26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet. Hüdrofoobne kõrvalahel on alkaan! Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, proliin 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Kõik aluselised aminohapped on tugevalt polaarsed ja seega hüdrofiilsed. Arginiin, lüsiin, seriin, treoniin, asparagiin. 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 1.Asparagiinhape happeline kõrvalahel 2. Glutamiin ei ole happeline 3.Metioniin ei ole happeline kõrvalahel. 29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 1. Seriin - Aluseline 2. Glutamiin Aluseline 3. Lüsiin - Aluseline 30. Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiidsildade moodustumine?
Ioontasakaalud Väljaarvatud mõningad membraanide hüdrofoobses sisekeskkonnas aset leidvad reaktsioonid, toimuvad kõik biokeemilised reaktsioonid vesikeskkonnas. Rakus ja ka rakuvälises vesikeskkonnas esinevad ioonid nagu K+, Cl- ja Mg2+, aga ka paljud molekulid ja makromolekulid mis sisaldavad ioniseeritavaid gruppe. Nende ühendite käitumine biokeemilistes reaktsioonides ja protsessides on tihtipeale otseselt määratud nende kooseisus olevate ioniseeritavate gruppide ioniseerituse vormiga. Järgnevalt vaatamegi ioontasakaalu mõningaid aspekte keskendudes eeskätt happe-aluse vahelisele tasakaalule. Kogu järgnev jutt käib vesilahuste kohta. Happed ja alused: prootoni doonorid ja aktseptorid Brønstedi hapete ja aluste teooria järgi on happed ühendid, millel on kalduvus loovutada prootonit ja alused on ained, millel on kalduvus liita prootonit. Keemias on kasutuses veel üks
(kolm aminohapet 20 hulgast) a) asparagiinhape b) alaniin c) arginiin 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet. V: Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin ja proliin. 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? V: Asparagiin, glutamiin, histidiin, lüsiin, arginiin, (seriin) 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 30. Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiidsildade moodustumine? V: Tsüsteiin 31. Kas peptiidside on oma olemuselt: a) glükosiidne side b) esterside c) amiidside 32. Mitme erineva aminohappe lülitamine valkudesse on geneetiliselt kodeeritud? V: 20 33
65. Milline on lahuse pH (ühe ühiku täpsusega) a) 10 mM HCl pH=2 b) 10-11 M HCl pH= 11 c) 100 mM NaOH pH=1 66. Milline seos valitseb nõrga happe ja tema konjugeeritud aluse kontsentratsioonide suhte ning lahuse pH vahel (esitage valem)? Puhverlahuse pH määratakse happe ja vastava konjugeeritud aluse suhtega. Tasakaalukonstant Ka= (H+)(A-)/(AH) pKa= -log pH=pKa+log((A-)/(AH)) 67. Fosforhappe pKa väärtused on 2,15; 7,2 ja 12,4. Milline on fosforhappe valdav ioniseerituse vorm pH = 10,2 juures? 68. Millise pKa väärtusega hape sobib kõige paremini pH = 6,80 puhvri valmistamiseks, miks? a) pKa= 6,5 b) pKa= 9,2 c) pKa= 7,8 pKa= 6,5. Nõrga happe ja vastava konjugeeritud aluse käitumine on kirjeldatav Henderson-Hasselbalchi võrrandiga, mis seob omavahel (konjugeeritud alus)/ (dissotsieerumata hape) suhte, pH ja pK. Nõrga happe tiitrimiskõverad näitavad, et nõrga happe lahuse pH muutub happe või aluse
65. Milline on lahuse pH (ühe ühiku täpsusega) a) 10 mM HCl pH=2 b) 1011 M HCl pH=1 c) 100 mM NaOH pH=13 pH=log[H]=14+log[OH] 66. Milline seos valitseb nõrga happe ja tema konjugeeritud aluse kontsentratsioonide suhte ning lahuse pH vahel? Puhverlahuse pH määratakse ära happe ja vastava konjugeeritud aluse suhtega. Tasakaalukonstant: Ka=[H+] [A]/[AH] pKa= log pKa, pH=pKa+log([A]/[AH]) 67. Fosforhappe pKa väärtused on 2,15; 7,2 ja 12,4. Milline on fosforhappe valdav ioniseerituse vorm pH = 10,2 juures? vesinikfosfaatioon on vastuseks. Kui ph=2,15, siis on lahuses võrsel hulgal fosforhapet molekulaarsel kujul ja divesinikfosfaatioone (nende suhe on üks ja ühe log on null ja sellest tulenevalt ph=pKa), kui ph=7,2, siis on lahuses võrdsel hulgal vesinikioone ja divesinikioone. Lahusele OH ioonide lisamisel ph kasvab, divesinikfosfaatioone jääb vähemaks, vesinikfosfaatioone tekib juurde, tasapisi hakkab tekkima ka fosfaatioone
(erinevad lahused) pH=log[H]=14+log[OH] 66. Milline seos valitseb nõrga happe ja tema konjugeeritud aluse kontsentratsioonide suhte ning lahuse pH vahel? Puhverlahuse pH määratakse ära happe ja vastava konjugeeritud aluse suhtega. Tasakaalukonstant: Ka=[H+] [A]/[AH] pKa= log pKa pH=pKa+log([A]/[AH]) 67. Fosforhappe pKa väärtused on 2,15; 7,2 ja 12,4. Milline on fosforhappe valdav ioniseerituse vorm pH = 10,2 juures? (erinevad pH väärtused) selle kohta on tiitrimiskõver konspektis ja ka slaidshow's. vesinikfosfaatioon on vastuseks. Kui ph=2,15, siis on lahuses võrsel hulgal fosforhapet molekulaarsel kujul ja divesinikfosfaatioone (nende suhe on üks ja ühe log on null ja sellest tulenevalt ph=pKa), kui ph=7,2, siis on lahuses võrdsel hulgal vesinikioone ja divesinikioone.
