aunimetuse. Mozarti varakult õitselelöönud anne arenes väga jõudsalt. Tal oli ainulaadne töövõime. Kui ta oli 20-aastane, oli ta jõudnud luua rohkem teoseid kui Beethoven oma elu jooksul kokku. Näis, et ta loob muusikat iseenesest, samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Mozart ise aga ütles ühes kirjas: "Ma kinnitan Teile, armas sõber, et keegi ei ole kompositsiooni õppimisel näinud nii palju vaeva kui mina. Ei ole kerge leida muusika alal kuulsat meistrit, kelle teoseid ma ei oleks hoolikalt, sageli korduvalt uurinud." Mozartil ei õnnestunud kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. 1781. aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse. Sellele vastati solvangutega. Lahkumisavalduse teistkordsel esitamisel laskis peapiiskop Mozarti majast välja visata.
WOLFGANG AMADEUS MOZART Tartu 2012 SISSEJUHATUS Mozart on helilooja, kelle puhul näib, et ta on loonud muusikat iseenesest - samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Ta on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud. Mozart on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti. Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Ise on ta öelnud oma muusika kohta järgnevalt: "Muusika, ka kõige kohutavama olukorra kujutamiseks, peab jääma muusikaks. Peab haarama oma iluga." ELULUGU 2
Mozarti varajastest õpiaastatest on ka levinud legende. Üks nendest on järgmine. Kord tulnud Leopold Mozart koos sõpradega koju ja leidnud poja agaralt midagi noodipaberile sirgeldamas. Isa küsimusele, millega ta tegeleb, vastanud Mozart, et kirjutab klaverikontserti. Kui siis isa noodilehte vaadanud ja seal esialgu vaid määrdunud tindilaike silmanud, tahtnud ta seda ära visata, kuid mõne hetke pärast jäänud huvitatult vaatama - tindilaikude vahelt paistnud andekas, kaunis muusika. Ainult tehniliselt leidis isa selle pisut raske olevat. Aga Mozart oskas seda mängida, kuigi keegi alguses ei uskunud. Kuueaastaselt valdas Mozart juba hästi viiulit ja klaverit ning teda võis juba võrrelda mõne täiskasvanud pillimehega. Lisaks on Mozarti helitööd kõige varasemad, mis üldse on säilinud. Mozarti suured muusikaanded ilmnesid tavatult vara. Juba 6 aastaselt esines ta klaveri, oreli ja viiulimänguga, 8-9 aastaselt kirjutas sümfooniaid, veidi hiljem ka oopereid
Mozarti varakult õitselelöönud anne arenes väga jõudsalt. Tal oli ainulaadne töövõime. Kui ta oli 20-aastane, oli ta jõudnud luua rohkem teoseid kui Beethoven oma elu jooksul kokku. Näis, et ta loob muusikat iseenesest, samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Mozart ise aga ütles ühes kirjas: "Ma kinnitan Teile, armas sõber, et keegi ei ole kompositsiooni õppimisel näinud nii palju vaeva kui mina. Ei ole kerge leida muusika alal kuulsat meistrit, kelle teoseid ma ei oleks hoolikalt, sageli korduvalt uurinud." 1781. lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja temast sai vabakunstnik Viinis. Ta andis klaveritunde ja kontserte, ka salongiesinemised olid tal kavas. Niimoodi elas ta 10 aastat, vaba ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta kannatas ta küll majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud seevastu taluda alandusi ja solvanguid. Neil aastatel lõi muusik oma geniaalsemad teosed.
