Homomorfism on kujutus ühest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad seosed. Invariant on objekti omadus, mis jääb vaadeldavate teisenduste korral muutumatuks. Invariantsed on näiteks liikumisseadused elementaarosakeste teooriates, klassikalises mehaanikas. Kui teisendus ei muuda ühtki objekti omadust, siis on tegu invariantide süsteemiga ja see on täielik invariant. Nt. isomorfsete graafide täielik invariant on nende ühine struktuur. Variant on invariandi vastand, see on teisend, keeleüksuse (keelendi) esinemiskuju. 7. ,,Tähestik" ja ,,grammatika". Sünkroonia ja diakroonia. Tähestik ja grammatika on omavahel süntaktilises seoses. Omamoodi on ,,tähestik" ehk märgid ja ,,grammatika" ehk märkide loogiline järjestus mistahes märgisüsteemil, näiteks noodikirjal. Sünkroonia printsiipi tutvustas Saussure, sellest sai üks strukturalismi põhimõtteid. Selle kohaselt
Laiuti otsimise korrektsus: o Peale algoritmi täitmist on väärtuseks lühima tee pikkus tipust tippu ja väärtuseks sellise tee teise tipu number o Tsükli invariant: Iga = 1, 2, ... , - 1 korral on pärast etapi läbimist väärtuseks ülimalt kaarest koosneva lühima tee pikkus tipust tippu ja väärtuseks sellise tee teise tipu number o Baas: Algväärtustamine rahuldab invariandi tingimust = 1 jaoks o Samm: ( = 2, ... , - 1). Kui pärast etappi - 1 on invariandi tingimused täidetud ülimalt - 1 kaarest koosnevate teede kohta, siis pärast etappi on tingimused täidetud ülimalt kaarest koosnevate teede kohta Lühima tee leidmine Dijkstra algoritmiga: o L[i] seni leitud vähim tee pikkus tipust a tippu i; S selliste tippude hulk, kuhu on juba leitud lühim tee a-st
parole. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Isomorfism on struktuuri säilitav üks-ühene vastavus objektide vahel. Homomorfism on kujutus ühest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad seosed. Invariant on objekti omadus, mis jääb vaadeldavate teisenduste korral muutumatuks. Kui teisendus ei muuda ühtki objekti omadust, siis on tegu invariantide süsteemiga ja see on täielik invariant. Variant on invariandi vastand, see on teisend, keeleüksuse esinemiskuju. 9. ,,Tähestik" ja ,,grammatika". Sünkroonia ja diakroonia. Tähestik ja grammatika on omavahel süntaktilises seoses. Omamoodi on ,,tähestik" ehk märgid ja ,,grammatika" ehk märkide loogiline järjestus mistahes märgisüsteemil (noodikiri). Sünkroonia printsiipi tutvustas Saussure, sellest sai üks strukturalismi põhimõtteid. Selle kohaselt oli
Ta väitis, et langue on kogu keele märgilistest erinevustest koosnev süsteem ning parole on 22inimese kõne, üksikud lausungid, üksik kõneakt. Surnud keelt ei ole olemas, selles keeles puudub lihtsalt parole. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Invariant on objekti omadus, mis jääb vaadeldavate teisenduste korral muutumatuks. Kui teisendus ei muuda ühtki objekti omadust, siis on tegu invariantide süsteemiga ja see on täielik invariant. Variant on invariandi vastand, see on teisend, keeleüksuse esinemiskuju. Invariantsus on suuruse-võrrandi muutumatus matemaatilise teisenduse suhtes. Variantsus on muutuvus teisenduse suhtes. Teksti luuakse kui invarianti, aga tekst funktsioneerib variantides. Püsivuse ja muutumise küsimus. Tekst jääb samaks, aga varieerub ajastutes, lugejate vastuvõtus, eri märgisüsteemidesse tõlkides jne. Iga lugemise ajal ütleb tekst midagi muud. Invairant - ei muutu 2x2 on 4 ja see ei muutu
niisugune bijektsioon : V V', et graafis G on serv tippude u ja v vahel parajasti juhul, mil graafis G' on serv tippude (u) ja (v) vahel. b. Kahe graafi isomorfsuse näitamiseks tuleb mõlemas graafis tipud nummerdada nii, et samade numbritega tipud on kas mõlemas graafis servaga ühendatud või mõlemas ühendamata. c. Kahe graafi isomorfsuse ümberlükkamiseks piisab vähemalt ühe invariandi erinevuse väljatoomisest. 36) a. Graafi, milles iga kahe tipu korral leidub neid tippe ühendav ahel, nimetatakse sidusaks. Kokkuleppeliselt loetakse ka ühetipuline graaf sidusaks. b. Kui graaf ei ole sidus, siis jaguneb ta eraldiseisvateks osadeks, millest igaüks omaette on sidus graaf. Neid osi nimetatakse sidusateks komponentideks. c. Graafi serva nimetatakse sillaks, kui tema eemaldamisel graafi sidusate komponentide arv kasvab.
vaadeldavad seosed. Isomorfism on üks homoformismi vorm. Invariant on objekti omadus, mis jääb vaadeldavate teisenduste korral muutumatuks. Invariantsed on näiteks liikumisseadused elementaarosakeste teooriates, klassikalises mehaanikas. Kui teisendus ei muuda ühtki objekti omadust, siis on tegu invariantide 6 süsteemiga ja see on täielik invariant. Nt. isomorfsete graafide täielik invariant on nende ühine struktuur. Variant on invariandi vastand, see on teisend, keeleüksuse (keelendi) esinemiskuju. Variant – mitu tähendust, mitu varianti (hallivatimees, haavikuemand-jänes) Invariant – üks mõiste, nt ema Saussure räägib, et tuleb hakata uurima keelt, mitte kõnet. Võiks keelt sügavamalt uurida, siis tekib strukturalism jne. Jagab keele pisikestemaks üksusteks. Homomorfism – ratas ja BMW Isomorfism – ei pea üks ühene olema, teleka manuaal ja teleka Isomorfism – keemias nt isomeerid
või vastupanu mõiste. Pole põhjust kahelda väites teatrist kui omalaadsest vastupanuliikumise vormist: teatrilavastused ja laulupeod toimisid tõepoolest pea ainsate rahvast vabatahtlikult ühendavate, vahetut ühistunnet tekitavate foorumitena (Tormis 1995: 289) ning neid kunstiavaldusi oli võimudel palju keerukam tsenseerida kui näiteks kirjasõna, kuna lavatekst ei realiseeru „mitte mingis ainsas lõplikult antud vormis, vaid vahetult andmata invariandi ümber kujunevate variatsioonide summana” (Lotman 1990: 205– 206). Teisalt pole põhjust vastupanu mõistet kultuurinähtustele liiga kategooriliselt ega üheselt üldistada; nii mõnigi loovisik on küsimärgi alla seadnud oma loomingu 25 (retrospektiivse) ületõlgendamise poliitilises võtmes (vt. Paul-Eerik Rummo seisukohta seoses näidendi „Tuhkatriinumäng” retseptsiooniga – Karja 2001: 361). Nõukogude eesti teatriloo käsitluses omandavad tähenduslikkuse nn.
annaabi.ee 