a) 10 mM HCl H=10-2 pH=-log10-2=2 b) 10-11 M HCl H=1011 pH=-log10-11=11 c) 100 mM NaOH OH=100*10-3=0,1 pOH=-logOH=-log0,1=1 pH=14-pOH=13 66. Milline seos valitseb nõrga happe ja tema konjugeeritud aluse kontsentratsioonide suhte ning lahuse pH vahel (esitage valem)? pH = pKa + log([A-]/[AH]) 67. Fosforhappe pKa väärtused on 2,15; 7,2 ja 12,4. Milline on fosforhappe valdav ioniseerituse vorm pH=10,2 juures? Kui ph=2,15, siis on lahuses võrsel hulgal fosforhapet molekulaarsel kujul ja divesinikfosfaatioone (nende suhe on üks ja ühe log on null ja sellest tulenevalt ph=pKa), kui ph=7,2, siis on lahuses võrdsel hulgal vesinikioone ja divesinikioone. Lahusele OH- ioonide lisamisel ph kasvab, divesinikfosfaatioone jääb vähemaks, vesinikfosfaatioone tekib juurde, tasapisi hakkab tekkima ka fosfaatioone. Kui ph=pK3, siis tähendab see seda,
kaotsiminekut. Kus G on Gibbsi vabaenergia, H on entalpia ja S on entroopia. Üldine happe-aluse katalüüs Ensüüm käitub happena ja on prootoni doonoriks (liitmine substraadile, ensüüm annab prootoni). Aluse katalüüsi puhul käitub ensüüm alusena ja võtab substraadilt prootoni ära. Enamasti kasutatakse mõlemat korraga - nii happe kui aluse katalüüsi ühes katalüüsi tsüklis. Ühest ja samast molekulist tulenev osake võib käituda nii happe kui alusena sõltuvalt tema ioniseerituse vormist. AHA- + H+ Kui tegemist on konfiguratsiooni retensiooniga (a), siis pärast hüdrolüüsi on järgi jääv suhkur beeta-konfiguratsiooniga (sama konfiguratsioon, mis enne hüdrolüüsi oli). Happe loovutab prootoni, nukleofiil ründab elektrondefitsiitset kohta, moodustub ensüüm-glükosüül vaheühend. Mõlemat rolli täidavad karboksüülhapped. Reaktsiooni teises etapis ensüüm-glükosüül vaheühend hüdrolüüsitakse. Am
Eksosfaar. Algab kõrguselt ca 500 km ja ulatub kõrguseni kuni 3000 km (maailmaruum). Kõrge temperatuur püsib voi isegi kasvab. Toimub ioonide hajumine maailmaruumi ning sealsete ioonide saabumine Maa atmosfääri. Esitatud atmosfääri kihistus on koostatud temperatuuri muutuste jargi. Pidades silmas teisi parameetreid, voib saada teistsuguseid kihistusi, nimetame neist kolm: 1) atmosfaari gaasilise koostise jargi, 2) turbulentsi (vertikaalsete õhuvoolude) olemasolu jargi, 3) gaaside ioniseerituse jargi. Levinud on kolmas põhjus, kõrgemal kui 80 km asuva kihi nimetamine ionosfääriks seal olevate elektriliselt laetud osakeste ioonide ja elektronide rõhkuse tottu. Ionosfäär mõjutab oluliselt raadio kaugsidet. Atmosfääris toimuvate protsesside kirjeldamiseks luuakse mudeleid. Tihenduslikult homogeenne atmosfäär - lihtsaim mudel , kokkusurumatu ja ühtlase tihedusega seega . Tegelikkuses kõrgemale liikudes atmosfääri tihedus väheneb. Tegu on
annaabi.ee 
