ja paljud hüdroksiidid. Näiteks: HCl, Mg(OH)2, H3PO4 Sõltuvalt sellest, kui suurel määral aine ioonideks laguneb, jaotatakse elektrolüüdid:
elektrivoolu, sest ioonid ei suuda tugeva ioonilise sideme tõttu kristallvõrest väljuda. Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke soola sulatamisel või soola lahustamisel vees. Ioonide olemasolu ja nende suunaline liikumine elektriväljas annabki ainele või lahusele elektrijuhtivuse. Seega saab elektrijuhtivuse kaudu kindlaks määrata, kas antud aine on elektrolüüt või mitte. Elektrolüütideks võivad olla need ained, mis sisaldavad tugevalt polaarseid kovalentseid või ioonilisi sidemeid. Keemilise sideme iseloomu järgi jaotatakse elektrolüüdid: a) Ioonilised elektrolüüdid nendeks on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid. Näiteks: NaCl, NaOH, Ba(OH)2. b) Polaarsed kovalentsed ehk molekulaarsed elektrolüüdid nendeks on happed ja paljud hüdroksiidid. Näiteks: HCl, Mg(OH)2, H3PO4 Sõltuvalt sellest, kui suurel määral aine ioonideks laguneb, jaotatakse elektrolüüdid:
saavad elektronid läheneda ainult orbitaalide kattumise alguseni. Edasise lähenemisega toimub süsteemi energia järsk kasv, kuna stabiilsete orbitaalide arv väheneb, sest kahe aatomorbitaali kattumisel moodustuvad nende vahele siduvad ja lõdvendavd orbitaalid. 5 ) Millel põhineb induktsioonieffekt ? Kui aatomid on erinevate elektronegatiivsustega tuleb kõrvuti kovalentsete piirstruktuuridega arvestada ka niisuguseid ioonilisi piirstruktuure, mis vastavad aatomite tegelikele elektronegatiivsustele. Polaarse iseloomuga võib olla ka kordne side, kui selles osalevad erineva elektronegatiivsusega aatomid. Kuna - orbitaali elektronid on liikuvamad kui - orbitaali omad, on iooniliste piirstruktuuride osakaal siin suurem. Elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumist mööda -sidemeid nimetatakse induktsiooniks. · I tüüpi asendajad on vesinikust elektronegatiiv-semad
polaarses lahustis 60.elektrolüüt - aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb ioonideks ja seetõttu juhib elektrivoolu 61.dissotsiatsioonimäär - suurus, mis näitab, milline osa lahustunud elektrolüüdist on jagunenud (dissotsieerunud) ioonideks. Lämmastik, metaan 62.mittepolaarsed ained- mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine 63.polaarsed ained - polaarsetest molekulidest koosnev aine. HF, H2O 64.ioonilised ained - aine, milles osakesed seovad ioonilisi sidemeid 65.elektrolüüdi lahus - lahus, kus on lahustis (tavaliselt vees) lahustatud aluseid, happeid või soolasid 66.lahuse elektrijuhtivus - võime juhtida elekktrit ioonilise sideme tõttu 67.Oksiid - hapniku ja teise keemilise elemendi ühend 68.sool - kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. Nt NaCl 69.Hape - aine, mis annab lahusesse vesinikioone ja reageerib alustega; üldisemas tähenduses aine, mis loovutab prootoneid. 70
Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul. Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühma ja DNA ahelad pöörduvad nende vahelise pikitelje ümber kaksikheeliksiks, nii et lämmastikaluste paarid jäävad heeliksi sisemusse. Kaksikheeliksit stabiliseerivad omavahel komplanaarselt paiknevate lämmastikaluste vahelised elektrostaatilised jõud ja fosfaatrühmadega ioonilisi sidemeid moodustavad katioonid. Kuna igas nukleotiidis on kuus üksiksidet, mille ümber võib toimuda molekuli osade pöörlemine, esineb DNA mitme strukturaalse isomeerina. DNA struktuuri bioloogiline tähtsus Elusorganismides esineval DNA struktuuril on suur bioloogiline tähtsus. Kuna DNA primaarstruktuuris võivad nukleotiidid paikneda suvalises järjestuses, võimaldab DNA nende järjestuste kaudu talletada bioloogilist informatsiooni. Kuna DNA koosneb peamiselt nelja
Näiteks: monomeer eteen C2H4 e. CH2=CH2 n x (CH2 = CH2) (-CH2-CH2-)n polüetüleen ( PE) · homopolümeerid - elementaarlülideks on ühesugused aatomirühmad · kopolümeerid- elementaarlülideks on erisugused aatomirühmad Kuna kopolümeer on erinevate monomeeride segu, võimaldab see monomeeride valiku ja kopolümerisatsiooni protsessi suunamisega saada soovitud omadustega polümeer. Polümeeride sünteesimiseks kasutatakse polümerisatsioonireaktsioone ( nii radikaalseid kui ioonilisi mehhanisme) ja polükondensatsiooni reaktsiooni. Sünteetilisi ja looduslike kõrgmolekulaarsete ühendite modifitseerimisel saadud polümeere kasutatakse koos mitmesuguste lisanditega (plastifikaatorid, stabilisaatorid, täiteained jms) plastmasside ja kiudainete valmistamisel. Oligomeer, vahel ka prepolümeer ( kreeka keelest oligos-vähe ) koosneb mõnedest korduvatest ühikutest ( meeridest ) ja tekib polümerisatsioonireaktsiooni vaheastmena.
