riigist-riiki (kõige väiksem osalus oli Sveitsis 34% ja kõige suurem Rootsis 70%). Uurijad kasutasid andmeid, mis olid kogutud kooselavate või abielus paaride kohta. Nende uurimisobjektid subjektiivne vaesus ja majanduslik pinge tuletatakse intervjueeritava vastusest küsimusele majapidamise sissetulekute olukorra kohta. Peale majapidamise tegelikku sissetulekut puudutavat küsimust (mis objektiivselt sissetulekute olukorda mõõdab), küsiti intervjueeritavatelt mis on nende suhtumine leibkonna hetkestesse sissetulekutesse. Vastusevariante oli neli: a) hetkese sissetulekuga saab mugavalt ära elada, b) hetkese sissetulekuga tullakse toime, c) hetkese sissetulekuga on keeruline toime tulla ja d) hetkese sissetulekuga on väga raske toime tulla. Vastajad loeti subjektiivselt vaeseteks, kui nende vastusevariandid olid kas c või d. Muutujat, mis mõõdab kogu varieeruvust üle kogu nelja kategooria, nimetati
34% ja kõige suurem Rootsis 70%). Uurijad kasutasid andmeid, mis olid kogutud kooselavate või abielus paaride kohta. Nende uurimisobjektid subjektiivne vaesus ja majanduslik pinge tuletatakse intervjueeritava vastusest küsimusele majapidamise sissetulekute olukorra kohta. Peale majapidamise tegelikku sissetulekut puudutavat küsimust (mis objektiivselt sissetulekute olukorda mõõdab), küsiti intervjueeritavatelt mis on nende suhtumine leibkonna hetkestesse sissetulekutesse. Vastusevariante oli neli: a) hetkese sissetulekuga saab mugavalt ära elada, b) hetkese sissetulekuga tullakse toime, c) hetkese sissetulekuga on keeruline toime tulla ja d) hetkese sissetulekuga on väga raske toime tulla. Vastajad loeti subjektiivselt vaeseteks, kui nende vastusevariandid olid kas c või d. Muutujat, mis mõõdab kogu varieeruvust üle kogu nelja kategooria, nimetati ,,subjektiivseks majanduslikuks pingeks".
Intervjuu refereering on lisatud tutvumiseks uurimistöö lõppu (LISA 1). Intervjuus osalenud isikute anonüümsuse tagamiseks on intervjueeritavad kodeeritud vastavalt vastamisjärjekorrale ja soole (T1-T3; P1- P2). 2.1. Uurimistulemused Esmalt soovis töö autor teada saada kui kaua on noored Taanis õppinud ja elanud. Kõige pikemalt on Taanis viibitud nüüdseks juba 4 aastat. Kõige lühem aeg pool aastat. Enamjaolt jäid vastused 3,5 aasta juurde. Seejärel uuriti intervjueeritavatelt, millises ülikoolis nad käivad ning mis eriala omandatakse. Vastustest võib leida, et õpitakse keskkonnahaldust, multimeedia disaini ja kommunikatsiooni, rahvusvahelist ärijuhtimist ning turundust. Ülikoolidest olid esindatud Business Academy Aarhus, Copenhagen Business Academy. Järgeval kaardil on toodud ära linnad, kus intervjueeritavad ülikoolis käivad (KAART 1). Kaart 1. Respondentide ülikoolide linnad 13
