- Missuguses keskkonnas esineb põimjaskihilisus? - Nimeta kihipinna tekstuure Stratigraafia ja geokronoloogia Stratigraafia geoloogia valdkond, mis tegeleb vanuse määramisega ja kivimitüüpide eristamisega. Suhteline vanus - sündmuste/kivimikehade ruumilised suhted ja sellest tuletatud vanuseline järgnevus. Absoluutne vanus - kivimi/mineraali (kalendaarse) vanuse määramine selle omaduste kaudu . Daik on plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim). Geokronoloogiline skaala liigestab Maa ~4,6 miljardilise aastase ajaloo erineva pikkusega üksusteks. Geokronoloogilne skaala on evolutsioneeruv. - Millega tegeleb stratigraafia? - Kuidas määratakse kivimite suhteline vanus? - Milliseid meetodeid on võimalik kasutada kivimite absoluutse vanuse määramiseks?
intrusiivsete kivimitena, maapinnale jõuab ja tardub purske ehk effusiivsete kivimitena suhteliselt väike osa magmast. 19. Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke? Magma teke kõrgel temperatuuril ja rõhul tekkinud maakoores või vahevöö ülemises osas vedel sulam, peamised koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2, H2S. Liikumine maakoores ehk intrusioon. Magmakeha tungimine ülespoole. Magmakambrite teke kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laama põrkuvad sukelduv laam satub järjest suurema rõhu alla, mineraalid/kivimid hakkavad moonduma vabastades kivimite pooriruumi, see tegur alandab kivimite olulisel määral levimise sulamistemperatuuri kivimid hakkavad sulama, magma tungib ülespoole, magmatilgad koonduvad ja tekivad magmakambrid
Maakoorde tunginud magmast enamus kristalliseerub kooresiseste ehk intrusiivsete kivimitena, maapinnale jõuab ja tardub purske ehk effusiivsete kivimitena suhteliselt võib osa magmast. 23. Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke? Magma teke kõrgel temperatuuril ja rõhul tekkinud maakoores või vahevöö ülemises osas vedel sulam, peamised koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2, H2S. Liikumine maakoores ehk intrusioon. Magmakeha tungimine ülespoole. Magmakambrite teke kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laama põrkuvad sukelduv laam satub järjest suurema rõhu alla, mineraalid/kivimid hakkavad moonduma vabastades kivimite pooriruumi, see tegur alandab kivimite olulisel määral levimise sulamistemperatuuri kivimid hakkavad sulama, magma tungib ülespoole, magmatilgad koonduvad ja tekivad magmakambrid (nende kohale tekivadvulkaanid). 24
o Vired o Luited o Kuivalõhed o jälgfossiilid Stratigraafia ja geokronoloogia Stratigraafia geoloogia valdkond, mis tegeleb vanuse määramisega ja kivimitüüpide eristamisega. Suhteline vanus - sündmuste/kivimikehade ruumilised suhted ja sellest tuletatud vanuseline järgnevus. Absoluutne vanus - kivimi/mineraali (kalendaarse) vanuse määramine selle omaduste kaudu . Daik on plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim). Geokronoloogiline skaala liigestab Maa ~4,6 miljardilise aastase ajaloo erineva pikkusega üksusteks. Geokronoloogilne skaala on evolutsioneeruv. - Millega tegeleb stratigraafia? Kivimitüüpide eristamise ja nende vanuse määramisega - Kuidas määratakse kivimite suhteline vanus? Nende ruumiliste suhete järgi
on leitud teda laialdaselt maakoores. Eestis maapinnal graniiti ei paljandu. Varasemates ehitistes ja graniitkillustiku tegemiseks on Eestis kasutatud rändkive. Graniit on olnud väärtuslik vabaõhuskulptuuri materjal ja ehitustöödel ilmastikukindel. Seda saab hästi tahuda ja poleerida, kuid suure kvartsisisalduse tõttu pole olnud see kergesti raiutav. Graniiti on olnud võimalik murda kuni 30 m³ plokkidena. Maardu ja Neeme vahel on leitud graniitne intrusioon, kus graniidikiht on 65 meetri paksune ning jääb 165–225 meetri sügavusele. 4.3 Reostuse levik ja isojooned. Antud ülesande eesmärgiks oli isojoonte kaardi koostamine, reostuse leviku arvutamine ning selle hindamine. Töölehel oli mulle ette antud kaart, kus oli juhtunud liiklusõnnetus. Kütuse veok oli libedal teel välja sõitnud ja selle tagajärjel voolas 1000 liitrit naftat välja paagist ning see oli imbunud pinnasesse. Ma olin nõnda-öelda spetsialist,
4.2. Tardkivimite lasumusvormid Maakoorde tunginud magmamassid ja neist moodustunud kivimkehad e lasumusvormid on väga erineva suuruse ja kujuga. Magma liikumisel mööda kivimite kihtide vahelisi pindu ja lõhesid tekivad ümbriskivimitega rööpsed e konkordantsed kivimkehad. Juhul, kui magma loob oma liikumisteele ruumi ümbriskivimite purustamise, assimileerimise ja ülessulatamise teel, siis moodustuvad ümbriskivimite kihte lõikavad e diskordantsed lasuvusvormid. (1) Intrusioon e plutoon on magma maakoores liikumise protsess. (1) Intrusiiv on tardumisel tekkinud tardkivimite keha. (1) Intrusiivseist e süvakivimite lasumusvormidest on levinumad: · sill ümbriskivimi kihtide vahele valgunud, sageli ,,mitmekorruseline" plaatjas magmakeha, tavaliselt aluselise koostisega; · lakoliit seenelaadne, ümbriskivimi kihte võlvjalt ülessurunud magmakeha; · lopoliit liualaadne, tavaliselt väga suuremõõduline
· daik magmakivimist täitunud lôhe; · nekk vulkaani lôôri täitev magmakivimi keha (plahvatuslikult purus tatud vulkaanilise kivimiga nekki nimetatakse diatreemiks); · batoliit suurim, korrapäratu, reeglina sügavusse laienev pôhiliselt hap peliste tardkivimitega intrusiiv, mille pindala moodustab tuhan deid 10neid tuhandeid km 2; · stokk batoliidi lae enamasti silindrilaadse kujuga väljasopistus pind alaga alla 100 km2; Rööpne on intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega on enam- vähem paralleelne kildalisus- või kihilisuspindadega. Põikintrusioonid aga lõikavad kildalisus- või kihilisuspindu. 26. Vulkaanide tüübid. Aluseliste ja happeliste magmade erinev käitumine vulkaani lõõris. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige
annaabi.ee 
