tegutsedes oma päritoluriigis välja antud tegevusloa alusel. Lisaks pakuvad reguleeritud turgudele konkurentsi mitmepoolsed kauplemissüsteemid ja klientide korralduste süsteemsed täitjad. Mitmepoolne kauplemissüsteem on uut liiki investeerimisteenuste osutamise paik, kus on võimalik kaubelda reguleeritud turgudega sarnastel tingimustel. Klientide korralduste süsteemne täitja on investeerimisteenuseid osutav äriühing (näiteks pank), mis avaldab sisemisi noteeringuid reaalajas, võimaldades klientide korralduste vastavusseviimist nende noteeringutega. Suurendada koostööd finantsjärelevalvega tegelevate asutuste vahel Selle eesmärgi saavutamiseks on direktiivis laiendatud andmete säilitamise nõudeid, tagamaks, et nii investeerimisteenust osutavatel äriühingutel,
Föderatsioon) kontserni. TBB Liisingu AS ning TBB Invest AS aktsiakapital kuulub 100% ulatuses Tallinna Äripanga ASle. TBB Liising ZAO (Moskva, Vene Föderatsioon). Tallinna Äripanga osalus on 99 % aktsiatest. TBB Liisingu AS osutab liisinguteenuseid nii juriidilistele kui ka eraisikutele. Põllumajandusettevõtted ja talupidajad moodustavad liisingu portfelli suurema osa. TBB Invest AS pakub investeerimisteenuseid Eesti kinnisvaraturul. ZAO TBB Liising ( Moskva) osutab liisinguteenuseid Vene Föderatsiooni territooriumil. Finantstulemuste analüüs 2008. aasta 6 kuuga teenis Tallinna Äripanga Grupp 19,4 miljonit krooni puhaskasumit, mis vähenes 2007. aasta sama perioodiga võrreldes 66,2%. Panga kasum moodustas 34,4 miljonit krooni ja jäi 2007. aasta 6 kuu kasumi tasemele. Liisingutegevus tõi kontsernile 1,5 miljonit krooni kahjumit (eelmise aasta 6 kuu kahjum oli 0,5 miljonit krooni)
mida on vaja muu hulgas rahandussüsteemi stabiilsuse ja terviklikkuse tagamiseks. Üldise teenustekaubanduse kokkuleppe allakirjutamine on toonud kaasa tungiva vajaduse allakirjutanute turgude suurust ja nende turuosa käsitleva teabe järele, selleks et nimetatud kokkulepet hallata ja arendada. Ühendus ja liikmesriigid on võtnud teenustekaubanduse üldlepingu raames kohustused, mis on seotud tarbijate võimalusega osta panga- ja investeerimisteenuseid välisriigis. [2] 5 4. GATS'I LIIGITUS GATSi alusel eristatakse nelja teenuseid osutavaid viisi: piiriülene kaubandus, tarbimine välismaal, kaubanduslik kohalolek ning füüsiliste isikute kohalolu. Piiriülene kaubandus on määratletud teenuste vooga ühe liikme territooriumilt teise liikme territooriumile. Tarbimine välismaal tähendab olukorda, kus teenuse tarbija kolib teenuse saamiseks teise liimesriigi territooriumile.
Raha ja pangandus Arvestustöö nr 1 MÕISTED 1. Finantssüsteem (financial system)( )- süsteem, mis koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Esmased finantssüsteemi alged on toiminud juba pikka aega. Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a. ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 2
aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid) 38. Krediidiasutuste tulud ja kulud Krediidasutuste tuludest moodustavad suurima osa Intressid ja kuludest moodustavad suurima osa Halduskulud. 39. Investeerimisasutuste liigitus Fondivalitsejad - on AS, mille põhiline tegevusala on fondide või väärtpaberiportfellide valitsemine. Investeerimisühingud Investeerimisühing on AS, mille püsiv tegevus on osutada investeerimisteenuseid. Peab olema vastav tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon. 40. Tagatisfondi olemus Eesmärk on tagada investorite poolt investeerimisasutuste kaudu paigutatud vahendite kaitse investeerimisasutuste maksejõuetuse korral. Investeeringud hüvitatakse täies ulatuses. 41. Investeerimishoiuse olemus, riskid Tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, hoiuse või valuuta alusvara väärtusest või selle muutusest
o sona "pank" ei kasuta o omaraha OU o 38. Krediidiasutuste tulud ja kulud. o Tulud: väljaantud laenude intressid o Kulud: halduskulud (palgad) o 39. Investeerimisasutuste liigitus. o Fondivalitseja- aktsiaselts, mille pohiline tegevusala on fondide ja väärtpaberiportfellide valisemine o Investeerimisühingud- on aktsaiselts, mille püsiv tegevus on otsustada investeerimisteenuseid o 40. Tagatisfondi olemus o Tagatisfondi eesmärgiks on tagada investorite poolt investeerimisasutuse kaudu paigutatud vahendite kaitse investeerimisasutuse maksejouetuse korral. o 41. Investeerimishoiuse olemus, riskid o Hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest o tähtajaline hoius, mille intress soltub osaliselt voi täielikult väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu instrumendi voi selle alusvara väärtusest voi selle muutusest. o Riskid:
Kulud: Intressikulu Teenustasukulu Halduskulud Vara väärtuse langus 39. Investeerimisasutuste liigitus FONDIVALITSEJAD – AS, mille põhiline tegevusala on fondide või väärtpaberiportfellide valitsemine Fondi aktsiate või osakute väljalaske korraldamine Fondi vara investeerimine Fondi vara üle arvestuse pidamine INVESTEERIMISÜHINGUD – AS, mille püsiv tegevus on osutada investeerimisteenuseid (Admiral Markets AS, AS Cresco Väärtpaberid) 40. Tagatisfondi olemus Hoiused on tagatud Tagatisfondi määratud summa ulatuses. Hoiused hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. 41. Investeerimishoiuse olemus, riskid Hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub alusvara väärtuse muutusest.
Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt..) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt..). Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks (finantstooted millega kaubeldakse turgudel) ja finantsteenuseteks (turgudel mittekaubeldavad finantstooted). Finantsturgudel teostavad
annaabi.ee 
