Koja majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Koja eesmärk Koja tegevuse põhieesmärk on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö maakondlikuks koostöö- ning koordinatsiooniorganiks. Eesmärgi saavutamiseks teeb Koda koostööd maakonna kohalike omavalitsusorganitega. Kojal on ka hulgaliselt erinevaid ülesandeid, mille tegevuses lähtutakse Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsioonist. Vara ja vahendid Koja vara ja vahendid tekivad: riigieelarvest; koolitusest; projektitööst; sponsorlusest; annetustest; muust seadustega kooskõlas olevast tegevusest. Liikmed Liikmeteks võivad olla Koja põhikirja tunnistavad ja tegevust toetavad ning seadustega kooskõlas registreeritud puuetega inimeste ühendused. Liikmeks astumine toimub kirjaliku avalduse alusel
Materjali leidub üsna palju, mis näitab, et puudega inimesed ja nendest rääkimine pole enam tänapäeval tabu. Esimene peatükk toob välja puude käsitlusi ning teine peatükk kirjeldab puude liigitamise võimalusi. 3 1. ,,PUUDE" DEFINEERIMINE Puue tähendab inimese mõne anatoomilise, füsioloogilise või psühholoogilise struktuuri või funktsiooni kaotust või kõrvalekallet. (EV invapoliitika üldkontseptsioon 1995) Puue (impairment) on organismi struktuuri või funktsiooni puudumine või anomaalia. Anomaaliaks nimetatakse olulist kõrvalekallet üldtunnustatud statistilistest normidest (st kõrvalekallet populatsiooni keskmisest, mida peetakse standardnormiks), mille tagajärjel organismi tegevus on häiritud. (Puue 2010) Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) ettepanekul kirjeldatakse puuet järgmiselt: Kahjustus/haigus Talitluse puudulikkus Vaegurlus (invaliidus)
1968. aastal hakati Tartu Ülikoolis koolitama defektolooge (eripedagooge alates a 1994). Aastast 2000 on ülikooli õpetajakoolituse õppekavades kaasava hariduse ja eripedagoogika moodul. 1989. aastal toimus Tallinnas ÜRO kongress, kus räägiti erivajadusega inimeste haridusest ja nende integreerimisest haridussüsteemi, ühiskonda ja märgistavast terminoloogiast. 1995. aastal võeti ÜRO võrdsete võimaluste standardreeglite põhjal vastu Eesti invapoliitika üldkontseptsioon, mis muutis kaasava hariduse idee ametlikuks hariduspoliitikaks. 2000/2001. õa võeti üldkontseptsiooni elluviimise tagamiseks vastu tegevuskava kuni aastani 2006. 2004. aastal võeti vastu sotsiaalse kaasatuse memorandum (JIM), kus kaasava hariduse peatükis püstitati eesmärgid kaasatuse suurendamiseks koolis, et tagada kaasatus ühiskonnas. Koostati ka tegevuskava (NAP) memorandumis püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Koostati sotsiaalse
täiskasvanud Tallinna Puuetega Inimeste Koda ( http://www.tallinnakoda.ee/) TPIK eesmärgiks on esindada ja kaitsta puuetega inimeste huve Tallinna tasandil. TPIK seisab selle eest, et: 1) tagada puuetega inimestele Tallinnas kvaliteetsed, vajaduspõhised, kättesaadavad ja taskukohased teenused, 2) suurendada puuetega inimeste ühiskondlikku teadlikkust ja osalust, 3) muuta tallinlaste hoiakuid puuetega inimeste suhtes positiivsemaks. TPIK peamisteks tegevusvaldkondadeks on: invapoliitika kujundamine Tallinna tasandil, liikmesorganisatsioonide toetamine, informatsiooni edastamine ja esmatasandi nõustamine, Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse haldamine ning puuetega inimestele suunatud erinevate projektide ja teenuste läbiviimine ja pakkumine. TPIK liikmeteks on Tallinnas tegutsevad puuetega inimeste organisatsioonid- tänaseks oleme katusorganisatsiooniks 22 puuetega inimeste ühingule Tallinnas, kus liikmeid kokku üle 4600.
tava käsiraamat tööandjatele); töökohtade kohandamise skeemi väljatöötamine. PITE projekti tulemusel avati spetsiaalselt puudega inimeste tööhõiveteemaline kodulehekülg www.pite.ee, kus saab tutvuda projekti aruannete ja välja töötatud käsiraamatutega. Samuti on projekti tulemusel palgatud igasse tööhõiveametisse spetsiaalselt puudega inimestega tegelev juhtumikorraldaja, kes on saanud juhtumikorralduse, töökohtade kohandamise ja puudealase teadlikkuse koolituse. Eesti invapoliitika üldkontseptsioonis esitatud mõistete kohaselt tähendab väljend "puue" inimese mõne anatoomilise, füsioloogilise või psühholoogilise struktuuri või funktsiooni kaotust või kõrvalekallet. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-s 2 on "puude" 10 mõiste eeltooduga enamvähem sama. Lisatud on, et selle seaduse mõttes on puudel kolm raskusastet: sügav puue, millest tingituna isik vajab kõrvalabi, juhendamist või
Ühiskond paneb suurt rõhku pigem puudega inimese piirangutele kui tema võimalustele. (Miles & Priest, 1999). Tahan tuua esile Kronenberggi mõtte, et suurel osal puuetega inimestel puudub ligipääs põhilistele rehabilitatsiooni teenustele ja nad ei ole suutelised osalema koolitöös, treeningutel, tööl, lõõgastavates tegevustes või muudes sotsiaalsetes tegevustes. (Kronenberg jt. 2005: 168). Sellest tingitult võeti vastu puuetega inimeste võrdsete võimaluste standardreeglid ehk invapoliitika üldkontseptsioon, mis kiideti ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga heaks 1993. aastal. ÜRO standardreeglite alusel on välja töötatud Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsioon ehk puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid ning selle rakendamise tegevuskavad (Eesti Puuetega Inimeste Koda, 2010). Eelnevale tuginedes on oluline tagada kõikidele inimestele võrdne võimalus kujundada
Eesti Epilepsialiit on asutatud 23. jaanuaril 1993. Eesti Epilepsialiit (EEL) on aastal 2004 katusorganisatsiooniks üheteiskümnele maakondlikule epilepsiaühendusele. Oma tegevuses lähtutakse EELi põhikirjalikest eesmärkidest ja ülesannetest, Eesti Vabariigi 30 sotsiaalhoolekande seadusest tulenevatest ülesannetest ning teistest seadusandlikest aktidest. Arengukava koostamisel arvestati EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni. Põhikirjaliste eesmärkide ja ülesannete saavutamiseks soovitakse järgida aastatel 2011-2013 järgmisi suundi: - Jätkata ühiskonna teadlikkuse tõstmist epilepsiast kui haigusest, suurendada teadmisi ja oskusi esmaabis. Anda pidevat uuemat informatsiooni epilepsiahaigetele ja nende omastele neid puudutavatest õigusaktidest. - Uuendada aastaks 2013 epilepsia juhendmaterjalid.
annaabi.ee 
