osakonnas. Töös on väljatoodud laste hingamise ja hingamisteede iseärasused. Väikelaste keel on suhteliselt suur, kõrisõlm asub eespool, epiglottis on pikk ja V-kujuline. Lapse hingamisteed on suhteliselt kitsad, õrna limaskestaga ja rohkete kapillaaridega. Hingetoru on lühike ja peabronhid on võrdnurksed. Samas on ta ka ära toonud laste intubeerimise juures olulise aspekti intubeerimine orotrahheaalselt või nasotrahheaalselt? Intubatsiooni juures valmistab õde ette nii patsiendi kui ka protseduuriks vajalikud vahendid. Alla kaheksa aastastel lastel kasutatakse tavaliselt ilma mansetita intubatsioonitoru, samas aga Weiss jt (2006) uurimistöö tulemustest selgus, et kui mansetita intubatsioonitoru jätab liialt suure ruumi õhulekkeks, on soovitav kasutada mansetiga intubatsioonitoru. Intubatsioonitoru valikul on oluline valida ka õige suurusega intubatsioonitoru ja larüngoskoop. Valiku tegemisel tuleb
hingamisteedes, eesmärgiks on tagada piisav hindamissagedus ja adekvaatne VT 31.Kopsude kunstliku ventilatsiooni absoluutne näidustus on* *Hüpokseemia süvenemine ja negatiivne dünaamika 32.Milline väide on vale? *Regionaalanesteesia korral tekib tihti mäluhäire 33.Adrenaliini manustamisel võib tekkida: *Tahhükardia ja rütmihäired 34.Amiodarooni manustamisega saab ravida: *Rütmihäireid 35.Milline lahustest on kolloid? *Gelofusiin 36.Milline on endotrahheaalse intubatsiooni näidustus? *Äge hingamispuudulikkus 37.Pneumotooraksile ei viita: *Äkiline terav valu rindkeres
hüpoventilatsioon (Pickwick sündroom) tundlikkus · Lühike ja jäme kael hingamisdepressantide suhtes suurenenud. · Hingamisteed visualiseerivad · KATE risk suurem paremini poolistuvas asendis · Atelektaaside risk suurem. · Maskventilatsioon keerulisem, · Postoperatiivselt: · Ülekaalulistel 30% rohkem desaturatsioon, rasket intubatsiooni, hingamispuudulikkus, kardiaalsed tüsistused, · Ülekaalulistel soovitatav intensiivravi vajadus. habeme ajamine enne lõikust. FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED Kardiovaskulaarsüsteem: · Veremaht kehakaalu suhtes vähenenud. · Suurenenud südame minutimaht, vatsakeste hüpertroofia südamepuudulikuse oht. · Enamasti keskmine kuni raske hüpertensioon (60%), tõusnud väljutusmaht, südame töö, tõusnud sümpaatiline aktiivsus.
Kolinergiliste ravimite mürgistus i/v boolus. Anesteesia sissejuhatamine. Maoloputuse eelselt. Imendub ka seedetraktist ja limaskestadelt. Läbib HEB – madalad doosid: KNS erutus, suured doosid: KNS depressioon. 25. Somaatiline närvisüsteem – perifeersed müorelaksandid. Kuidas jaotatakse ja kus neid peamiselt kasutatakse? Mitte-depolariseerivad ja depolariseerivad perifeersed müorelaksandid . Lühikese toimeajaga, keskmise toimeajaga, pika toimeajaga. Kasutatakse: intubatsiooni soodustamiseks; liikumatuse tekitamiseks; mehhaanilise ventilatsiooni teostamisel. 26. Millised on perifeersete müorelaksantide toimed organismis? Mida nende manustamine patsiendile teeb? Need ravimid halvavad skeleti- ja hingamislihased, kuid ei mõjuta samas patsiendi teadvust ja valuläve. 27. Mille poolest perifeersed müorelaksandid üksteisest erinevad? Mitte-depolariseerivad müorelaksandid kutsuvad esile lihaste nõrga halvatuse ning
*bradükardia - i/v boolus 0,5 - 1 mg (kuni 3 mg); *pupilli laiendamine silmapõhja uuringutel - silmatilgad; *kolinergiliste ravimite mürgistus - i/v boolus; *anesteesia sissejuhatamine; *maoloputuse eelselt. Somaatiline närvisüsteem perifeersed müorelaksandid. Kuidas jaotatakse ja kus neid raviaineid peamiselt kasutatakse? Klassifikatsioon: · mitte-depolariseerivad ja depolariseerivad perifeersed müorelaksandid; · lühikese, keskmise ja pika toimeajaga. Kliiniline kasutamine: · intubatsiooni soodustamiseks; · liikumatuse tekitamiseks; · mehhaanilise ventilatsiooni teostamisel Milliseid füsioloogilisi muutusi põhjustab perifeersete müorelaksantide manustamine patsiendi organismis? Need ravimid halvavad skeleti- ja hingamislihased, kuid ei mõjuta samas teadvust ja valuläve. Kohapeal peavad olema intubatsiooni, kunstliku hingamise ja hapniku manustamise võimalused! Mille poolest perifeersed müorelaksandid üksteisest erinevad?
asuvad silmakoopad ja ninakõrvalurked. Ninaõõs jaguneb vaheseina varal kaheks sümmeetriliseks pooleks. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ninakäik. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega ehk ninakõrvalkoobastega (ülalõualuu-, lauba-, kiilluu-urge ja sõelluulabürint). Ninaõõnde avaneb nina-pisarakanal. Alumise ninakäigu horisontaalne suund on oluline mao sondeerimise ja ninakaudse hingamisteede intubatsiooni korral (→ ptk „Hingamisteede käsitlus“). Neeluõõs paikneb nina, suu ja kõri taga. On hingamisteede ja seedekanali ühtne osa, siin nimetatud teed ristuvad (aspiratsiooni oht!) Neelu osad: Ninakarbik Neelu ninamine osa (nasopharynx) Kõva suulagi Pehme suulagi Neelu suumine osa orolarynx Keel Keelepõhja lihased Neelu kõrimine osa laryngopharynx Kõripealis Häälepilu 2) Kõri (larynx)
hääle kasutamisel tekivad probleemid (nt hääl väsib). Esinemissagedus Häälehäirete esinemissagedus erinevates vanusegruppides on kõrge: häälega esineb probleeme 11-30%-l täiskasvanutest (nt õpetajatest on hääleprobleeme koguni 60%-l) ning 6- 11%-l lastest (mõnede uurijate hinnangul koguni kuni 21,6%-l). Põhjused, soodustavad tegurid Häälehäire põhjus võib olla sünnipärane (nt suulaelõhe), hingamissüsteemi või kõripiirkonna trauma (nt intubatsiooni tagajärjel), süsteemne haigus (nt Parkinsoni tõbi), kõri mõjutav haigus (nt papilloomviirus). Sagedasim häälehäire põhjus on siiski hääle väärkasutamisest tingitud häälekurdude trauma. Hääle väärkasutamine on kas hääle liialt palju ja valju kasutamine või ebaefektiivne/vale kasutamine. Häälehäire kujunemisele aitavad kaasa halb rüht/sundasendis töötamine, saastunud õhus /
annaabi.ee 