· Mittemetallid moodustavad molekulaarseid hüdriide, mis koosnevad diskreetsetest molekulidest. Nad on sageli lenduvad. Nad on sageli Brønstedi happed 6. Selgitage perioodilisi seoseid näidete abil oksiidide omadustes. Kirjeldage aluselisi, amfoteerseid ja happelisi oksiide ning kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Kõik elemendid (v.a väärisgaasid) moodustavad hapnikuga binaarseid ühendeid oksiide. · Madala I-ga metallilised elemendid moodustavad ioonilisi (aluselisi) oksiide, mis reageerivad veega ja annavad leelise. · Vahepealse I-ga elemendid moodustavad amfoteerseid oksiide, mis ei reageeri veega, kuid lahustuvad nii aluselistes kui happelistes lahustes. d-elementide oksiidide happelised omadused varieeruvad sõltuvalt metalli oksüdatsiooniastmest. · Paljude mittemetallide oksiidid on gaasilised. Enamik neist on Lewis'i happed ja moodustavad happelisi vesilahuseid, neid nimetatakse happeanhüdriidideks. 7
ABCABC, mis vastab kuubilisele tihepakendile (ccp). Kuna katioonid paiknevad võres tihedaimal võimalikul viisil, on metallid reeglina suure tihedusega. Kuubilises kristallivõres on kogu kristalli läbivad aatomite tasandid, mis võivad üksteise suhtes liikuda ccp metallid on hästi sepistavad. Hcp metallides sellised libisemistasandid vähe ja nad on hapramad. 44. Kuidas eristada metallilisi, ioonilisi, molekulaarseid ja võrkstruktuuriga tahkiseid nende omaduste põhjal? Metallilised tahkised tihedalt pakitud struktuur, heksagonaalselt või kuubiliselt. 12 aatomit ümberringi, 6 kõrval ja 3 ülal ja all. Tänu kiiresti reorganiseeruvale elektrongaasile metallikatioonide ümber on metallid sepistavad ja venitatavad. Elektronide liikuvus seletab ka metallide läiget: metallile langev valgus paneb elektronid võnkuma endaga
energia suhe. Esimene on tingitud molekulide vastastikmõjudest, viimane liikumisest. Agregaatolekuid on kolm: tahke,vedelik ja gaas. Kineetiline molekulaarne teooria seletab nende olekute tüüpilisi omadusi. Olek sõltub tõmbejõududest aine osakeste (ioonide, molekulide, aatomite) vahel ja osakeste kineetilisest enrgiast. Ioonilistes ainetes ja metallides on osakeste vahel tavaliselt tugevad ioonjõud ja seetõttu on nad toatemperatuuril tahked, moodustades ioonilisi kristalle. Kristallide struktuur on korrapärane: iga ioon omab teatud kindla naabri. Kovalentsed molekulid tõmbavad üksteist dispersioonijõududega, dipool – dipool jõududega ja vesiniksidemetega. Dispersioonijõud (van der Waalsi või Londoni jõud) on suhteliselt nõrgad ja nad tulenevad molekulide (üldjuhul osakeste) elektronpilve liikuvusest elektriväljas, viimane on tingitud antud molekuli ümbritsevaist teistest molekulidest
mittemetalliliste elementidega, nagu SiH4, BH3. Keemilistelt omadustelt on mittemetallide h-id happelised ühendid. SiH4+4HOH=H4SiO4+4H2 6. Selgitage perioodilisi seoseid näidete abil oksiidide omadustes. Kirjeldage aluselisi, amfoteerseid ja happelisi hüdriide ning kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Kõik elemendid (v.a väärisgaasid) moodustavad hapnikuga binaarseid ühendeid oksiide. Madala I-ga metallilised elemendid moodustavad ioonilisi (aluselisi) oksiide, mis reageerivad veega ja annavad leelise. Vahepealse I-ga elemendid moodustavad amfoteerseid oksiide, mis ei reageeri veega, kuid lahustuvad nii aluselistes kui happelisteslahustes. d-elementide oksiidide happelised omadused varieeruvad sõltuvalt metalli oksüdatsiooniastmest.· Paljude mittemetallide oksiidid on gaasilised. Enamik neist on Lewis'i happed jamoodustavad happelisi vesilahuseid, neid nimetatakse happeanhüdriidideks.