Ankeetküsitlus on läbi viidud Rakvere Teatris publikut küsitledes ja Google Docs vahendusel. Ankeetküsitlus koosnes 18 küsimusest, neist kaks valikvastustega ja 16 avatud küsimust. Lavastajate valimi moodustasid kolm lavastajat, kes selgusid publiku ankeetide analüüsi tulemusena. Intervjueeritud lavastajate etendusi mainiti publiku ankeetküsitluses kõige rohkem. Intervjuu lavastajatele koosnes neljast avatud küsimusest. Intervjuutulemused on ilmestatud valitud tsitaatidega intervjueeritavatelt. Väljajäetud osad on tähistatud märkega /.../. Mitme andmekogumismeetodi kasutamine lähtudes erinevate inimeste vaatepunktist, võimaldas anda täpsema ning ülevaatlikuma pildi põhiprobleemist ning suurendada uurimuse usaldusväärsust. Patton on kvalitatiivse meetodi kasutamist kirjeldades väitnud, et kvalitatiivse ja kvantitatiivse meetodiga andmete saamise eesmärgid on erinevad ja samas ka üksteist täiendavad. Kui standardiseeritud meetoditega luuakse mitmesuguseid kokkuvõtteid
UK: Ja mul on selliselt, et ma saan ikka jalgu saan tugikeppidega kasutada. Tugikeppidega lähen siis merre. Hoides tasakaalu käies püsti. Käimiskepid seisavad vee peal, need on kerged ja nendega lähen vajalikule sügavusele siis saan vette minna ja pärast välja tulla, ja ratastool on mul sõiduvahend sinna ja tagasi. Kuid selliselt saab veemõnusid nautima minna ainult siis, kui jalad ja käed toimivad mingil määral koos. Uurisin intervjueeritavatelt, kas suvisel ajal rannamõnude sekka kuulub ka päevitamine, siis väideti, et see kõik oleneb inimese vigastusest. UK: ,,Ei. Päike ei ole üldse hea. Päike ärgu võtku mind, mina ei võta teda. Ja minu haigusega ei ole palavus üldse hea asi." Kõik 38 oleneb sellest, kui palju puudega inimene saab iseseisvalt liikuda, kas ta saab toolilt ise maha. Milline on tema termojahutuse võimekus. P1: Mina mitte, ma kohe ei kannata kuumust, sest paljud, noh on selgroo vigastus,
hoomatav. Selgituseks küsiti üle näiteks nii: ,,Kas see on siis nagu mänguväljak?" või ,,Ühesõnaga, see on siis seikluspark?" Eelkooliealise tüdruku intervjueerimise juures oli ka tema ema, kes vajadusel selgitas lapsele intervjueerija küsimusi. Ema küsis lapselt nii: ,,Mis võiks olla Sinu arvates ühel hästi suurel mängumaal?" Teemapargi idee sai alguse Lennart Meri raamatust ,,Hõbevalge", mille ainesel see ka luua planeeriti, seega küsiti intervjueeritavatelt täiskasvanutelt nende kogemusi ja huvi seoses raamatuga. Üks intervjueeritav mainis, et on raamatu läbi lugenud ja austab Lennart Merit, aga üldiselt oli teadlikkus raamatust väike ja huvi nõrk. Autor järeldas, et 32 üldise kontseptsiooni mõttes ei ole see piisavalt atraktiivne teema, kuna jätab liialt kitsa ja nisiliku mulje ja paljudele inimestele on see teema võõras. Üldine
keda seaduse jõustumine otseselt puudutab (linnade liit, maaomavalitsuste liit) või kellel on kogemus hinnatava süsteemiga teatud aspektist sarnase stuktuuri või teenuse pakkumisega. Üks intervjuudest toimus grupiintervjuuna, ülejäänud personaalintervjuudena. Iga intervjueeritava jaoks koostati individuaalne intervjuu kava, mille fookus sõltus intervjueeritava tööst. Lisaks küsiti intervjueeritavatelt tagasisidet nende osaluse kohta LKS eelnõu väljatöötamises; selle asutuse rolli kohta uues süsteemis, mida intervjueeritav esindas ning planeeritava süsteemi rollijaotuse selguse kohta. Enamik intervjuudest toimus intervjueeritava töökohas ning kestis 1–1,5 tundi. Intervjuud transkribeeriti. Fookusgrupid Viidi läbi 2 fookusgrupi intervjuud KOVide ja maavalitsuste lastekaitsetöötajatega, üks intervjuu toimus Tartus ja teine Tallinnas
annaabi.ee 
