Grouping variables'i Sugu (sest tahan sugude vahelisi erinevusi võrrelda) (defineerin soo 1 ja 2) - OK Saan tabeli, kust näen meeste naiste keskmiste erinevusi alatestide lõikes. Alumises tabelis on üks tulp nimega Sig (Olulisuse nivoo), kui sealne number jääb alla 0,05, siis on tegu statistiliselt oluliselt erinevate keskmistega. Kui Sig on väiksem kui 0.05, siis ei ole andmed normaaljaotuslikud. T-testi läbiviimise eeldus on, et üldkogum oleks normaaljaotusega, intervallskaalal, ja et neil oleksid võrdsed dispersioonid. Kui Levene'i testi Sig on suurem kui 0.05, vaatame edaspidi ülemist tabelirida; kui Levene'i test Sig on väiksem kui 0.05, loeme edaspidi alumist rida. 0,5 0,05 0,005 0 Vastus tuleb Sig (2-tailed) alt!!! T-testi raporteerimine: Selles suvalises näidislauses leiti, et loengutes kohalkäijate keskmine tulemus (M = 4.51, SD = 0.30) on statistiliselt oluliselt kõrgem kui neil, kes magavad sisse ja kohale ei tule (M = 2.92, SD = 0
varieeruvusest Tulemused: Kõik tulemused saab ka SPSSi keskkonda –nt wordi File-Export Standardhälve tuleb alati välja võrdluses. Erinevus on 1,88 punkti. Viiepunkti skaalal on see päris suur. Siit tuli välja, et kõik on eluga rohkem rahul kui ilmaga. See tulemus võib olla ilmselge, aga siiski peaks tegema alati t- testi. T test on kahe üldkogumi keskväärtuste võrdlemine. T-testil on kaks eeldust – gruppe peab olema kaks ja tunnused peavad intervallskaalal olema mõõdetud. Testi testi puhul jagatakse olukorrad kaheks – sõltumatud valimid ja sõltuvad. Sõltumatud on reaalselt erinevat gruppi, keda on omavahel võrreldud nt mehed ja naised. Sõltuvad valimid on sellised kui me mõõdame samu objekte kahel korral, kas siis ajalise või sisulise erinevusega (nt arvamus andmeanalüüsist enne kursust ja pärast kursust). Sisuline erinevus nt palun hind oma ilma ja palun hinda oma elu või määra oma stressitase ja määra oma väsimust
üs (sõltumatu) 9 / 10 tunnus faktoranalüüs intervallskaala kõik kõik hierarhiline Kõik tunnused peaksid olema sama tüüpi skaalal. Skaala tüüp sõltub kaugusmõõdust: tavaliselt klasteranalüüs intervallskaalal. mitmene grupeeriv nominaalskaala, järjeskaala, intervallskaala diskriminantanalü (sõltuv) (unikaalseid väärtusi peab olema enam kui 2 väärtust, üs tunnus aga mitte väga palju) 10 / 10
tüübi mõistele. · tuginemine antud empiirilisele andmestikule Empiirilise tüpoloogia puhul lähtub uurija vastajate jagunemisest tüüpimoodustavate tunnuste ruumis. Empiirilise tüpoloogia protseduur: o Tüüpimoodustavate tunnuste määratlemine. Tavaliselt on neid 10-20, nii indekseid (soovitavalt) kui üksiktunnuseid, eelduseks tunnuste fikseeritus intervallskaalal (või sellele lähedasel skaalal). o Vastajate võrdlemine ja rühmitamine tüüpimoodustavate tunnuste kombinatsiooni sarnasusastme alusel automatiseeritud klassifikatsioon, klasteranalüüs. Mõnikord tehakse seda kahes etapis, algul rühmitatakse juhuslikult valitud koordinaatobjektid, hiljem liigitatakse kõik vastajad sarnasuse alusel koordinaatobjektidele.
· vahemikskaala - nullpunkti asukoht on kokkuleppeline (Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks, aeg). Võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid. · suhteskaala - nullpunkt on fikseeritud absoluutselt (pikkus, kaal). Intervallskaala võib olla a) diskreetne, b) pidev. Informatiivsuse poolest on nominaalskaala kõige madalam ja intervallskaala kõige kõrgem. Nominaaltunnuseid ja järjestustunnuseid nimetatakse ka kvalitatiivseteks tunnusteks. Intervallskaalal mõõdetud tunnuseid nimetatakse kvantitatiivsteks ehk lihtsalt arvtunnusteks. Arvtunnuse võib teisendada järjestustunnuseks või nominaaltunnuseks. Vastupidine teisendus ei ole üldiselt võimalik. Madalama taseme skaala korral kasutatavad meetodeid võib kasutada ka kõrgema taseme skaala korral. Vastupidine pole võimalik. 6 2 ANDMEKOGUMIT KIRJELDAVAD PARAMEETRID 2.1 Statistilised keskmised
keskharidusega, bakalaureuse kraadi ja magistri kraadiga inimeste vahel). Leiab, kas üldse leidub rühmade vahel statistiliselt olulisi erinevusi ning kui, siis milliste. Nullhüpotees H0: μ1= μ 2=….= μn , ehk alamkogumite keskväärtused ei erine Sisukas hüpotees H1: leidub vähemalt üks alamkogumite paar, mille korral μi≠ μ j Sõltuv tunnus peab olema vähemalt intervallskaalal, grupeeriv tunnus kategooriline (mitte pidev). Tunnuse hajuvused võrreldavates gruppides võiks olla sarnased (Levene’i test) Tunnuse jaotus (gruppides eraldi võetuna) peaks olema ligilähedane normaaljaotusele. Mitmefaktoriline dispersioonianalüüs (Two-Way ANOVA) Kasutatakse, kui meil on üks arvuline sõltuv muutuja, aga mitu kategoorilist sõltumatut muutujat (tavaliselt 2 või 3), millel on omakorda mitu taset (nt sugu ja
Kinnistes küsimustes on kasutusel ka erinevat tüüpi skaalasid. Skaalad Skaala on küsimustikus mõõtmisvahend, kuhu vastajate poolt antud vastused kindlate reeglite järgi paigutuvad ja mis võimaldab kogutud hinnanguid statistiliselt võrrelda. Nominaalskaala on klassifitseeritud skaala, kus numbrid on vaid andmenimed (nt. 1=mees, 2=naine). Ordinaalne skaala kus numbrid esindavad mõõdetavate karakteristikute suhtelisi suurusi, nt esimene või teine tähtsuse järjekorras. Intervallskaalal on skaala võrdsed intervallid vastavad samaväärsetele muutustele mõõdetavas karakteristikus. Suhteskaala on intervallskaala alatüüp, mis mõõdab võrdsete intervallidega skaalal suhestatud väärtusi. Sõnastatud suhtevariantidega skaalasid võib kasutada nii sageduse hindamisel, mainekuvandi kui ka hoiakute mõõtmisel. Võrdleva skaala korral võrreldakse ühte objekti teisega ning saadakse suhteline eelistus. Paarisvõrdluse skaala
annaabi.ee 