Mida väiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (või molekul) elektroni ja ioniseerub (Vikipeedia). 9. Keemiline side. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud, moodustades uue keemilise ühendi. Sideme tekke põhjuseks võib olla erilaenguliste aatomite omavaheline külgetõmme või elektronide jagamise teel. Keemiliste sidemete tugevused on väga erinevad – „tugevateks sidemeteks“ võib pidada kovaletseid ja ioonilisi sidemeid, vesinikside on aga näide „nõrgast“ keemilisest sidemest. 10. Kovalentse sideme omadused. • Suhteliselt madal sulamis- ja keemistemperatuur • Halb elektrijuhtivus • Paljud kovalentsete sidemetega ained lahustuvad vees halvasti. 11. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentsest sidemest. Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Metalliline side.
Polaarsel molekulil on elektriline dipoolmoment. Polaarsetel molekulidel esineb vastastikune toime dipool-dipool interaktsioonide ja vesiniksidemete kaudu. Elektronide ebaühtlast paiknemist kahe aatomi vahel põhjustab aatomite erinev võime tõmmata elektrone oma poole (s.t. aatomite elektronegatiivsuste erinevus) ja molekuli struktuuri asümmeetria. Vesi (H2O) kui polaarne ühend lahustab kergesti paljusid teisi polaarseid ja ioonilisi ühendeid, kuid halvasti mittepolaarseid. Suurtel molekulidel, mille ühes otsas on polaarsed rühmad ja teises mittepolaarsed, evivad pindaktiivsete ühendite omadusi. Molekuli struktuur ja polaarsus Alljärgnev tabel lubab ennustada molekuli polaarsust tulenevalt tema struktuurist. Valem Kirjeldus Näide
Praegune vaheastmete arv on optimaalne. ATP süntees on seostatud reaktsioon, mis toimub glükoosi oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. II LAHUSED 1. üldseisukohad: 70% inimorganismist on vesi, mis pole puhtal kujul vaid kujutab endast lahust. Seal on lahustunud mitmesugused elektrolüüdid, madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid (suhkrud), kõrgmolekulaarsed ühendid, gaasid (O2, N2, CO2). Tänapäeval vaadeldakse lahuseid kui molaarseid ja ioonilisi segusid, kus komponentide vahel esineb keemiline või füüsikaline vastastikune toime. Seisundilt on nad mehaanilise segu ja keemilise ühendi vahepeal. Väga lahjasid (mitteelektrolüüdi) lahuseid võime vaadelda kui mehaanilist segu. Kontsentreeritumates lahustes peame arvestama keemilise toimega lahusti ja lahustunud aine vahel (lahustumis- ja ruumalaefekt). 2. ideaalsed, lõpmata lahjad ja reaalsed lahused:
molekul, X+ on eemaldatud elektroniga aatom ning e− on eemaldatud elektron. 9. Keemiline side. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud, moodustades uue keemilise ühendi. Sideme tekke põhjuseks võib olla erilaenguliste aatomite omavaheline külgetõmme või elektronide jagamise teel. Keemiliste sidemete tugevused on väga erinevad – „tugevateks sidemeteks“ võib pidada kovaletseid ja ioonilisi sidemeid, vesinikside on aga näide „nõrgast“ keemilisest sidemest. 10. Kovalentse sideme omadused. Kovalentne side on on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. See esineb molekulides, liitioonides ja kristallides. Kuna kovalentse sidemega seotud aatomid on küll omavahel tugevalt seotud ning moodustavad molekuli ulatuses tiheda terviku, ei tõmba kovalentsete sidemetega molekulid eriti teisi molekule ligi
annaabi.ee 
