Vastavalt dr. Youngi (1996) uurimusele 400 IAD juhtumi puhul üle 50% patsientidest teatas varasemast teist liiki sõltuvusest. Töösõltuvus (workaholism) Allikas: P. Thorne & M. Johnson (2000). Workaholism. Getting a life in the Killing Fields of Work. Hoiatavad märgid, mis aitavad töösõltuvust ära tunda (Robinson, 1996) järgi: · pidev kiirustamine ja hõivatud olek · kontrolli vajadus · perfektsionism · raskused interpersonaalsetes suhetes · sõltuvus tööst · raskused puhkamisel ja lõbutsemisel · mälulüngad · kärsitus ja irratsionaalsus · ebaadekvaatne minapilt · enese hooletusse jätmine Kaassõltuvus ( codependence) Paralleelselt on kasutusel ka termin lähisõltuvus. Termin tuli esmakordselt kasutusele USA-s seoses alkohoolikute hooldusega: alkohooliku ümber paikneb alati rühm inimesi, ,, kes on haiged koos temaga".
eneseteadvustamise vajadused ühiskonnaga suuremalt, mõlemad läbi tõeliste interpersonaalsete intiimsete saavutuse ja läbi kasvava avatuse ja aususe suhetes teistega, eesmärgiga parandada kogukonna elu üldiselt. Minu kolm põhimõtet võib kokku võtta järgmiselt: (1) rõhk on elu- probleemide lahendamisel, (2) loomingulise väljenduse läbi tuleb julgus enesteadvustamiseks, (3) tähtis on ühendada eneseteadvustamist intiimsuse ja usaldusega interpersonaalsetes suhetes ja otsida enesele transendentaalset elu eesmärki. Kooskõlas nende filosoofiliste arvamustega kohtuvad klient ja terapeut, et minna ühisele seiklusele, avastamaks sisemisi pilte, fantaasiaid, unistusi ja arhetüüpe. Selline seiklus psüühika sügavustesse võimaldab mõlemal kristalliseerida blokeeritud või veel avastamata sisemise kogemuse tahkusi, suurendamaks teadvust sügavatest tunnetest, ängidest ja lootustest. Humanistlik
Meie ühiskonnas on levinud vääruskumus, et konfliktidel on negatiivsed tagajärjed ja neid tuleb vältida. Konflikti nähakse lahutuste, madala töömoraali, sõprussuhete lagunemise, psühholoogilise trauma, vägivalla ja sotsiaalse korralageduse põhjusena. Tegelikkuses on nende destruktiivsete sündmuste põhjuseks konfliktide ebaefektiivne ja kahjulik lahendamine. Kuna inimestel on erinevad huvid, uskumused, väärtused ja eesmärgid, on interpersonaalsetes suhetes konfliktid vältimatud. 11 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 Konfliktid pole mitte ainult grupisiseste suhete loomulik osa, vaid nad on ühtaegu ka soovitavad, sest nende tõhusa lahendamisega kaasnevad mitmesugused kasud. Ilma konfliktideta võib grupiliikmetel igav hakata, sest lahkarvamused tekitavad
pisarate koostises Peavalud, seljavalud Söömishäired, n. söögikordade vahelejätmine Isikliku hügieeni hooletusse jätmine Magamishäired, muutused magamisharjumustes. Töösõltuvus Hoiatavad märgid, mis aitavad töösõltuvust ära tunda (Robinson, 1996) järgi: pidev kiirustamine ja hõivatud olek kontrolli vajadus perfektsionism raskused interpersonaalsetes suhetes sõltuvus tööst raskused puhkamisel ja lõbutsemisel mälulüngad kärsitus ja irratsionaalsus ebaadekvaatne minapilt enese hooletusse jätmine 24.Teoreetilise sõltuvuse erivorm-kaassõltuvus Kaas(lähi)sõltuvus on haigus või haiguselaadne olukord, mis tekib siis, kui inimene elab kõrvuti jõulise ilminguga ega suuda seda endale selgitada, vaid lihtsalt sobitub sellega (Hellsten, 1994).
