Eesti jalaväediviisi ülemaks, kuhu kogunes umbes 50 000 sõdurit ja 1000 ohvitseri. Laidoner, olles poliitik ja luureohvitserina harjunud delikaatsete probleemidega, oli mees omal kohal. Koos poliitiliste liidrite ja oma lähemate kaasteenijatega töötas Laidoner välja tol hetkel ainuõige strateegia. Viimse võimaluseni püüti vältida relvakokkupõrkeid enamlaste ja Vene armeega. Ühteaegu valmistuti hetkeks, mil saksa väed alustavad pealetungi, et siis interreegnumit kasutades võim üle võtta ja kuulutada välja Eesti Vabariik. Nagu teada, õnnestus see tal täielikult. Saksa vägede tulekuga lahkus Laidoner Petrogradi. Põhjuseks oli asjaolu, et sakslased arreteerisid kõik nende haardeulatusesse jäänud Vene luureohvitserid. Petrogradis viibides täitis mitmesuguseid keerulisi ülesandeid. Laidoner edendas Eesti tolleaegset peamist diplomaatilist püüet hankida Lääne suurriikide tunnustust Eesti Vabariigile
5. Millal toimusid järgmised sündmused? 1) Eestimaa kubermang sai autonoomia- 1917 aastal 2) Kuulutati välja EV iseseisvus Tallinnas- 24.02.1918 3) Algas vabadussõda- 28.11.1918 4) Tähistatakse Võidupüha- 23. juunil alates aastast 1934 6. Kuidas on EV loomisega seotud järgmised isikud? a) K.Päts- Konstantin Päts juhtis Eesti Ajutist Valitsust 1918–1919 b) J. Poska- Tartu Rahu allkirjastaja c) J.Laidoner- Laidoner aitas välja töötada plaani Eesti iseseisvumiseks: interreegnumit kasutades võeti võim üle.Laidoneril kui vägede ülemjuhatajal Eesti Vabadussõjas on suuri teeneid eesti rahva vabastamisel ja iseseisva Eesti Demokraatliku Vabariigi loomisel. d) J.Kuperjanov- tema suurimad teod Eesti Vabariigi heaks on Tartu linna enamlastelt ülevõtmise juhtimine 1918. aastal, Lõuna-Eesti põrandaaluse Omakaitse organiseerimine Saksa okupatsiooni ajal, üle-eestilise mobilisatsiooni kava väljatöötamine 1918. aasta juuliks, oma partisanide pataljoni moodustamine
Jaan Poska Eesti peaminister, kes tegeles Tartu rahulepinguga ja diplomaatiaga venelastega ja ka allkirjastas rahulepingu Konstantin Päts Päästekomitee liige Täitis pea-, sõja- ja siseministri ameteid Johan Laidoner Koos poliitiliste liidrite ja oma lähemate kaasteenijatega töötas Laidoner välja tol hetkel ainuõige strateegia. Viimse võimaluseni püüti vältida relvakokkupõrkeid enamlaste ja Vene armeega. Ühteaegu valmistuti hetkeks, mil saksa väed alustavad pealetungi, et siis interreegnumit kasutades võim üle võtta ja kuulutada välja Eesti Vabariik. Nagu teada, õnnestus see kava täielikult. Juhan Kukk Poliitik, tegeles Maapäevas rahandusega (Pidi alguses ise liituma Päästekomiteega, aga K.Konik liitus tema asemel, kuna Kuke poeg oli väga raskelt haigeks jäänud. Iseseisvusmanifesti koostamine ja vastutas selle trükkimise eest.) Ferdinand Peterson Ajutise Valitsuse teedeminister, AV üks asutajaid Millised muudatused kaasnesid Eestimaal autonoomia kehtestamisega
äärmiselt keeruliseks muutunud. Rahvusdiviisi ülem pidi sõjaliste teadmiste kõrval ilmutama ka tõelist diplomaatilist talenti ja poliitilist asjatundmist. Laidoner oli harjunud delikaatsete probleemidega. Koos poliitiliste liidrite ja oma lähimate kaasteenijatega töötas ta välja tol hetkel ainuõige strateegia. Viimase võimaluseni püüti vältida relvakokkupõrkeid enamlaste ja Vene armeega. Ühtaegu valmistuti hetkeks, mil Saksa väed alustavad pealetungi, et siis interreegnumit kasutades võim üle võtta ja kuulutada välja Eesti Vabariik. Nagu teada, õnnestus see kava täielikult. Kui Saka väed 1918. aasta veebruari lõpuks Eesti okupeerisid, ei saatnud nad kohe laiali rahvusväeosi. Divi'isiülem Laidoner lahkus sakslaste saabudes siiski kodumaalt Petrogradi. Põhjuseks oli asjaolu, et sakslased arreteerisid kõik nende haardeulatusesse jäänud Vene luureohvitserid. Petrogradis viibides täitis Laidoner mitmesuguseid keerulisi ülesandeid
ordenitega ning Georgi kuldmõõgaga "Vapruse eest". 2.2 Eesti iseseisvumine 24.veeb 1918 Laidoner, olles teravapilguline poliitik ja luureohvitserina harjunud delikaatsete probleemidega, oli mees omal kohal. Koos poliitiliste liidrite ja oma lähemate kaasteenijatega töötas Laidoner välja tol hetkel ainuõige strateegia. Viimse võimaluseni püüti vältida relvakokkupõrkeid enamlaste ja Vene armeega. Ühteaegu valmistuti hetkeks, mil saksa väed alustavad pealetungi, et siis interreegnumit kasutades võim üle võtta ja kuulutada välja Eesti Vabariik. Nagu teada, õnnestus see kava täielikult. (Walter 1990:8) 2.3 Vabadussõda 28.11 1918-03.01 1920 Eesti Vabadussõda algas Eesti armee taandumisega. Eestil puudus tõeline vägede ülemjuhataja- isik, kelle autoriteet oleks väljaspool kahtlust. Nõnda jõudis Laidoner tagasi Eestisse detsembris 1918, kui sõjaliselt kokku varisenud Saksa armee oli siit lahkunud ja Punaarmee alanud pealetungi Eesti vägede vastu
aasta veebruaris oli Laidoner sunnitud enamlaste nõudel lahkuma. Eesti iseseisvumine 24.veeb 1918 Laidoner, olles teravapilguline poliitik ja luureohvitserina harjunud delikaatsete probleemidega, oli mees omal kohal. Koos poliitiliste liidrite ja oma lähemate kaasteenijatega töötas Laidoner välja tol hetkel ainuõige strateegia. Viimse võimaluseni püüti vältida relvakokkupõrkeid enamlaste ja Vene armeega. Ühteaegu valmistuti hetkeks, mil saksa väed alustavad pealetungi, et siis interreegnumit kasutades võim üle võtta ja kuulutada välja Eesti Vabariik. Nagu teada, õnnestus see kava täielikult. Töö Petrograadis Saksa vägede tulekuga lahkus Laidoner Petrogradi. Põhjuseks oli asjaolu, et sakslased arreteerisid kõik nende haardeulatusesse jäänud Vene luureohvitserid. Petrogradis viibides täitis mitmesuguseid keerulisi ülesandeid. Laidoner edendas Eesti tolleaegset peamist diplomaatilist püüet hankida Lääne suurriikide tunnustust Eesti Vabariigile
annaabi.ee 
