kommertspaberid. Selline investor on näiteks ettevõte, kes tahab panna oma käibekapitali veidi suuremat tulu teenima kui ta seda saab raha arvelduskontol hoides. · Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse · Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni. Börsiindeksi olemus
29. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30 - 90 päeva) väärtpaberitesse. Need on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid kasvufondideks, kasvu-tulufondideks, tulufondideks, indeksifondideks ja spetsialiseeritud fondideks. - Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse
22. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30 - 90 päeva) väärtpaberitesse. Need on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid. Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni Eesmärgi järgi jagatakse aktsiafondid kasvufondideks, kasvu-tulufondideks, tulufondideks, indeksifondideks ja spetsialiseeritud fondideks. Kasvufond paneb raha hea kasvupotentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse
väärtpaberitega ja vahel panevad raha paremate võimaluste puudumisel tähtajalistele pangahoiustele. Rahaturufond on mõeldud investorile, keda huvitab vähese riskiga lühiajaline rahapaigutus. Selline investor on näiteks ettevõte, kes tahab panna oma käibekapitali veidi suuremat tulu teenima kui ta seda saab raha arvelduskontol hoides. 2) Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse. Selline fond sobib investorile, kes elab investeeringult saadavast tulust. Põhimõtteliselt võib intressifondide riskitase olla üsna erinev: alates üksnes valitsuse võlakirjadesse investeerivatest fondidest kuni üksnes rämpsvõlakirjadesse (s.t ilma korraliku tagatise ja pika krediidiloota emitentide võlakirjadesse) investeerivate fondideni. 3) Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse
osta. Portfelli tulemuslikkuse analüüsi põhiidee seisneb hinnatava portfelli võrdlemisel alternatiivsete sama tüüpi investeerimisvõimalustega. Sageli võetakse aluseks mingi võrdlusindeks. Valitud võrdlusindeks peaks lähtuma samast investeerimisstiilist ning sisaldama samu varaklasse, kuigi võrdlusindeksi koostis võib olla tunduvalt laiem kui hinnatava portfelli koostis. Seega, aktsiafondi tulemuslikkuse hindamisel on sobivaks võrdlusindeksiks aktsiaindeks; intressifondi puhul võlakirjaindeks; rahaturufondi puhul aga näiteks ühekuulise deposiidi intressimäär. Sharpe: Sharpe'i suhtarv (S) on sarnane Treynori suhtarvuga, kuid riski väljendava tegurina kasutatakse portfelli standardhälvet. Kui vaatlusalused portfellid on täielikult diversifitseeritud, annavad Treynori ja Sharpe'i suhtarvud sarnase paremusjärjestuse. Sharpe'i suhtarv väljendab mitte üksnes portfellihaldurite oskust valida tõusvaid aktsiaid,
finantsinstrumentidesse või muudesse varadesse (nt kinnisvara). Näiteks: Võlakirjafond, intressifond (bond fund, fixed income fund) paigutab raha pikemaajalistesse ja lühemaajalistesse võlakirjadesse. Võrreldes rahaturufondiga on suurem kaal pikemaajalistel võlakirjadel. Suhteliselt madala riskitasemega fond. Intressifondid paigutavad raha kõikvõimalikesse võlakirjadesse, s.o väärtpaberitesse, mis annavad fikseeritud tulu. Tüüpilise intressifondi eesmärk on teenida jooksvat tulu (kupongimaksed), säilitades alginvesteeringu väärtuse. Selline fond sobib investorile, kes elab investeeringult saadavast tulust (rantjee). Kasvufond (growth fund) orienteeritud kasvuaktsiatele, st selliste firmade aktsiatele, millel on suur kasvupotentsiaal ja ka kõrge väärtushinnanguga suhtarvud. Suhteliselt kõrge riskitasemega fond. Pensionifond eesmärgiks üksikisikute säästude pikaajaline paigutamine ja hilisem
annaabi.ee 
