rääkida) 15) Socratese mõju psühholoogiale · Tunneta ennast kui sotsiaalset subjekti · Küsimuste esitamine. Defineeri, et jõuda tõeni. · Välimuse ja sisu eristamine · Eestilised küsimused nt. ,,mis on õnn'' · Teadmine kui õnne ja muu alus 16) Platoni mõju psühholoogiale · Mateeria ja idee eristus · Introspektiivne meetod: hing, mõistus · Teoreetiline mõtlemine on teadmise allikas. 17) Aristotelese mõju psühholoogiale · Lähtus konkreetsest · Psüühika õpetus · Vaimu ja keha, bioloogia seotus · Ei saa hinge eraldada kehast · Naturalist: süda on keskne organ, mitte aju · Rõhk mõistusele: teoreetiline ja praktiline 18) Aquina Thomase mõjutused
oli oma ajast ees. „Teadmistes… on jõud!“ Äärmuslik skeptitsism, mis puutus kõikvõimalikesse teadmiste allikatesse peale looduse vaatlemise. Baconi arvates võis nähtusi vaadelda vaid teoloogilistest, filosoofilistest, isiklikest eelarvamustest/eelteadmistest loobudes. Rene Descartes (1596-1650) Vastuoluline isik – nautis hasartmänge, tantsimist, seiklusi, kuid samas vajas pidevalt privaatsust. Vaja otsida tõde loodusest või enda seest – endasse suunatud meditatiivne introspektiivne meetod. See olevat parem kui otsida tõde ekspertidelt ja varasematelt filosoofidelt. Ülim lõplik teadmine on matemaatiline teadmine. Pani aluse analüütilisele geomeetriale. Cogito, ergo sum. Tean et kahtlen – järelikult mõtlen – järelikult olen olemas. Kaasasündinud, täiuslikud ideed – ideed ühtsusest, lõpmatusest, täiuslikkusest, geomeetrilisi hüpoteese ning kujutlus jumalast. Ratsionalist, nativist, fenomenoloog – uuris introspektiivselt vahetu, teadliku, täieliku
(„Kevadine kõnelus“ 2) 15 Käesolevas tsüklis esinev luuletus „Pöördehetk“ sisaldab jällegi sõnakorduseid, samas muutuvaid elemente on siiski päris palju. Selles luuletuses sisaldab algus ning lõpp sümboleid, mis omakorda muudab loomingut salapärasemaks ning antud juhul ka traagilisemaks. Taolisi tunnuseid kohtab veel mitmes Alliksaare luuletuses: „Introspektiivne maskeraad“, „Õnnetus ei hüüa tulles, aga kas ta minnes hüüab?“ ning tsükli nimiteos „Aduvik“. „Sinu karjatus oli nagu kandlelöök, mis ootamatult viskub öhe. Iga hing, keda see tabas, võpatus ja värises vapustatult.“ *** „Sel ööl läksid põhja paljud laevad. Sel ööl pühiti rusudeks paljude armastuste pühamud.
füsioloogiline alus" (1863). Oluline, kuna 1)selles on kokku kogutud ja üldistatud kõik tolleks ajaks saadud teadmised heli tekkimisest, helide vahel kujunevatest seostest ning nende tajumisest inimese poolt.(Helid pole ainuüksi muusika kuid suur osa muusikapsüholoogia varasemast ajaloost kuni 20.saj. 2.pooleni sisuliselt just helide psüholoogia, kus uurimiseobjektiks on pigem muusika väikesed koostisosad kui muusika ise.);2)Introspektiivne e.enesevaatluslik uurimismeetod, mille õigsust polnud võimalik 19.saj.keskpaigas tõestada, kuigi edasise arengu käigus kinnitust leidnud. 1879 rajas Leipzigi ülikooli filosoofiaprofessor W.Wundt selle juurde maailma esimese eksperimentaalpsüholoogia laboratooriumi. Eksperimentaalpsüholoogia aluseks on eeldus, et inimese psüühilisi protsesse on võimalik objektiivselt uurida ja analüüsida sama edukalt, nagu saab uurida ja analüüsida elutu või elusa loodusega seotud protsesse
Mitmesugused autorid väidavad, et fenomenoloogia on teadus algetest. Mõisted, mida tavain kui ka teadlane kasutab ei ole adekvaatsed kirjeldama seda maailma, milles in tegelikult elab. Need on välja selgitatud mingite väidete abil. Fenomenoloogia kui filosoofiline suund väidab, et me peaks pöörduma tagasi asjade ja kogemuste algidude juurde ja kirj neid nii täpselt kui võimalik, fenomenoloogia on kirjeldav teadus. Paljude ie taha seda teaduseks pidada, see on midagi ähmast. Introspektiivne koolkond 20. Saj II kümnendini Palju eri fenomenoloogiaid, kui palju on olemas erinevaid nähtusi ja erinevaid kogemusi valguse fenomenoloogia, värvi fenomenoloogia, koduigatsuse fenomenoloogia, arhitektuuri f-st jne. kõikid enähtuste puhul üritavad nad ennast puhtaks pesta varasematest uurimustest, mida nende kohta kasutatakse ja vaadelda vaid enda vaatepunktist, nii nagu need talle avanevad. Need, mis sellega kokku ei lange tuleks kõik kõrvale tõrjuda
kirjeldatavad kui sõltuva muutuja muutused. Loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekivad teadmisest, et temaga eksperimenteeritakse. Loomuliku eksperimendi puhul on katseisik tema tavapärases tegevuskeskkonnas. Laboratoorsele eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. Teaduslik vaatlus (enesevaatlus ehk introspektsioon ja väline vaatlus ehk ekstrospektsioon). Introspektiivne vaatlus on subjektiivne, kus vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Entrospektiivne vaatlus aga on teiste inimeste välise käitumise jälgimine, mis on võrreldes introspektiivse vaatlusega objektiivsem. Vestlust kasutatakse sageli eksperimendi ja vaatluse täiendusena. Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi
annaabi.ee 
