Seetõttu ilmnevad näiteks koleerikul, kel on kõrge nii neurootilisuse kui ka ekstravertsuse näitaja, tujumuutused tugevalt negatiivsetest kuni tugevalt positiivseteni. Vastupidiselt on flegmaatik rahulik, mõtlik, tasakaalukas. Kuigi isiksuse põhijooneks on pärilikkus, on suur roll ka keskkonna pideval mõjul. Siia võib näiteks tuua selle kui ühe müügiagentide koolituse käigus nende ekstravertsuse tase tõusis, sest õppus nõudis palju suhtlemist. Introverdi võib sotsiaalseid kontake nõudev ja vaheldusrikas töö muuta ülierutuvaks ta soovib süvenemisvõimalust ja ka rutiini. Ekstravert omakorda tüdineb tööst, milles on liiga vähe erutavaid stiimuleid ja vaheldust ning hakkab tegema vigu. Ta tahab kiiresti töötada, kuigi sellega võib hooletus kaasneda. Introvert on vastupidi rahul siis, kui saab aeglaselt ja rahulikult töötada. Eysencki isiksuseteooriat on võrreldud ka Suure Viisikuga. See on viimase aja teadlaste
Kuid kaasaja kasvatamismeetodid ei ole nii äärmuslikud ning enam ei lukustata last kinnisesse ruumi, kui ta millegi pahatahtlikuga hakkama on saanud. Tuleb tõdeda, et erinevus tuleb sellest, et tänapäeval näeme sellist olukorda hoopis teisest vaatevinklist ning praegusel sajandil peetakse sellist käitumist laste õiguste diskrimineerimiseks. Lisaks peitub tõde erinevas ellusuhtumises. Elulised vaated panevad paika meie tõekspidamised. Tõe erinevus võib väljenduda introverdi ja ekstraverdi ellusuhtumises. Introverdina näeme inimest, kes on oma ,,Iseenda" kukutanud väga sügavasse kuristikku, kes on sissepööratud ning väga mõistmatu indiviid. Teisest küljest on aga ekstravert ülearu aktiivne inimene- ta elab oma tunded välja, näitab maailmale, mida ta mõtleb ning on paigalpüsimatu. Vaadeldes neid temperamendi tüüpe, näeme, et on olemas mitu tõde. Elu sisaldab mitmesuguseid tõdesid ning neid saab käsitleda eksitavatena,
Ainult kõige üldisemad seadumused on kasvatuse suhtes paindumatud. See, kas laps omandab korraliku hariduse, kas tal kujunevad välja eluks tarvilikud harjumused, kuidas ta õpib lahendama kriitilisi olukordi, millised on tema huvid ja väärtused, sõltub endiselt väga suurel määral kodusest kasvatusest ja eeskujudest. Kuigi me ei suuda teha introverdist ekstraverti ja ekstraverdist introverti, võime siiski õpetada seda, kuidas introverdi või ekstraverdina elada. Isiksuse mõju Individuaalsed tagajärjed: Õnnelikkus ja eluga rahulolu Füüsiline tervis ja pikaealisus Psühhopatoloogia Minakontseptsioon ja identiteet Subjektiivne heaolu õnnelikkus Subjektiivse heaolu iseloomulik baastase sõltub kahest peamisest isiksuseseadumusest neurootilisusest ja ekstravertsusest. Kõrge neurootilisuse tasemega inimesed kalduvad kogema rohkem negatiivseid emotsioone, samas kui
introvetsus olen ma lõpus. Olen vöga kogemustele avatud, ja kui on olnud halb NELLI MAHMUTOV 4 kogemus siis käitun teisiti. Eelistan elus õppida, olen laiade huvidega, originaalne ja laia kujutlusvõimega. Kohusetundlikkus on küll keskmiselt kõrge, kuid mitte tipus, sest meidt keegi ei ole perfektne, vigu tekib. Kuid jah, üritan teha kõike perfektselt, sest loomeinimesed teevad nii paraku, pürgivad perfektsuse poole. Ma arvan, et ma olen ekstraverdi ja introverdi keskel. Vajadusel aktiivne, kui pole vaja siis rahulik, ja mõttemaailm jookseb kiiresti. Otsustan ma tavaliselt läbi analüüsi.Olen rohkem kohanejatüüpi. Ei oska määrata end, sest liiga erinev olen. Nõustamisrattal olen ma keskmiselt kõigega praegu rahul. Kui tekib lühiajaline võimalus, siis vahetan töökohta, või ostan endale uue auto, ja olen rahul selle vähesega, mis mul on, peamine, et katus pea kohal, auto oleks tulevikus olemas, autojuhiload, laps, mees ja
Kui seda ei saada paarisuhtes piisavalt, otsitakse enda meeleheaks ja enesetunde tõstmiseks võimalusi hobidest, karjäärist, sõpradelt, abieluvälistest suhetest ning suhet hakkab lõhkuma ka armukadedus. Paarisuhtele võib halvasti mõjuda juba kergem armukadedus seda eriti juhul, kui osapooled 4 suhtuvad ükteise erinevatesse iseloomujoontesse ja temperamenti mõistmatult. Näiteks lahknevad arvatavasti introverdi ja ekstraverdi arvamused, milline on vastassugupoolega suhtlemisel sobiv käitumine. Mis võib ühele paista sõbraliku zestina, võib teise jaoks näida flirtimisena. Siiani on tegemist siiski lihtsa armukadedusega ilma paranoiliste ja kinnismõtteliste nüanssideta. Erinevate temperamentidega isikute vaidluste lepitamine on teine teema, kuid vajab lühidalt öeldes võimet näha partneri vaatenurka lisaks enda omale.
Samuti ei pruugi huvitada probleem, mida ta esitab. Ei tunta huvi ülekandesuhete vastu. Väga suur empaatia, aktsepteerimine, võrdsus. o Terapeut-kliendi suhe inimlik sügav empaatiline suhe võrdsete inimestega. Väga paljud psühhoteraapia meetodid põhinevad psühhoanalüüsil. Superego tekib siis, kui vanematel on olnud väga palju nõudmisi. Nõustamispsühholoogia 18.03 Jungi teooria järgi tuleb introverdi energia seestpoolt ja neil on vajadus üksinduse järele, et nende sisemaailm areneks. Sõpru on neil vähe, aga suhted sõpradega on väga tugevad. Ekstravertide maailm koosneb välistest objektidest. Objektiivsed faktid ja juhtumid. Kohanemine keskkonna ja inimestega on väga hea. Vajavad suhtlemist ja loovad kiiresti sõprussuhteid. Jungi puhul räägitakse enantiodromiast. Varem või hiljem muutub kõik iseenda vastandiks. Tuleneb Herakleitoselt.
annaabi.ee 