Uurijad on leidnud tugeva sideme patoloogilise interneti kasutamise ja teiste sõltuvuste vahel. Vastavalt dr. Youngi (1996) uurimusele 400 IAD juhtumi puhul üle 50% patsientidest teatas varasemast teist liiki sõltuvusest. 2.2.Töösõltuvus (workaholism) Hoiatavad märgid, mis aitavad töösõltuvust ära tunda (Robinson, 1996) järgi: · pidev kiirustamine ja hõivatud olek · kontrolli vajadus · perfektsionism · raskused interpersonaalsetes suhetes · sõltuvus tööst · raskused puhkamisel ja lõbutsemisel · mälulüngad · kärsitus ja irratsionaalsus · ebaadekvaatne minapilt · enese hooletusse jätmine 2.3. Kaassõltuvus ( codependence) Paralleelselt on kasutusel ka termin lähisõltuvus. Termin esmakordselt kasutusele USA-s seoses alkohoolikute hooldusega: alkohooliku ümber paikneb alati rühm inimesi, ,, kes on haiged koos temaga"
Neli universaalset dimensiooni või omadust, mis individualismi ja kollektivismi kui kultuurisündroome iseloomustavad, on järgmised: Sõltuv või sõltumatu minakontseptsioon: Kollektivistlikes kultuurides on rõhuasetus inimeste seotusel ja sõltuvusel teistest inimestest (sõltuv minakäsitlus). Inimese minakontseptsiooni ei määratle inimese unikaalsed omadused, vaid sotsiaalsed suhted teiste inimestega. Kultuuriline eesmärk on sobida teistega, täita oma kohust ja rolli interpersonaalsetes suhetes. Individualistlikes kultuurides on inimestel valdavalt sõltumatu minakäsitlus inimest nähakse kui sõltumatut, enesekeskset (idiotsentrilist) ja autonoomset tervikut, kelle mina on defineeritud inimese sisemiste omaduste (isiksuse omadused, võimed, väärtused) baasil. Individualistlikes kultuurides (Ameerika Ühendriigid ja Euroopa) peetakse indiviidi huvisid. Kollektivistlikes kultuurides (Aasia, Lähis-Ida ja Ladina-
erinevad ning nad üritavad silma paista ja olla edukad, võrdväärsus ei ole kõrgelt hinnatud (Triandis,1985). Sõltuv või sõltumatu minakontseptsioon (Markus&Kitayama, 1991) Kollektivistlikes kultuurides on rõhuasetus inimeste seotusel ja sõltuvusel teistest inimestest (sõltuv minakäsitlus). Inimese minakontseptsiooni ei määratle inimese unikaalsed omadused, vaid sotsiaalsed suhted teiste inimestega. Kultuuriline eesmärk on sobida teistega, täita oma kohust ja rolli interpersonaalsetes suhetes. Individualistlikes kultuurides on inimestel valdavalt sõltumatu minakäsitlus inimest nähakse kui sõltumatut, enesekeskset (idiotsentrilist) ja autonoomset tervikut, kelle mina on defineeritud inimese sisemiste omaduste (isiksuse omadused, võimed, väärtused) baasil. Individualistlikes kultuurides nagu näiteks Ameerika Ühendriigid ja Euroopa, peetakse indiviidi huvisid tähtsamaks ning rõhutatakse rohkem mina-identiteeti (private self ) ja enda saavutusi,
mene iseärasus on see, et märklauaks on erinevad puudujäägid sot- definitsiooni, nii pole ka SOTu komponendid ühtsed - mõned kes- siaalset oskuste arengus ning eesmärgiks on aidata lapsel/noorukil arendada ja käsutada spetsiifilisi oskusi, et muuta oma sotsiaalseid kognitsioone ja käitumist. Sotsiaalsete oskuste treeningu teiseks iseärasuseks on fookus sotsiaalsete uute oskuste praktiseerimisele interpersonaalsetes suhetes. Seega on kognitiiv-käitumusliku sotsiaalsete oskuste tree- ningu aluseks kaks lähenemist (Connor, 2002): (1) lähenemised, mis baseeruvad käitumuslikul mudelil - fookuses on kohanematu käitu- kenduvad spetsiifilistele oskustele, teised üldistele vajadustele ning (2) kogu suurt gruppi haaravad meetodid - nn. (Blackburn, 1993). universaalsed sekkumised (Qiunn, Jannasch-Pennell &
annaabi.ee 
