* Interneti paljukasutajaid 52% (st on kasutanud Internetti uuringule eelneval nädalal vähemalt viiel päeval) Koduarvuti ja internetiühenduse omamine Eesti leibkondades * 52% peredest omab koduarvutis internetiühendust Eestis on 15-74-aastaseid arvutikasutajaid 69%1 ehk ca 726 000 ja internetikasutajaid 66%2 ehk ligikaudu 689 000 inimest. Viimase aastaga on lisandunud selles vanuserühmas ca 20 000 arvutikasutajat ja ligikaudu 28 000 internetikasutajat. Enamik arvuti- ja internetikasutajatest kasutab neid regulaarselt 91% arvutikasutajatest kasutab arvutit ja 90% internetikasutajatest kasutab internetti vähemalt kord nädalas. Kuna uuringu sihtrühm on aastaga kahanenud, siis protsentuaalselt väga suuri muutusi toimunud pole. Siiski võrreldes eelmise kevadega on arvuti ja interneti kasutajaskond suurenenud meeste, eestlaste, 35-49-aastaste, Tallinna ja Lõuna-Eesti ning maa-asulate elanike seas. Võrreldes teiste sihtrühmadega on jätkuvalt interneti kasutamine vähem
nõustub, et see on teinud elu palju lihtsamaks ja meeldivamaks. Üks põhilisi teabekanaleid on tänapäeval siiani televisioon, mis arenes eriti hoogsalt 20ndatel aastatel. Televisoon sai ruttu rahva lemmikuks ja aitas sisustada vaba aega. Plahvatuslikult on aga arenenud Internet. Viimase kahe aastakümne jooksul on see kasvanud mõõtmatuks, võib öelda, lausa teiseks maailmaks, mis ühendab meid kõiki siin Maal. Enamik internetikasutajatest ei kujuta ette oma elu ilma selleta. Kuid mis saaks, kui kõik see infomaailm lihtsalt ühel heal päeval kaoks? See oleks tänapäeval äärmiselt keeruline olukord. Teavet kätte saada oleks üsna raske. Lähedaste inimestega suhtlemine küll tiheneks, kuid kaugemate tuttavate puhul tuleb kasutada vana head telefoni ja paberkirja. Kindlasti muutuksid raamatud uuesti populaarseks. Muutusi toimuks ka riikide vahel. Peaaegu kõik rahatehingud käivad üle Interneti, mille
uue arvutiga Decsystem-2020. Kuna maailmas oli internet järjest rohkem kättesaadavam, leidsid turunduseksperdid, et emaili teel saadetavad reklaamid on tulukamad kui paberkandjal või telekas olev reklaam . Samuti on interneti teel levitatav reklaam odavam firmadele, kes tahavad midagi promoda. Tulukamad on ja olid need ka seetõttu , et reklaam jõudis kiiresti ja suurele hulgale inimkonnale korraga. Juba 1990nda aastal saatsid 5% internetikasutajatest 3.5 miljonit emaili. 90ndate alguses, kui tekkisid veebilehed, mida suur hulk inimesi külastas , hakati asjade, teenuste reklaamimiseks kasutama banner ehk loosung reklaamimist. Loosungreklaam tähendab seda, et veebilehtede äärtesse, nurkadesse, tekkisid kastikesed reklaamiga. 94nda aasta oktoobris tuli meeskond firmas Hotwired (esimene veebikaubamaja) ideele hakata veebilehel müüma reklaamide jaoks pinda , kuna veebilehe kirjutajatele polnud enam raha palka maksmiseks
Infotehnoloogia arengu tõttu on kasvanud internetis toime pandud seksuaalkuritegude arv ning see on muutnud nimetatud probleemid veelgi teravamaks, sest on teinud laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavate visuaalsete materjalide tootmise ja levitamise lihtsamaks, pakkudes samal ajal õigusrikkujatele anonüümsust. Kahjuks on Eesti lapsed Euroopa keskmisest( 9%) altimad kohtuma internetituttavaga ka päriselus: nii on teinud 25% 9-16-aastastest internetikasutajatest. Seksuaalse väärkohtlemise liigitamine Lapse seksuaalse väärkohtlemise all mõistetakse lapse suhtes seksuaalselt väärkohtlevaid tegevusi, mis võidakse toime panna kontakti puudumisel või selle olemasolul. Kontaktivaba seksuaalne väärkohtlemine hõlmab endas tegevusi, milles puudub füüsiline kontakt väärkohtleja ja lapse vahel. Kontaktivaba seksuaalse väärkohtlemise viisid on: · tahtlik enesepaljastamine, kus lapsele näidatakse seksuaalse erutuse, soki või
