Neuron koosneb tuuma sisaldavast keskosast, närvirakust ehk perikaarionist, ja jätketest, mida nimetatakse närvikiududeks. Närvirakud paiknevad kesknärvisüsteemi hallaines, perifeerse närvisüsteemi närviteedel asetsevates kogumites, ganglionides ja elundite seinasisestes närvipõimikutes. Enamik närvikiududest paikneb kesknärvisüsteemi valgeaines ja perifeerses närvisüsteemis. Gliia moodustab neuronite vahel spetsiifilise interstitsiaalkoe, millel on toestus ja troofiline funktsioon ning mis koosneb mitmest rakuvormist. Neuronid närvirakud, mis juhivad impulsse, mille läbi toimub närvisüsteemi funktsioneerimine. Gliiarakud rakud, mis ise ei juhi impulsse, vaid toetavad ja reguleerivad neuronite tööd. 58) Erinevat tüüpi neuronid, nende ülesanded 59) Skeletilihase retseptorid, nende ülesanded - Skeletilihaste retseptorid: · lihaskäävid (neuromuskulaarsed käävid)
Vee jaotumine erinevate vedelikuruumide vahel organismis ja seda mõjutavad tegurid: elektrolüütide konsentratsioon ekstratellulaarses vedelikus, kapillaarne vererõhk, vereplasma valkude konsentratsioon.Veekogus esineb 1. rakusisese e.intratsellulaarse veena 60%- kuulub raku koostisse ja 2. rakuvälise e. ekstratsellulaarse vedelikuna 40%- ümbritseb rakke.selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja sealt välja. Ekstratsellulaarne jaotub: interstitsiaalkoe 31%,vereplasma 7% ja transtsellulaarse 2% vedelike vahel. Veesisaldus hoitakse regulatsioonimehhanismide abil suhteliselt konstantsena. Makroelemendid ja mikroelemendid, nende ligikaudne hulk organismis ja vajalik sisaldus toidus. *Na, K (piisab NaCl -10-20g ja KCl 2-4g ööpäevas) elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll osmootse rõhu säilitamisel ja rakumembraanide biolektriliste potensiaalide tekkes. *Kaltsiumisoolad
Nagu teiste sigimisega seotud organite puhul, nii algab ka udara märgatav kasv puberteedi ajal ja tema talitlus ning areng on tsüklilised. Udar on ju organ, mis kõige suuremal määral eristab kõrgetoodangulist lüpsilehma tema ulukeellastest. Nagu teistes näärmelistes organites, nii eristatakse ka udaras väliskatte ning udarat mitmeastmeliteks sagarikkudeks jaotava sidekoelise strooma ehk interstitsiaalkoe kõrval näärmelist parenhüümi. Kuid teistest näärmetest erineb lehma udar 1) oma näärme lõpposade erilaadse kujuga, 2) viimasüsteemi sinusoidse ehitusega vahelduvad suuermates juhades sfinkteritaoliselt toimivate ahenenud aladega, 3) asjaoluga, et sekretoorsed lõpposad ei esine üksnes viimasüsteemi lõpphargustega seostunult, vaid näärme lõpposad saadavad viimasüsteemi kogu selle ulatudes, avanedes väikeste
(Vesi, lümf, veri) Inimese organismis on keskmiselt 57...65% vett. Nimetatud veekogus esineb rakusisese ehk intratsellulaarse ja rakuvälise ehk ekstratsellulaarse veena. Intratsellulaarne vesi kuulub rakkude koostisse. Ekstratsellulaarne vedelik ümblitseb rakke, selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkise ja regulaatorainete viimine raku sisse ja rakust välja. Ekstratsellulaarne vesi jaotub interstitsiaalkoe, vereplasma ja nn transtsellulaarse ruumi vedelike vahel. Ilma veeta on elu võimalik ainult lühikest aega, sest organismist ei saa eemaldada ainevahetusjääke, häiritud on osmootse rõhu ja happe-leelise tasakaalu regulatsioon, vesilahustes toimuvate keemiliste reaktsioonide kulg jne. Inimorganism vajab tavalisel temperatuuril ja igapäevase tööreziimi juures 2,2...2,8 liitrit vett ööpäevas. Vett saadakse toiduga ja endogeense veena, mis tekib toitainete oksüdatsioonil
Noore indiviidi toitumise seisukohalt jätkab udar varem emaka poolt täidetud ülesannet. Nagu teiste sigimisega seotud organite puhul, nii algab ka udara märgatav kasv puberteedi ajal ja tema talitlus ning areng on tsüklilised. Udar on ju organ, mis kõige suuremal määral eristab kõrgetoodangulist lüpsilehma tema ulukeellastest. Nagu teistes näärmelistes organites, nii eristatakse ka udaras väliskatte ning udarat mitmeastmeliteks sagarikkudeks jaotava sidekoelise strooma ehk interstitsiaalkoe kõrval näärmelist parenhüümi. Kuid teistest näärmetest erineb lehma udar 1) oma näärme lõpposade erilaadse kujuga, 2) viimasüsteemi sinusoidse ehitusega vahelduvad suuermates juhades sfinkteritaoliselt toimivate ahenenud aladega, 3) asjaoluga, et sekretoorsed lõpposad ei esine üksnes viimasüsteemi lõpphargustega seostunult, vaid näärme lõpposad saadavad viimasüsteemi kogu selle ulatudes, avanedes väikeste viimakäikude kaudu ka otseselt suurematesse juhadesse ja
