rasvatoodang 280 kg, valgu protsent 3,0 , valgutoodang 210kg , rasva ja valgutoodangu summa 490 kg. 27. Kontroll-lüpsid ja piimaproovide võtmine. Kontrolllüpsi tehakse üks kord kuus.Seda võib viia nelal meetodil: a)standardkontroll-lüps b)vahelduvkontroll-lüps c)lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil d)kontroll-lüps lüpsirobotiga. Igal lüpsil võetakse säilitusainet sisaldavasse proovipudelisse nõutav kogud piima. 28. Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil. 29. Veiste märgistamine ja nudistamine. Sündinud vasikas peaks märgistama 20päeva jooksul. Märgastamata loomi ei tohi karjat välja viia.Vasikad on soovitav nuudistada 3-6nädala vanuselt kui sarvealged on pähklisuurused. 30. Karjakontroll ja jõudluskontrolli arvestus Kõik karja andmed esitatakse JKK , andmete alusel teostatakse veiste jõudluskontrolli, mis on reguleeritud Tõuaretuse Seadusega, mis jõustus 25,06,1995. 31
kohta. b) 305 päevase või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus. 27)Kontroll-lüps- lehmade piimajõudluse kindlakstegemine. Tehakse üks kord kuus ja tehakse 24 tunni jooksul toimuvatel kõigil lüpsikordadel. Piimaproovide võtmine- toimub igal lüpsikorral, kus võetakse iga lehma piimakogusest 20ml piima, et määrata rasva-, valgu- ja karbamiidisisalduse ning somaatiliste rakkude ja bakterite üldarvu. 28)Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil. Lk 42 29)Veiste märgistamine- märgistatakse kõik karjas olevad loomad, vastsündinud vasikas tuleb märgistada 20 päeva jooksul. Kõik loomad on märgistatud eluaegse kordumatu numbriga. Märgistamata looma ei tohi karjast välja viia. Märgistatud loomad registreeritakse PRIA-s Nudistamine- veistel sarvede eemaldamine, hädavajalik vabapidamisel. Selleks kasutatakse spets nudistamisaparaate. Soovitavalt teha seda 3-6nädala vanuselt. Valulik- kasutada kohalikku tuimestust.
pikkus see on- päevade arv kontroll- lüpsipäevale järgnevast päevast kuni järgmise kontroll- lüpsipäevani (kaasa arvatud) · P1, P2, P3 jne - ühe kontroll- lüpsipäeva piimakogused, kg · SELGITUS · Kontroll- lüpsid lehmal KIRJAK · kgRasv, kuupäevpiika, %Valk, %10.0327,04,182,9815.0421,04,192,8512.0521,03,633,05 · Arvuta APRILLIKUU piimajõudlusnäitajad interpolatsioonimeetodil · Piima päevas, kg ajavahemikul 11.03...15.04=(27+21):2=24 kg · Piima päevas, kg ajavahemikul 16.04...12.05=(21+21):2=21 kg · APRILLIKUU piimatoodang = 15 päeva (01.04...15.04)x24 kg + 15 päeva (16.04...30.04)x21kg = 675 kg · RASVATOODANG aprillis arvutatakse analoogselt, lähtuvalt, rasvasisaldusest ja piimatoodangust. · RASV, kg. · Kõigepealt leitakse rasvatoodang päevas erinevatel perioodidel · Märtsis: (27x4,18):100=1,1 kg
c) lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil. Lisaks piimakoguse mõõtmisele võetakse iga lehma piimakogusest igal lüpsikorral piimaproov sisaldusainete (rasva-, valgu- ja karbamiidisisalduse ning somaatiliste rakkude ja bakterite üldarvu) määramiseks. Proov võetakse vahetult pärast lüpsi hoolikalt segatud piimast. Kontroll-lüpsi lehed ja proovikastid viiakse analüüsimiseks ja andmetöötluseks Jõudluskontrolli Keskusesse (JKK). 28. Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil. 29. Veiste märgistamine ja nudistamine. Kõik loomad peavad olema märgistatud eluaegse kordumatu numbriga. Loomade märgistamine on vajalik selleks, et: 1)jõudlusandmeid täpselt registreerida 2)eristada looma teistest kogu eluea vältel 3) tagada loomade jõudlus- ja põlvnemisandmete õigsus 4)elusloomade müümisel saaks ostja veenduda veterinaartõendi õigsuses looma tervisliku seisundi kohta 5)veenduda, kas müüdavad piima- ja lihasaadused pärinevad tervetelt loomadelt, kes on