samalaadseid muutusi, nagu on täheldatud narkosõltlastel ja alkohoolikute puhul. Muutused näitasid interneti kasutajatel katkevaid radu seoses emotsioonide, otsustetegemise ja enesekontrolliga. Ajuskaneeringul leiti ebanormaalse valge mateeria mustreid, nagu on alkoholisõltlastel. Samasuguseid valge mateeria mustreid leiti ka videomängusõltlastel. Ajalehe The Independent andmetel pole umbes 5-10% internetikasutajatest võimelised kontrollima oma interntikasutust ja neid peetakse seega sõltlasteks. KUIDAS RAVIDA ARVUTIMÄNGUDESÕLTUVUST JA SELLEGA KAASNEVAID HÄDASID ? Kuigi arvutis mängimisega kaasnevad mitmed tervise hädad on võimalik neid parandada või aeglustada. Näiteks kuidas hoide silmi ? Silmanägemise säilitamiseks arvuti taga on mitmeid nippe. Esiteks on soovitav silmi aegajalt pilgutada. Silmade pilgutamine aitab niisutada silma võrkkesta pisaravedelikuga
anti välja versioon, mis toetab ka Windows operatsioonisüsteeme. Opera Selle brauseri töötas välja 1994jandal aastal Norra firma Telenor. Praegu haldab seda Opera Software. Toetab Windows, Mac OS X, Linux, Free BSD ja Solaris (kuni versioonini 10.1) operatsioonisüsteeme. See on üks populaarseimaid veebilehitsejaid mobiiltelefonidele. Statistika Statistika näitab, et praegu on enim kasutatud brauser Mozilla Firefox, mis juhib 42,8% Internet Exploreri ees, mida kasutab 26,6% internetikasutajatest. Peale seda tuleb Google Chrome 23,8 protsendiga ja Safari ja Opera vastavalt 4,0% ja 2,5%.( Tulemused on aasta 2011 Jaanuari kuu kohta) (vt. joonis 4) Joonis 4. Erinevate veebibrauserite kasutatavus. E-mail Tasuta kirjavahetus E-maili kasutavad igapäevaselt miljonid inimesed üle kogu maailma. Peale e-maili kasutuselevõttu on igapäevased suhtlustoimingid muutunud väga suurel määral lihtsamaks.
ka liikvel olles – väljaspool kodu ja töökohta – seda eriti nooremate inimeste hulgas. Lisaks asukohaga seotud juhtmevabale internetiühendusele, nagu WiFi, on järjest suuremat populaarsust kogunud ka mobiilside võrgu kaudu pakutav internetiühendus. Eestis on liikvel olles internetti kasutanuid veidi rohkem kui Euroopas keskmiselt (vastavalt 37% ja 32% 16–74-aastastest). Eesti internetikasutajate hulgas on enim kasutatud e-teenus veebiväljaannete lugemine (91% internetikasutajatest), millele järgnevad e-posti kasutamine (90%), toodete ja teenuste kohta info otsimine (89%) ning internetipangandus (87%). Väga populaarsed on ka interneti kaudu helistamine, sotsiaalmeedia ja meelelahutus (mängude, piltide, filmide, muusika allalaadimine), milleks on internetti kasutanud rohkem kui pool internetikasutajatest. Veebiväljaannete lugemine, internetipangandus ja interneti kaudu helistamine on Eestis oluliselt laiemalt levinud kui EL-is keskmiselt. Oluliselt vähem levinud on
muutunud ja milline on prognoos järgnevateks aastateks. Printmeedia on kõige suuremas languses. Turundus on muutunud, kuna meediatarbimine on mitut tegevust üheaegselt hõlmav tegevus. Televiisori vaatamise ajal vaadatakse ka arvutit ja aina rohkem telefoni ning mobiilseadmeid. Interneti kasutamine mobiiltelefonis kasvab jõudsalt, mida on võimaldanud viimaste aastate tehnoloogilised arendused. Nutiseadmete omanikke on järjest suurem osa internetikasutajatest ning see teeb nutiseadmetes turundamise atraktiivseks ja vajalikuks. Loomulikult nõuab see omakorda investeeringuid ettevõtetelt, et muuta oma reklaam nutiseadmetes näitamiseks sobilikuks. Kasutajasõbralikkus on tänapäeva info ülekülluses hädavajalik. Inimesed ei võta vaevaks tarbida midagi, mis on ebamugav, kui pakutakse samal ajal ka mugavamat moodust. Võidab see, kes kiiremini ja mugavamalt inimesteni jõuab.
meelelahutusele orienteeritud kasutajad ning vähekasutajad, kes puutuvad internetiga kokku nii harva, et pole võimalik eristada selgelt väljakujunenud praktikaid. Vaadeldavad tüübid erinevad ka internetikasutuse sageduselt. Üldiselt on internetikasutajate seas 96% neid, kes on viimase nädala jooksul internetti kasutanud. Kolme aktiivsema tüübi seas pole neid, kelle viimane kasutus jääks pikema aja kui viimase nädala taha. Aktiivsed, mitmekülgsed internetikasutajad (14% internetikasutajatest) on kõikide internetikasutuse liikide osas aktiivsemad kui teised rühmad. Nende jaoks on internet keskkond, kus nad rahuldavad oma vajadust info, meelelahutuse, kuulumise ja osalemise järele. Selles tüübis on rohkem naisi, 20–39-aastaseid ning kõrgharidusega inimesi. Meelelahutuse-keskne aktiivne kasutaja (20%) keskendub ennekõike meelelahutuse otsimisele, tele- ja raadiosaadete vaatamisele/kuulamisele internetis, aga ka kultuuri tarbimisele
annaabi.ee 
