väärtuslikku, mida peaks kindlasti hoidma. Postmodernset ühiskonda, mis kujunes 20. sajandi viimasel veerandil, nimetatakse ka disorganiseerunud kapitalismiks. See tähendab majanduse ja valitsemise detsentraliseerimist, võimu hajumist, suhete ja kihistuse muutumist ebapüsivaks ning kiiresti liikuvaks. Majanduses ilmusid väga erineva suurusega ja tegevusprofiiliga ettevõtted, traditsiooniliste ketrusvabrikute kõrvale tulid teenindusfirmad, virtuaalsed bürood ja investeerimisfirmad, mis 22 Tänapäeva maailm müüsid ainult ideid, mitte käegakatsutavat kaupa. Inimesed muutusidkindla sotsiaalse klassi esindajatest individuaalse maitsega tarbijateks. Tohutu tarbimisvalik muudabomakorda kultuuri katkendlikuks ja kultuuritarbimise ebajärjekindlaks. Üks ja sama inimene vaatab vesterne, kuulab reggae’d, sööb lõunaks hamburgerit ja õhtuks pilaffi, kannab päeval šanellkostüümi ja õhtul teksaseid
juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: otsuste tegemiseks ettevõttes või aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Juhtimis- ja finantsarvestus on teatud mõttes paralleelselt funktsioneerivad majandus- arvestuse liigid. 2. Arvestuse infokasutajad ja motiivid - Aktsionärid, tulevased aktsionärid, konsultandid finantsanalüütikud, investeerimisfirmad. Kas firma on atraktiivne omanikele, kas tulevikus firma võib muutuda tulutoovaks või hoopis muutub olukord halvemaks? Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumit? Kreeditorid. Kas firma on võimeline laenu tagasi maksma tähtaegselt? Kas firma on võimeline maksma ka intresse? Töötajad. Kas firma on võimeline maksma tulevikus rohkem? Kas firma on võimeline maksma töötasusid õigeaegselt? Kliendid
suurenemisega integreerutakse põhjamaade turgudekeskse majandusmudeliga ja seeläbi sealsete finantsturgudega. Eesti ettevõtteid on kaudselt läbi rahvusvaheliste emaettevõtete noteeritud aktsiaturgudel. Iseseisvaid tugevaid börsiettevõtteid saab ka tulevikus Eestis vähe olema. Eesti majandust peaksid hakkama enam mõjutama ja juhtima rahvusvahelised institutsionaalsed portfelliinvestorid investeerimisfonid, pensionifondid, kindlustusseltsid, investeerimisfirmad, kelle huvi on ettevõtte aktsia hinna ja aktsiaonäride vara väärtuse maksimeerimine. Objektiivseid põhjusi Tallinna Väärtpaberibörsi väheses efektiivsuses ning likviiduses: · Konsentreeritud Eesti börsiettevõtete omanikestruktuur · Kvaliteetsete börsiettevõtete vähesus Eestis · Aktsiatesse investeerimisalternatiivide paljusus. Erinevate välisriikide aktsiaturgudel kaubledavad aktsiad on peaaegu sama kättesaadavad kui Tallinna Väärtpaberibörsil
futuurid) 87. Tooge välja ettevõtte peamised finantseerimisallikad. 88. Mis on riskikapital ja kes seda Eestis pakuvad? Riskikapital on kapital, mis investeeritakse märkimisväärset riski sisaldavatesse tehingutesse, alustavatesse või varases arengujärgus olevatesse ettevõtetesse, mille edukuse võimalused on ebakindlad. Riskikapital esineb enamjaolt lihtaktsiate näol. Riskikapitali pakkujad: · Äriinglid või nende investeerimisfirmad · EstVCA liikmed (Eesti riskikapitali assotsatsiooni liikmed) 89. Kes on äriingel? Äriingel on keskmisest jõukam kogenenud ettevõtja, kes otsib oma vabale rahale kasumlikku ja põnevat väljundit. Ta on inimesena kõrge missioonitunde ja riskitaluvusega ning omab valmisolekut rahastada projekte nende varajases arengufaasis, kuhu riskikapital üldjuhtudel taha ei tule. Tal on oma tegevusvaldkonnas väga lai kontaktivõrgustik ning ta võib (aga ei
ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes; - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Juhtimis- ja finantsarvestus on teatud mõttes paralleelselt funktsioneerivad majandusarvestuse liigid. 2. Arvestuse infokasutajad ja motiivid Aktsionärid, tulevased aktsionärid, konsultandid finantsanalüütikud, investeerimisfirmad. Kas firma on atraktiivne omanikele, kas tulevikus firma võib muutuda tulutoovaks või hoopis muutub olukord halvemaks? Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumit? Kreeditorid. Kas firma on võimeline laenu tagasi maksma tähtaegselt? Kas firma on võimeline maksma ka intresse? Töötajad. Kas firma on võimeline maksma tulevikus rohkem? Kas firma on võimeline maksma töötasusid õigeaegselt? Kliendid
direktiividel, intressimääradel, hoiustel. Rahvusvahelise kaubavahetuse ja kapitalivoogude tõttu mõjutavad riigi rahasüsteemi ka välisefektid, millest tähtsamad on vahetuskursi muutused, valuuta konverteeritavus ja välisvaluuta reservid. Finantsvahendajad ja keskpank. Finantsvahendaja- finantsturul tegutsev organisatsioon, mis viib kokku laenuandja ja laenuvõtjad ehk säästjad ja investorid: (kommertspank, hoiu- ja laenuühingud, erinevad fondid- pensionifond, investeerimisfirmad, aktsiaturud.) Keskpank vastutab oma riigi valuuta vahetuskursi kujunemise eest ning haldab välisaktivate reserve. Tavaliselt otsustav valitsus (või parlament), kas vahetuskurss peaks olema fikseeritud või ujuv, ülejäänu jääb keskpanga otsustada. Fikseeritud kursi korral keskpank vastutab selle eest, et turgudel müüdaks ja ostetaks raha just selliselt, et kurss säiliks. Ujuva kursi korral keskpangal sekkub vahetuskursi kujunemisse kui