Seega enne kontroll-lüpsi päeva oli lehmal lüpsipäevi (5.03..14.03k.a.) 10. Piimatoodang sel perioodil oli 10x21=210 kg. 3) Laktatsiooni kogutoodangu leidmiseks summeeritakse kõigi poegimise ja kinnijätmise vaheliste kontrollperioodide piimatoodangud 4) 305-päevase laktatsioonitoodangu arvutamisel arvestatakse laktatsiooni algusest kuni 305.päevani või lühema lõppenud laktatsiooni korral kõigi kontrollperioodide piimatoodangut. 5) Kontrollaasta piimatoodang saadakse interpolatsioonimeetodil arvutatud kontrollaasta kontrollperioodide piimatoodangute liitmise teel Karja aastase piimatoodangu arvutamisel liidetakse kõigi kontrollaasta (01.01...31.12) jooksul karjas olnud lehmade kontrollaasta piimatoodangud. Saadud summa jagatakse aastalehmade arvuga ja saadakse keskmine piimatoodang lehma kohta aastas. Aastalehm on arvestuslik lehm, mis arvutatakse kogu karja söötmispäevade summa jagamisel päevade arvuga aastas. Söötmispäevadeks loetakse kõik päevad, mil lehm oli karjas,
Seega enne kontroll-lüpsi päeva oli lehmal lüpsipäevi (5.03..14.03k.a.) 10. Piimatoodang sel perioodil oli 10x21=210 kg. 3) Laktatsiooni kogutoodangu leidmiseks summeeritakse kõigi poegimise ja kinnijätmise vaheliste kontrollperioodide piimatoodangud 4) 305-päevase laktatsioonitoodangu arvutamisel arvestatakse laktatsiooni algusest kuni 305.päevani või lühema lõppenud laktatsiooni korral kõigi kontrollperioodide piimatoodangut. 5) Kontrollaasta piimatoodang saadakse interpolatsioonimeetodil arvutatud kontrollaasta kontrollperioodide piimatoodangute liitmise teel Karja aastase piimatoodangu arvutamisel liidetakse kõigi kontrollaasta (01.01... 31.12) jooksul karjas olnud lehmade kontrollaasta piimatoodangud. Saadud summa jagatakse aastalehmade arvuga ja saadakse keskmine piimatoodang lehma kohta aastas. Aastalehm on arvestuslik lehm, mis arvutatakse kogu karja söötmispäevade summa jagamisel päevade arvuga aastas. Söötmispäevadeks
Seega enne kontroll-lüpsi päeva oli lehmal lüpsipäevi (5.03..14.03k.a.) 10. Piimatoodang sel perioodil oli 10x21=210 kg. 3) Laktatsiooni kogutoodangu leidmiseks summeeritakse kõigi poegimise ja kinnijätmise vaheliste kontrollperioodide piimatoodangud 4) 305-päevase laktatsioonitoodangu arvutamisel arvestatakse laktatsiooni algusest kuni 305.päevani või lühema lõppenud laktatsiooni korral kõigi kontrollperioodide piimatoodangut. 5) Kontrollaasta piimatoodang saadakse interpolatsioonimeetodil arvutatud kontrollaasta kontrollperioodide piimatoodangute liitmise teel Karja aastase piimatoodangu arvutamisel liidetakse kõigi kontrollaasta (01.01...31.12) jooksul karjas olnud lehmade kontrollaasta piimatoodangud. Saadud summa jagatakse aastalehmade arvuga ja saadakse keskmine piimatoodang lehma kohta aastas. Aastalehm on arvestuslik lehm, mis arvutatakse kogu karja söötmispäevade summa jagamisel päevade arvuga aastas.
annaabi.ee 
