Tulemus meenutab hiina ja jaapani kalligraafiat. M. Rothko Maalidel olid tavaliselt 3 laia ebamääraselt hajuvat eri värvi triipu või vööndit NY KUJUNES PÄRAST II MS LÕPPU LÄÄNEMAAILMA KUNSTIPEALINNAKS Arhitektuur pärast II maailmasõda Taust 1930ndate lõpuks saabusid juhtivad Euroopa arhitektid USA-sse. Oma töös lähtusid nad funktsionalismist, millest alates 1932. a nimetatakse ,,internatsionaalseks stiiliks" Selle stiili olid loonud W. Gropius ja ,,Bauhaus", Le Corbusier ja ,,De Stijl" arhitektid Oma progressiivseid ideid saadi rakendada USA suurlinnade plahvatusliku kasvu tingimustes, kus oli vaja mahutada suuri inimhulki Internatsionaalse stiili kõrghoonete juures kasutati teraskarkassist ,,skelette", mis kaeti üleni klaasist kardinseintega L. Mies van der Rohe põhimõte oli ,,less is more", mis tähendas, et võimalikult lihtne
kasvu, teisalt suurendas tellimusi ka tootmisvahendeid tootvale tööstusele. · tootmisprotsessi mõjutas ka põhikapitali massiline uuendamine; · riigi reguleeriv tegevus. Riik hakkas järjekindlamalt sekkuma majandusellu. · rahvusvaheline majandusintegratsioon, mis on riikide majandusliku suhtlemise vorm suureneva tööjaotuse olukorras. Tänapäeva majandus on ületanud rahvuslikud piirid ja muutunud internatsionaalseks, suureks probleemiks on turg ja toorained. Viimaseid ühiselt kasutades on kaod väiksemad. Samuti on üheskoos kergem kanda majanduslike tagasilöökide raskust. 28. F.Roosevelti uus kurss (1933.a.) uus kurss, mille aluseks oli seadus tööstuse taastamise kohta. · Roosevelti valitsus kergendas töötute olukorda. Sel eesmärgil · loodi Erakordse Abi Föderaalne Administratsioon.
Tõepoolest, klaasist seinapinnad mitte ainult vahendavad valgust sissepoole, vaid on ühtlasi ka peegliks väljast vaatajale, teistele majadele ja pilvedele. Peegelduv sein kaotab visuaalselt hiigelhoone raskuse. Karkassehitised polnud USA-s sugugi tundmatud. Lihtsa kujuga klaasseinad levisid USA-s, aga varsti ka Lääne-Euroopas, kus asuti taastama sõjas purustatud linnu, ning peagi teisteski maailmajagudes. Stiil muutus tõeliselt internatsionaalseks. Suuri hooneid ei kavandanud tavaliselt üks arhitekt vaid nende rühm. Progressi nimel rakendati seda stiili ka linnaehituses. Lammutati mitte ainult varemeid, vaid ka lihtsalt vanu linnaosi, et teha ruumi uuele arhitektuurile. Osalt oli see paratamatu, sest linnad kasvasid plahvatuslikult ja inimhulki oli vaja mahutada. Internatsionaalne stiil näis rahuldavat mitte ainult esteetilisi, vaid ka sotsiaalsed vajadusi, pakkudes elu- ja tööruume miljonitele inimestele
kasutamine, vaba fassaadikäsitlus, lintaknad, asümmeetriline kompositsioon. Funktsionalismi 5 põhiprintsiipi ( sammastel seisev maja, katusaed, vaba planeering, lintaknad, vabalt kujundatud fassaad) töötas välja Le Corbusier. Laiemale üldsusele sai funktsionalism tuntuks eeskätt Hollandi rühmituse De Stijl ja Saksamaa kunstikooli Bauhaus tegevuse kaudu. 1930.aastatel laienes funktsionalism läbi orgaanilise arhitektuuri ideede ning peale II maailmasõda muutus internatsionaalseks stiiliks. Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 18 Märkimisväärsemate funktsionalistidena on tuntud W. Gropius, L. Mies van der Rohe, Le Corbusier, E. G. Asplund, J. Oud , A. Aalto jt. Ruumikujundus. Funktsionalism propageeris uut elustiili, mille märksõnadeks olid kaasaegsus, hügieenilisus, valgus- ja õhuküllased ruumid; ruumi organiseerimise uued ideed käsitlesid maja kui ühte suurt tasapinda
Nt. Usa andis laene tööstusettevõtetele, kohe elavnesid ka investeeringud majandusse. · rahvusvaheline majandusintegratsioon, mis on riikide majandusliku suhtlemise vorm suureneva tööjaotuse olukorras. See kujunes pärast Teist maailmasõda ning ajendab spetsialiseerimist ja koopereerimist, samuti tooraineallikate kasutamise ja müügiturgude kooskõlastamist.Tänapäeva majandus on ületanud rahvuslikud piirid ja muutunud internatsionaalseks, suureks probleemiks on turg ja toorained. Viimaseid ühiselt kasutades on kaod väiksemad. Samuti on üheskoos kergem kanda majanduslike tagasilöökide raskust. 6.4. USA majandus F.Roosevelti uus kurss (1933.a.) Roosevelti võimule tulekuga võeti kasutusele rida kriisivastaseid abinõusid. Nüüd töötati välja uus kurss, mille aluseks oli seadus tööstuse taastamise kohta. See võeti vastu 1933. aasta mais. Roosevelti valitsus kergendas ka töötute olukorda
Pariisi ooperiteater palju stiile, do mineerib renessanss. Sacré-Coeuri kirik Pariisis (neoro maani). Londoni parlamendihoone (neogooti). Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik j m ), m õisaid (Sangaste, Laitse, Vasale m ma, Alatskivi j m ) kui elamuid. FUNKTSIONALISM Funktsionalism on suund arhitektuuris, tarbe ja tööstuskunstis. Tekkis 1920. aastatel. Peale Teist maail masõda muutus funktsionalis m internatsionaalseks stiiliks. Hilje m arenes neofunktsionalism. Funktsionalis mile vastukaaluks tekkis 1970. aastatel dekoori ja ajalooliste stiilide ele m ente ar mastav postmodernism. Funktsionalis mi tekke eeldused: a) ehitustehnika areng m onteeri mine, valamine, uued m e hhanis mid b) uued materjalid teras, terasbetoon, suured klaastahvlid, kerged m etallid c ) linnastumine vaja oli ehitada palju ja kiiresti. Funktsionalis mi põhiolemus ehitise vor m peab vastama te ma funktsioonile
annaabi.ee 