W.A. Mozart sündis 27.jaanuaril 1756 aastal, Viini lähedal Austria väikelinnas Salzburgis. Ristimisel pandi talle tolle aja kombe kohaselt hästi palju eesnimesid -Johannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilius. Hiljem asendas ta oma nime Theophilius nimega Amadeus. Täheduselt on nimed ühesugused- Jumala armastus. Tema isa oli Leopold Mozart(1719-1787) kes, oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog. Ka Leopold Mozart paistis lapsepõlves silma oma mitmekülguse ja muusika armastusega. Mozartil oli ka kaks aastat vanem õde Maria Anna. Nad mõlemad omandasid oma algse muusikalise hariduse isa käest. Mozart oli juba väiksena väga andekas, tema erakordsus avaldus juba kolmandast eluaastast alates. Ta läks sageli klavessiini juurde, vajutas ja kuulas kaua, otsides tähelepanelikult tekkinud heliga komponeerivat heli. Kord tulnud Leopold Mozart koos sõpradega koju ja leidnud poja agaralt midagi noodipaberile sirgeldamas. Isa küsimusele, millega ta tegeleb,
W. A. Mozarti elulugu Viinis kirjutas Mozart ka oma viimased kolm sümfooniat (1788) ja Reekviemi (1791). Reekviemi kirjutas Mozart paralleelselt ooperiga "Võluflööt". Olles väga haige tundus Mozartile, et ta kirjutab Reekviemi endale. Reekviem jäi lõpetamata. 5. detsembril 1791. aastal Mozart suri, olles alles 35 aastane ja ta maeti Viini. Reekviemi lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozarti enda materjalide põhjal. W. A. Mozarti muusika Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikazanrites. Looming Komponeerinud 600 muusikateose. Orkestrimuusika : * üle 50 sümfoonia Instrumentaalkontserdid enamasti klaverile (27); viiulile, flöödile, klarnetile Kammermuusika: * sonaadid klaverile, viiulile * keelpillikvartetid * keelpillikvintetid * serenaadid, divertismendid, mida esitati vabasõhus 19 ooperit
aastane. Aasta hiljem kirjutas ta Londonis oma esimese sümfoonia,järgmisel aastal esimese ooperi. Kaheteistkümne aastaselt oli tal juba töökoht Salzburgi peapiiskopi õukonnas,kus töötas ka Wolfgangi isa Leopold Mozart,Euroopas omal ajal laialdaselt kasutusel olnud viiulimängu õpiku ning paljude muusikateoste autor. Neljateistkümne aastasena võeti Mozart Itaalia reisi ajal pärast hiilgavat sooritatud ülirasket eksamit kuulsa Bologna muusika akadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle 3 Kuldkannuse rüütli aunimetuse. Mozartilt tellitud ooperite lavastusi kuulsas Milaano ooperiteatris tervitati vaimustusega. [3.Lk 36] Mozarti vara õitsele löönud arenes ennekuulmatult jõudsalt. Tal oli ainulaadne töövõime. Näis,et ta loob muusikat iseenesest,samasuguse endastmõistetava kergusega,nagu lind laulab
täidaks terve peatüki, mis oleks võib-olla vägagi õpetlik, kuid kindlasti vähe lõbu pakkuv meie lugejatele. Seetõttu ütleme vaid niipalju, et hetkel, kus nii paljude viljatute uurimuste tõttu olime juba lootuse kaotanud ja valmis loobuma otsingutest, leidsime lõpuks, juhituna meie kuulsa ja õpetatud sõbra Paulin Päris' nõuannetest, ühe fooliokaustas käsikirja, mis oli registreeritud, ei mäleta enam hästi, kas number 4772 või 4773 all ja mis kandis pealkirja: «Härra krahv de la Fere'i mälestused mõningate sündmuste kohta Prantsusmaal kuningas Louis XIII valitsuse lõpul ja kuningas Louis XIV valitsuse algul.» Võib kujutleda meie rõõmu, kui me seda käsikirja lehitsedes, mis oli meie viimane lootus, leidsime kahekümnendal leheküljel Athose, kahekümne seitsmendal Porthose ja kolmekümne esimesel Aramise nime. Peaaegu imepärasena tundus meile täiesti tundmatu käsikirja leid ajajärgul, mil ajalooteadus on saavutanud nii kõrge taseme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