Nagu teiste sigimisega seotud organite puhul, nii algab ka udara märgatav kasv puberteedi ajal ja tema talitlus ning areng on tsüklilised. Udar on ju organ, mis kõige suuremal määral eristab kõrgetoodangulist lüpsilehma tema ulukeellastest. Nagu teistes näärmelistes organites, nii eristatakse ka udaras väliskatte ning udarat mitmeastmeliteks sagarikkudeks jaotava sidekoelise strooma ehk interstitsiaalkoe kõrval näärmelist parenhüümi. Kuid teistest näärmetest erineb lehma udar 1) oma näärme lõpposade erilaadse kujuga, 2) viimasüsteemi sinusoidse ehitusega vahelduvad suuermates juhades sfinkteritaoliselt toimivate ahenenud aladega, 3) asjaoluga, et sekretoorsed lõpposad ei esine üksnes viimasüsteemi lõpphargustega seostunult, vaid näärme lõpposad saadavad viimasüsteemi kogu selle ulatudes, avanedes väikeste
Verplasma valkude konsentratsioon- kapillaaride sein ei ole läbitav, valgu molekulid tekitavad gradiendi, osmoos tõmbab vedeliku uuesti veresoontesse tagasi tulemuseks normaalne püsiv veremaht. Veekogus esineb 1.rakusisese e.intratsellulaarse veena 60%- kuulub raku koostisse ja 2.rakuvälise e. ekstratsellulaarse vedelikuna 40%- ümbritseb rakke.selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja sealt välja. Ekstratsellulaarne jaotub: interstitsiaalkoe 31%,vereplasma 7% ja transtsellulaarse 2% vedelike vahel. Veesisaldus hoitakse regulatsioonimehhanismide abil suhteliselt konstantsena. Makroelemendid ja mikroelemendid, nende ligikaudne hulk organismis ja vajalik sisaldus toidus. *Na, K (piisab NaCl -10-20g ja KCl 2-4g ööpäevas) elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll osmootse rõhu säilitamisel ja rakumembraanide biolektriliste potensiaalide tekkes. *Kaltsiumisoolad oluline luukoe ehitusmaterjal. Ca (1 g)on oluline osa
Ülemäärane veekaotus- dehüdratsioon. Vee jaotumine erinevate vedelikuruumide vahel organismis ja seda mõjutavad tegurid:1.rakusisese e. intratsellulaarse veena 60%- kuulub raku koostisse (palju-K,Mg,fosfaate,sulfaate.4*rohkem valke kui koevedelikus) 2. rakuvälise e. ekstratsellulaarse vedelikuna 40%- ümbritseb rakke (palju:Na,Cl,HCO3.vähe:K,Mg,P,proteiine).selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja sealt välja. jaotub: interstitsiaalkoe 31%,vereplasma 7% ja transtsellulaarse 2% vedelike vahel. Makroelemendid ja mikroelemendid, nende ligikaudne hulk organismis ja vajalik sisaldus toidus. *Na, K (piisab NaCl -10-20g ja KCl 2-4g ööpäevas) elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll osmootse rõhu säilitamisel ja rakumembraanide biolektriliste potensiaalide tekkes. *Kaltsiumisoolad oluline*luukoe ehitusmaterjal ja *erutuse
??? Vee jaotumine erinevate vedelikuruumide vahel organismis ja seda mõjutavad tegurid: elektrolüütide konsentratsioon ekstratellulaarses vedelikus, kapillaarne vererõhk, vereplasma valkude konsentratsioon.Veekogus esineb 1.rakusisese e.intratsellulaarse veena 60%- kuulub raku koostisse ja 2.rakuvälise e. ekstratsellulaarse vedelikuna 40%- ümbritseb rakke.selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja sealt välja. Ekstratsellulaarne jaotub: interstitsiaalkoe 31%,vereplasma 7% ja transtsellulaarse 2% vedelike vahel. Veesisaldus hoitakse regulatsioonimehhanismide abil suhteliselt konstantsena. Makroelemendid ja mikroelemendid, nende ligikaudne hulk organismis ja vajalik sisaldus toidus. *Na, K (piisab NaCl -10-20g ja KCl 2-4g ööpäevas) elusate rakkude ja koevedelike koostisosad, roll osmootse rõhu säilitamisel ja rakumembraanide biolektriliste potensiaalide tekkes. *Kaltsiumisoolad oluline luukoe ehitusmaterjal
annaabi.ee 
