Neid küsimusi küsis autor, et saada ülevaadet ettevõtja oskustest ja teadmistest. Nende vastuste põhjal sai autor teada, kui palju majandusalaseid ning tegevusalaga seotud teadmisi ja kogemusi ettevõtjal oli enne ettevõtte loomist. Küsimuse eesmärk on tuvastada, millisel elu etapil ettevõtja ettevõtlusega tegelema hakkas (vt teooria). (Odres 2009: 54-56) Seejärel uuriti ettevõtja suhtumist, sest see annab infot ettevõtte loomise filosoofiliste aluste kohta. Intervjueeritavalt küsiti, mis kaalutlustel otsustas ta firma luua. Küsiti, kui suur oli usk enda tootesse, aga samas kui suur oli läbikukkumise hirm. Intervjueeritavalt küsiti ka, kas millalgi tekkis tahtmine loobuda ettevõtlusest ning miks seda lõppude lõpuks ikka ei tehtud. Need vastused peaksid autorile andma arusaamise ettevõtjast, kas ta on kannatlik, otsustav ja positiivne. Uuriti intervjueeritavalt endalt ka, kui kannatlikuks, positiivseks ja otsustavaks ta
Heiki Nabi räägib intervjuus oma muljetest pärast olümpiahõbeda võitmist. 3.Intervjueeritavat tutvustatakse ja seda tema ametinimetuse ning täisnimega, ehk Jaak Aaviksoo näitel, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Heiki Nabit tutvustatakse kui meest, kes kuu aega tagasi pani meid rõõmust võpatama, võites olümpiahõbeda. 4.Intervjueerija suhtub vestluskaaslasesse aupaklikult, viisakalt. Ta ei sega ise niivõrd palju vahele, vaid laseb intervjueeritavalt ise rääkida, küsides temalt mõne küsimuse, mis ei anna võimalust vastata lühidalt. 5.Intervjueeritavale esitatavad küsimused on üsna head ja kohased, küsitakse rohkem tema eluvaldkonna poole pealt. Aaviksoo intervjuus räägitakse peamiselt õpetajate palga küsimuste seisukohalt. Heiki Nabi intervjuus räägitakse tema pürgimisest olümpiale ja kuidas ta on hetkel enda saavutustega rahul. 6
Vastuste kuulamisel jälgida vastajat , aktiivselt reageerida tema vastustele (pea noogutamisega, naeratusega vm.) Usutluse lõppedes tuleb vastajat tänada antud intervjuu eest. Näiteks on intervjuud tööle kandideerimise või raadio-, telereporteri intervjuu. Tööintervjuude puhul tuleks igalt kandidaadilt pärida üldjoontes samu küsimusi, et oleks lihtsam võrrelda nende tugevaid ja nõrku külgi. Küsimused, mida intervjuul küsitakse on väga tähtsad, sest vastused, mida saab intervjueeritavalt annavad vajalikku informatsiooni. Usutluse küsimuste koostamise iseloomu järgi võib eristada järgmisi intervjuusid : --- struktureeritud usutlused e. standardiseeritud usutlused; osaliselt struktureeritud intervjuu e. poolstandardiseeritud usutlus; struktureerimata intervjuu e. standardiseerimata usutlus. Struktureeritud intervjuu eelnevalt on küsimused konstantselt välja töötatud ja usutluse käigus neid ei muudeta. Piiratud küsimustik viib piiratud vastusteni. See on
tahetakse uurida; konkreetsed küsimused arenevad intervjuu käigus • Teemad, mis on seotud millegi uurimisega, väljaselgitamisega: MIKS-teemad; uuritava isikliku nägemuse selgitamine • Intervjueeritavale antakse ette valdkond ning tal on vabadus seda ise edasi arendada • Eeldus: uurija peab valdkonda väga hästi tundma ning omama intervjueerimise kogemust, et suhteliselt vabalt teemat arendavalt intervjueeritavalt siiski vajalik info kätte saada • Süvaintervjuude tulemusi on suhteliselt raske analüüsida ja tõlgendada Intervjuusid kasutatakse lisatehnikana, kui tahetakse süveneda ja/või täpsustada teiste tehnikate abil saadud andmeid Fookusgruppi (grupiintervjuud)kasutatakse, kui – Soovitakse välja selgitada teema üldist tausta – Genereerida uurimishüpoteese – Stimuleerida uusi ideid ja loovkäsitlusi – Uute toodete, teenuste või programmide probleemide ja edutegurite diagnostika
Neljanda osa eesmärk on teada saada, milline oleks nii-öelda ideaalne inimene vastavale ametikohale ehk missuguseid inimesi otsitakse ametikohale. Esiteks küsitakse, milline haridus on vajalik vastaval ametikohal töötamiseks ja kus kohast see võiks olla saadud. Selle küsimuse eesmärgiks on teada saada, kas intervjueeritav hindab mingeid ülikoole kõrgemalt kui teisi ja missugust haridust üldsegi on vaja vastaval ametikohal töötamiseks. Seejärel küsiti intervjueeritavalt, missuguseid isikuomadusi hinnatakse vastaval ametipositsioonil oleva inimese juures. Haridus ja isikuomadused ei pruugi olla ainukesed faktorid, mis mõjutavad inimese sobilikust ametikohale. Seepärast küsitigi, missuguseid muid faktoreid hinnatakse vastavale ametipositsioonile kandideeriva inimese juures. Viimaks uuritakse intervjueeritavalt sooliste ja vanuseliste eelistuste kohta ametikohale valimisel. Selle küsimuse eesmärgiks on
4.2. Intervjuude analüüs Oma kahe viimase uurimisülesande täitmiseks viidi läbi kolm intervjuud Eesti liikumispuuetega inimeste kojas. Andmekogumismeetodina kasutati poolstruktueeritud intervjuud. Teatud standardiseeritus on vajalik selleks, et vestlus intervjueeritavaga alguse 35 saaks. Vestluse käigus näeb küsitleja, milliseid uurimuse seisukohalt väärtuslikke andmeid ilmneb ja milliseid võiks veel täiendavalt küsida ning registreerida. Poolstruktueeritud intervjuu nõuab intervjueeritavalt suurt loovust ning väga head sotsiaalse situatsiooni taju. See sobib kõige enam fenomenoloogiliseks uurimuseks. (Õpilasuurimuste juhendamine, 2009) Intervjuu alguses tutvustas uurija ennast ja oma uurimustöö sisu. Teises osas viidi läbi intervjuu. Intervjueeritavatele esitati samalaadsed küsimused, mille koostas töö autor. Osad küsimused koorusid välja intervjuu läbiviimisel. Üks intervjueeritav oli naine, kes hooldab ratastoolis liikuvat meest
Muutuste juhtimise teema · Eeldus: uurija peab valdkonda väga hästi Struktuuri valdkonna teemad tundma ning omama intervjueerimise kogemust, Personalijuhtimise teemad et suhteliselt vabalt teemat arendavalt intervjueeritavalt siiski vajalik info kätte saada Erinevate funktsionaalsete valdkondade toimimine Juhtimisotsused · Süvaintervjuude tulemusi on suhteliselt raske Strateegia teemad analüüsida ja tõlgendada (Tepp) (Tepp)
annaabi.ee 
