ja korratavus käivad käsi-käes kuna selleks, et kontrollida peab uuesti monad eksperimenti läbi viima ja korratavus vastabki sellele, et seda on võimalik korrata nt järgneva kontrolli jaoks. 3. Esimeseks aspektiks on see, et teadus peab täitma mitmeid nõudeid (teoreetiline tähendus), et üldse võiks end nimetada tõeliseks teaduseks. St selleks, et pidada monad teadust ja sellest tulenevaid väiteid tõeks, peab teadus täitma erinevaid aspekte nagu nt kontrollitavus, korratavus, intersubjektiivsus jms. Teiseks, eksisteerib ka teaduse vorm institutsioonina (ühiskondlik/teoreetiline). Institutsiooniks võib pidada erinevaid teadusorganisatsiooni/ülikoole ning need muudavad teadust nähtavaks. Kui terve institutsioon kõneleb teadusest, siis on see rohkem kuuldavam, kui nt ainuüksi müni professor sellest räägiks. Institutsioon on ka üldjuhul ühiskondlik organisatsioon. Kolmandaks aspektiks on aga teaduse eetilisus. Teaduse eetilisus
tänapäeval see pigem nii ei ole. Tänapäeval ei seostata teadust väärtushinnangutega, teadmised on pigem, kui kaup. Minu arvates on sellel muutusel positiivsed küljed. Väärtushinnangud on ikkagi mõistmine, mida iga inimene saab ja peab kujundama ise. Seda ei saa, kuidagi võrrelda teadusega, saab ehk sügavamal tasandil, kuid igapäevasel tasandil ei saa. 2. Nõuded, mis Mittelstrass välja tõi ja mis kattuvad Huene omadega on: Kontrollitavus, intersubjektiivsus, korratavus, mõisteline selgus ja vastuolude puudumine. Seega kõik Mittelstrassi viis ,,nõuet" kattuvad Paul Hoyningen-Huene välja toodud aspektidega. Sõnastus on neil kahel autoril küll väga erinev, kuid mõte on neil sama. 3. Esimene teaduse aspekt on kõige tähtsam ja mida üldjhul mõistetakse, kui räägitakse teadusest. Selleks on teaduslik teadmine, siia kuuluvad igasugused teooriad, uurimused, kontrollid jne
Kindla teadmise ideaal, inimese tund kindla teadmise poole, seab eelisasendisse mõistustunnetuse, sest meeleline tunnetus on alati suhteline. 26. aksioom alglause, mis antud teaduse tõena tõestuseta, st. endastmõistetav. 27. intuitsioon loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamises vahetul loogilisel arutlusel ennetaval viisil idee või lahenduse ootamatu leidmisel põhinedes varasematele kogemustele teadvustamata läbitöötamisel. 28. intersubjektiivsus teadus ei sõltu teadlastest, on isikutes, seetõttu võimalik progressiivne areng. Kõiketeadmisi pole. 29. koherentsus teaduse väited peavad olema omavahel kooskõlas. 30. formaalteadus saab kindlasti saavutada ideaalilähedasemaid tulemusi. 31. hüpotees võib olla tugevalt intuitiivne. 32. fenomenalism teaduslikud teadmised piirduvad meeleliste nähtuste fikseerimisega, nende tagant ei saa otsida olemust. 33
Liitideed kujunevad aga lihtideede kokkuliitmise teel. Mõistus Locke'l nagu ideede "logistik". Berkeley (1685-1753) väiteks on aga, et ideed ongi asjad, materiaalset substantsi ei ole olemas (kirss, kui kõrvaldada aistingud, mis me sellest saame, siis kõrvaldame ka kirsi). Seega eitab Berkeley kogemusvälist maailma, olla tähendab olla tajutud. Kuid kust tuleb korrapära ideede vahele? Miks meie aistingud on korrastatud, võimalik on intersubjektiivsus? See saab olla üksnes aktiivse ideid korrastava Jumala teene! (nt laud jääb alles ka siis kui me toast väljume). 6 12. Kanti tunnetusteooria pöördelisus, tunnetuse aktiivsus. Analüütilised ja sünteetilised otsustused, aprioorsed ja aposterioorsed otsustused. Kant (1724-1804) asub vaagima küsimust, kas metafüüsika on ülepea võimalik. Kanti lähtekoht tunnetusteoreetiline: enne filosofeerimist tehkem kindlaks meie tunnetusvõime
empiirilist materjali. 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 7 · Napib kultuuri-ühiskonna kui süsteemi aspektide arvestamist mikroprotsesside analüüsis (nt võimu küsimus, ideoloogiad jne). Kokkuvõte mikroteooriate põhitemaatikast Lisaks sümboolsele interaktsionismile oluline mainida ka selliseid mikroteooriaid nagu fenomenoloogia (Husserl Alfred Schutz (1899-1959)) tavalise inimese Lebenswelt'i uurimine; intersubjektiivsus vastastikune mõistmine, inimesed jagavad ühist maailmanägemust, kuna nad näevad maailma samal moel nagu mina, Lebenswelt põhineb paljuski nö ,,tavateadmistel" (common-sense knowledge)) ja etnometodoloogia (Harold Garfinkel (1917-...) Ameerika sotsioloog) a) arvessevõtmine - inimesed kujundavad teatud seletuslikke raamistikke mõistmaks sotsiaalset tegevust, samas käitutakse ise nii, et teised seda mõistaksid, b) G
Keerukad füüsikalised süsteemid on prognoosimatud, kuigi neid annab teatava piirini uurida kaosematemaatika abil, on leitud seaduspärasused tõenäosuslikud. Kaosest võib tekkida kord iseorganiseerumise läbi, sest just sel viisil kasvab entroopia kõige kiiremini. Nende nähtuste seletamisel tekib loodusteadustes jällegi müüdilisi elemente ning filosoofial võib olla teaduse kõrval oluline tähendus. Teaduse meetodist. Tunnusteks võiksid olla: kriitilisus, kontrollitavus, intersubjektiivsus, püüdlus objektiivsusele, enesekorrektsiooni võime ning tendents areneda üldisemaks, mahukamaks ja keerukamaks. Teadusliku tõe probleemist. Kui tõeks pidada vastavust tegelikkusele (korrespondentsteooria), siis jõutakse realistlikele seisukohtadele. Selle järgi eksisteerib maailm meist sõltumatult ning teaduse eesmärgiks ongi liikumine tõe suunas tegelikkuse täieliku kirjelduse poole. Realismi kriitikud kahtlevad tegelikkuse tunnetamise võimalikkuses ning inimese võimekuses
· Kujutlused (ideas). Need on muljete koopiad. ühe inimese tunded kantakse teisele üle. · Tunnetusteooria · Moraalifilosoofia · Mõlemad klassid erinevad teineteisest · Sellega on põhjendatud moraalsete väärtuste intensiivsuse astmelt. intersubjektiivsus. · Näiteks on suur erinevus vigastusest tekkinud valu · Moraalne hinnang tekib, kui isiklik heakskiit või ja selle vigastuse mälestusest tekkinud valu vahel. hukkamõist teatud teo suhtes osutub üldkehtivaks. · Inimesel on võime oma ettekujutusvõime · Nii areneb ühiskonnas üldine hinnanguline (imaginatsioon) abil kujutlusi moodustada, mis ei mõõdupuu.
annaabi.ee 
