Oled nüüd täiskasvanu? Hm? Minu esimene kord on nüüd möödas. Ja ma tunnen end ikka veel väikese püksipasandajana.» (lk 57) Liigutav on lugeda Benni perekonnast. Ema, kes armastab oma isa rohkem kui oma meest. Isa, kelle on võrgutanud tüüpiline noor tissitädi. Õde, kes on lesbi. Benni meenutab oma koera Charliet ja tema surma. Kõik need tegelaskujud on tema kujunemist mõjutanud vahest rohkemgi kui halvatus. Et elu oleks crazy, otsustavad kuus noorukit internaatkoolist põgeneda. Sihtkoht on München, sest München on cool. Pealegi arvab Benni parim sõber ja toakaaslane Janosch: «Iga koht, kus me oleme, on kus iganes. Sa ei tohi lihtsalt iial lasta oma mõistust vangi panna, siis oled alati kus iganes.» Põgenemisel kohtuvad nad Sambrausiga, vanamehega, kes pakub ennast neile kaaslaseks. Sõidu ajal jõuab Janosch veendumusele, et ta teab, et ta midagi ei tea. Kuid Sokratest ega teisi filosoofe ta ei salli.
Eesti seadustes on kirjas, et nooruk, kes on 18aastane, on juba täisealine. See on iga, kus saab erinevaid tehinguid teha, võib autojuhilubasid omada, poest saab isegi erinevaid tooteid (tubakas, alkohol) osta, mis on illegaalsed alla 18aastaste noorukitele jne. Ühesõnaga vastutatakse enda eest täielikult, enam ei saa ema tiiva alla peitu pugeda. Salingeri teoses ,,Kuristik rukkis" peategelane Holden, kes ise alustab oma täiskasvandlikku teed lahkudes internaatkoolist. Peale lahkumist ta puutub kokku reaalse maailmaga ja näeb neid ohte, mis varitsevad igapäevaelus. Selles teoses Holden soovib aga kaitsta mängivaid lapsi suureks kasvamise eest ja "suurte inimeste maailma" inetuse eest, kuna ta ise tundis seda omal nahal. Muidugi on mitmeid näiteid veel ja neist võiks jäädagi kirjutama. Siiski reaalsus on inimese eluteel ja mööda vaadata me sellest ei saa, olgugi kui karm ja ebaõiglane see ka poleks.
Vaasalinna keskel suvas keskkoolis klassis 25 A. Hiljem ta suunatakse Stjärnsbergi internaat kooli. Erik on tumedate juustega ning täiesti tavalise kehaehitusega poiss. Raamatu lõpuks on ta meeter seitsekümmend viis pikk , kaalus 74 kilo, oli 16 ja pool aastat vana ning üsna vinniline. Erik ei omanud Rootsi Vaasalinna keskkoolis tõelisi sõpru, kuna sealsed poisid pigem kartsid teda kuna ta oli ühe kamba liider ning pealekauba veel äärmiselt tugev. Hiljem internaatkoolist leiab ta omale aga hea sõbra Pierre, kes on ühtlasi ka ta toakaaslane. Erik on üks vägagi nutikas poiss, kes suudab end paljudest asjadest lihtsalt kavaluse abil välja keerutada ning samas on ta ka vägagi etteaimamatu. Kunagi ei võinud tada mida ta järgmisena teeb. 1 Sisu kokkuvõte Raamatus kirjutatakse vägivallast ühe Rootsi poisi elust. Peategelase kodusest vägivallast ning ka väljaspool kodu koolis
Ta vihkas Ackleyt, sattus kaklusesse koolikaaslase Staddleriga, langes liftimehe väljapressimise ohvriks ja läks Sallyga tülli, sest tüdruk ei nõustnud temaga põgenema. Luce solvas Holdenit sellega, et nimetas teda lapseks ning samuti tekkis tal konflikt õpetaja Antoliniga, kelle juurest ta põgenes pärast seda, kui mees hakkas öösel tema pead silitama, kuigi varasemalt oli ta õpetajasse suhtunud aupaklikult. 4. Holdeni õppeedukus koolis oli halb ja seetõttu visati ta Pencey internaatkoolist juba neljandat korda välja. Ta jälestas kooli ja jõudis järeldusele, et ta polekski tahtnud seal edasi õppida. Eriti 2 ärritas Holdenit seik, kus enne külastuspäeva pakuti õpilastele paremat sööki, et vanemad näeksid, kuidas kool oma õpilastest hoolib. See oli üks paljudest juhtumitest, kus avaldus tema viha kõige silmakirjaliku ja võltsi vastu
Kirjadest paistis üha enam välja ootus ja lootus leida oma bioloogiline ema. Samas otsis Sheila kirjades oma ema käitumisele vabandusi. Olen oma töös seda samuti kogenud, et olenemata sellest, milline on sinu päritolupere, on laps alati täis tahtmist neile andestada ning unelm oma perega õnnelikult koos elada säilib, isegi kui pettumusi ja takistusi tuleb ette rohkelt. Sheila mässumeelsus avaldus taas, järjekindlalt üritas ta leida oma ema, selle nimel isegi põgenes internaatkoolist. Koolist põgenenud Sheilale sõitis järgi Torey, see autosõit tagasi Põhja-Californiast muutis nii mõndagi ja lakkamatu nutt ja endast aastate pikkuste pingete välja elamine aitasid Sheilal mõista, et tema pole milleski süüdi, ei selles, et ema ta hülgas, ega ka selles, et tema isa valis alkoholi kõige muu asemel. Selle reisi käigus tegi Sheila rahu enda minevikuga, andestas oma vanematele ning otsustas hakata elama olevikus ja tuleviku jaoks.
Temast hakkas saama köitev noor naine. Kui Maria juulis Varssavisse tagasi pöördus, kutsus ema kunagine õpilane Fleurie krahvinna tema ja Hela kohe enda juurde külla. Krahvinna imekaunis maja ja mõis asusid Kepas, Varssavist kirdes. Seal tegid noored inimesed üks teisele vingerpusse, ujusid, sõitis paadiga ja sõid kirsse. See oli Maria jaoks võluaeg. Koduõpetajanna Suve lõpul pöördus Maria Varssavisse tagasi. Isa oli loobunud oma internaatkoolist ja kolinud väiksemasse korteris. Tal oli küll natuke tööd õpetajana, kuid sellest piisas ainult arstiks õppiva poja Jozefi aitamiseks. Aga ka Bronia ja Maria unistasid edasiõppimisest. Bronia ja Maria said väga lähedasteks ning rääkisid sageli tulevikust. Nad tahtsid kellekski saada ja aidata ka kodumaad Poolat. Mõlemad toetasid positiviste- mõtlejaid, kes kutsusid üles arengut edendama hariduse ja teaduse toel
annaabi.ee 
